Aktiva Finance Group OÜ hagi R. L. vastu võla nõudes 21 752,71 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) Hageja lepinguline esindaja: S. R. Kostja: R. L. (isikukood XXX)
Menetluse liik
kohtuistung 08.12.2025
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista R. L.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr L89004870891 tulenev põhivõlgnevus 5035,54 eurot, intress 446,38 eurot, 29.01.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 663,07 eurot ja alates 30.01.2026 viivis arvestatuna põhinõudelt (5035,54 eurolt) 8,90% aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
3.Välja mõista R. L.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja intressi osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivis lepingus kokku lepitud viivisemääras 8,90% aastas põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni:
4.Välja mõista R. L.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr L89006162691 tulenev põhivõlgnevus 6756,93 eurot, intress 436,23 eurot, 29.01.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1104,62 eurot ja alates 30.01.2026 viivis arvestatuna põhinõudelt (6756,93 eurolt) 9,90% aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
5.Välja mõista R. L.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja intressi osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivis lepingus kokku lepitud viivisemääras 9,90% aastas põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni: Maksepäev 15.02.2026 15.03.2026 15.04.2026 15.05.2026 15.06.2026 15.07.2026
Põhiosa jääk 1066,23 892,36 716,27 539,42 360,91 181,03
6.Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud jätta 85% ulatuses R. L. kanda ning R. L. menetluskulud 15% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ.
7.Välja mõista R. L.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuluna 1912,50 eurot.
8.Välja mõista R. L.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
2
9.Jätta R. L.i kasuks hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata nende puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 15.11.2024 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja esialgne võlausaldaja Inbank Finance AS 26.01.2021 tarbijakrediidilepingu nr L89004870891, milles lepiti kokku intressimäär 8,9% aastas, krediidikulukuse määr 10,86% aastas ja viivisemäär 8,9% aastas ning mille alusel sai kostja laenu summas 8340 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 780,83 eurot. 27.07.2021 sõlmisid kostja ja esialgne võlausaldaja Inbank Finance AS tarbijakrediidilepingu nr L89006162691, milles lepiti kokku intressimäär 9,9% aastas, krediidikulukuse määr 11,53% aastas ja viivisemäär 8,9% aastas ning mille alusel sai kostja laenu summas 8565 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 410,85 eurot. Kostja ei täitnud tarbijakrediidilepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt, seega 07.03.2022 edastas esialgne võlausaldaja kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuste tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud lepingutest tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja lepingud 28.03.2022 üles ja loovutas nõuded hagejale. Hageja nõuab tarbijakrediidilepingust nr L89004870891 tuleneva põhivõla tasumist summas 7559,17 eurot, intressi 243,06 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 1775,23 eurot ja alates 16.11.2024 edasiulatuvat viivist 8,9% aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ning tarbijakrediidilepingust nr L89006162691 tuleneva põhivõla tasumist summas 8154,15 eurot, intressi 290,96 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 2130,12 eurot ja alates 16.11.2024 edasiulatuvat viivist 9,9% aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja on seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Hageja leiab, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Hageja esitas tõendina laenutaotlused 3
ja maksehäireregistri väljavõtte. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Otsuse tegemisel hindas esialgne võlausaldaja kostja sissetulekuid kostja pangakonto väljavõtte alusel ning kontrollis sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist. Hageja on tõendanud, et on kogunud ja kontrollinud kostja majanduslikku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste, kohta. Arvestades hagi aluseks olevate lepingute laenusummat, osamakse suurust ning lepingutega kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuste täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. Alternatiivselt, juhul, kui kohus leiab, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, nõuab hageja tarbijakrediidilepingust nr L89004870891 tulenevat põhivõlgnevust 4759,06 eurot, intressi 439,37 eurot, 19.11.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 661,04 eurot ja alates 20.11.2025 edasiulatuvat viivist 8,9% aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Samuti nõuab hageja tulevikus sissenõutavaks muutuvaid põhiosa ja intressi osamakseid alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivist lepingus kokku lepitud viivisemääras 8,90% aastas põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni. Täiendavalt nõuab hageja tarbijakrediidilepingust nr L89006162691 tulenevat põhivõlgnevust 6413,20 eurot, intressi 431,48 eurot, 19.11.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 1101,84 eurot ja alates 20.11.2025 edasiulatuvat viivist 9,9% aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Samuti nõuab hageja tulevikus sissenõutavaks muutuvaid põhiosa ja intressi osamakseid alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivist lepingus kokku lepitud viivise määras 9,90% aastas põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele alternatiivse nõude osas.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
