Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 08.05.2025 toimus Tallinnas liiklusõnnetus, milles xxxx (xxxx), mida juhtis I K (xxxx), sõitis vastu pargitud sõidukit xxxx (xxxx). Kostja lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Liiklusõnnetuse tulemusena sai xxxx kahjustada. xxxx omanik pöördus kindlustusjuhtumi lahendamiseks oma kindlustusandja ERGO Insurance SE (Ergo) poole, kes käsitles kindlustusjuhtumi ja hüvitas kahju. Pärast kahju hüvitamist esitas Ergo hagejale tagasinõude summas 1036,18 eurot. Liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki xxxx (xxxx) liikluskindlustus oli sõlmitud hageja poolt. Seega oli hagejal kindlustusandjana liikuskahju hüvitamise kohustus. xxxx OÜ koostas xxxx remondiks kalkulatsiooni summas 886,18 eurot. xxxx OÜ parandas xxxx kahjustused. xxxx parandamise kulu oli 886,18 eurot. Hageja hüvitas Ergo tagasinõude alusel kahju kokku summas 1036,18 eurot, millest 886,18 eurot oli sõiduki parandamise kulu ning 150 eurot oli kahjukäsitluskulu. Põhjusel, et kostja põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt, esitas hageja 08.08.2025 kostjale kahjunõude. Hageja andis kostjale tagasinõude tasumiseks mõistliku tähtaja, rohkem kui 10 päeva ning palus kahju hüvitada hiljemalt 22.08.2025. Kostja hagejale kahju ei hüvitanud. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju summas 1036,18 eurot (põhinõue); viivis põhinõudelt 22.10.2025 seisuga summas 17,58 eurot; viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 23.10.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni ning hageja menetluskulu ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud kostja enda poolt käesolevas kohtumenetluses kasutatud e-posti aadressil TsMS § 314.1 lg 2 alusel 15.11.2025.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. 2

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 280 eurot ja esindustasu 395 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 280 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 280 eurot. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on 150 eurot/h. Õigusabikulud on tekkinud käesolevas tsiviilasjas ning on seoses nõude asjaolude ja materjaliga tutvumise, tõendite kogumise, 22.10.2025 hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamisega. Hageja õigusabikulud on 375 eurot, 2,5h. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, sj ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga parkimistingimuste lepingust tuleneva leppetrahvi vaidlusega. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 2,5 tundi, kokku summas 375 eurot. Ühtlasi peab kohus tulenevalt TsMS § 484.2 põhjendatuks kulusid maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot. Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 675 eurot (280+20+375), mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (675 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.