4
3.Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 396 lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
4.Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista lepingust nr L89004870891 tuleneva põhivõla tasumist summas 7559,17 eurot, intressi 243,06 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 1775,23 eurot ja alates 16.11.2024 edasiulatuvat viivist 8,9% aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ning tarbijakrediidilepingust nr L89006162691 tuleneva põhivõla tasumist summas 8154,15 eurot, intressi 290,96 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 2130,12 eurot ja alates 16.11.2024 edasiulatuvat viivist 9,9% aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hagiavaldusest nähtub, et esialgne võlausaldaja Inbank Finance AS ja kostja sõlmisid 26.01.2021 lepingu nr L89004870891, mille alusel sai kostja laenu summas 8340 eurot ning 27.07.2021 lepingu nr L89006162691, mille alusel sai kostja laenu summas 8565 eurot (dtl 19-40). Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Esialgne võlausaldaja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenud välja maksnud. Vastavalt laenulepingutele oli kostjal kohustus laen vastavalt graafikutele tagasi maksta. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt on kostjalt esimese laenulepingu kasuks toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 780,83 eurot ja teise laenulepingu kasuks toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 410,85 eurot.
5.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2020 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,09% ja 31.05.2021 kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 18,68%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenude väljastamise ajal oli seega 3 * 20,09% = 60,27% ja 3 * 18,68% = 56,04%. Kostjale 26.01.2021 lepingu nr L89004870891 alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 10,86% (dtl 19) ja 27.07.2025 lepingu nr L89006162691 alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 11,53% (dtl 29), mis ei ületanud laenude väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
6.Esialgne võlausaldaja ütles lepingud üles 28.03.2022 ja loovutas nõuded hagejale (dtl 43, 45). Kostja ülesütlemisele ega nõuete loovutamisele vastuväiteid esitanud ei ole.
7.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud
5
vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
8.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 403 4 lg 1 järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 403 4 lg 6 kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 403 4 lg 13). VÕS § 4035 lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.
9.Kohus selgitas 20.11.2024 kirjaga, et hagejal tuleb esitada detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning ka tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (dtl 92-93).
10.Kohus on seisukohal, et hagiavaldusest, kohtunõude vastustest, lõplikust seisukohast ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll mõlema lepingu osas oli ebapiisav. Hageja selgituse kohaselt on hageja põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad kui kostja sissetulekud. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Otsuse tegemisel on esialgne võlausaldaja kostja sissetulekuid hinnanud kostja pangakonto väljavõtte alusel ning kontrollinud sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist. Hageja selgitab, et lepingu nr L89004870891 otsuse tegemisel ajal oli päringu tulemusel kostja 12 kuu keskmine sissetulek Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt 556,68 eurot. Kostja sissetulek oli 556 eurot ning muid finantskohustusi ei olnud. Kostjal jäi peale laenu väljastamist kätte 400,51 eurot (556-155,49 igakuine osamakse) igapäevasteks majandamiskuludeks. Seega jäi kostjale kätte ca 75% tema igakuisest sissetulekust ning seega oli kostja krediidivõimeline. Lepingu nr L89006162691 otsuse tegemise ajal oli päringu tulemusel kostja 12 kuu keskmine sissetulek Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt 1134,02 eurot. Kostja sissetulek oli 1100 eurot kuus ning muud finantskohustused 155 eurot kuus. Kostjal jäi peale laenu väljastamist kätte 759,54 eurot (1100-155-185,46 igakuine osamakse) igapäevasteks majandamiskuludeks. Seega jäi kostjale kätte ca 70% tema igakuisest sissetulekust ning seega oli kostja krediidivõimeline.
6
Hageja on seisukohal, et ta on tõendanud, et on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsitud teavet enne krediidilepingu sõlmimist) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste, kohta. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingute laenusummasid, osamaksete suurust ning lepingutega kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuste täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes oli võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
11.Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 pdega 1-7). Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Kohus selgitab, et ainuüksi kostjalt pangakonto väljavõtte küsimine ei ole piisav, vaid seda tuleb ka reaalselt analüüsida. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas krediidiandja luges lepingu nr L89004870891 sõlmimisel kostja igakuiseks kohustuseks 0 eurot ja lepingu nr L89006162691 sõlmimisel kostja igakuiseks kohustuseks 155 eurot. Kohtule nähtub, et kostja on esitanud enda pangakonto väljavõtte ajavahemikul 01.07.2020-25.01.2021. Nimetatud väljavõttest nähtub, et 09.07.2020 toimus Inbank AS-i poolt laenulepingu väljamakse summas 5200 eurot. Juulis maksis kostja tagasi laenu summas 10 900 eurot; augustis maksis kostja tagasi laenu summas 106,58 eurot, septembris maksis kostja tagasi erinevaid laene summas 363,16 eurot; oktoobris maksis kostja tagasi laenu summas 2476 eurot; novembris maksis kostja tagasi erinevaid laene summas 850 eurot, lisaks eraisikule tagasi 165 eurot; detsembris maksis kostja tagasi erinevaid laene summas 50 eurot, lisaks eraisikutele tagasi 1891 eurot; jaanuaris maksis kostja tagasi erinevaid laene summas 600 eurot, lisaks eraisikutele tagasi 198 eurot. Kohtule nähtub, et kostja on esitanud enda pangakonto väljavõtte ajavahemikul 26.01.2021-26.07.2021. Nimetatud väljavõttest nähtub, et jaanuaris maksis kostja tagasi laenu summas 7000 eurot; veebruaris maksis kostja tagasi erinevaid laene summas 3705,49 eurot, lisaks eraisikutele tagasi 260 eurot; märtsis maksis kostja tagasi erinevaid laene summas 3855,49 eurot, lisaks eraisikutele tagasi 361 eurot; aprillis maksis kostja tagasi erinevaid laene summas 1670,49 eurot, lisaks eraisikutele tagasi 175 eurot; mais maksis kostja tagasi erinevaid laene summas 1355,49 eurot; juunis maksis kostja tagasi erinevaid laene summas 905,49 eurot, lisaks eraisikutele tagasi 800 eurot; juulis maksis kostja tagasi erinevaid laene summas 1110 eurot, lisaks eraisikutele tagasi 500 eurot. Samuti nähtub konto väljavõtetelt, et kostja võttis pidevalt laene juurde ning sai ka eraisikutelt ülekandeid (dtl 108-149). Esitatud kontoväljavõtted annavad alust 7
arvata, et kostjal olid majanduslikud raskused ning ta üritas olemasolevaid kohustusi täita uute laenukohustuste võtmisega. Kohus on seisukohal, et kostja jaoks võisid ka väiksemad kuumaksed (käesoleval juhul 155,49 eurot ja 185,46 eurot kuus) olla maksevõimet ületavad, kui kostja kõik muud kohustused kokku igakuiselt olid suuremad, kui tema sissetulek. Samuti oleks pidanud krediidiandjale olema ohumärk ka varasemad laenude võtmised. Antud juhul võib arvata, et kostja näol on tegemist isikuga, kes on jäänud oma laenudega n.ö laenuorjusesse. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid kogumis ei oleks saanud esialgne võlausaldaja jõuda VÕS § 4034 lg 6 tähenduses järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Kohtu hinnangul ei hinnanud hageja kostja krediidivõimelisust piisava hoolsusega. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
12.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
13.VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
14.Hageja on esitanud 19.11.2025 alternatiivse nõude juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja taotleb lepingu nr L89004870891 alusel põhivõla tasumist summas 4759,06 eurot, intressi tasumist summas 439,37 eurot, 19.11.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 661,04 eurot ja edasiulatuva viivise tasumist alates 20.11.2025 kuni põhivõla täitmiseni 8,90% aastas. Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista esitatud graafiku järgi tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja intressi osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivise lepingus kokku lepitud viivisemääras 8,90% aastas põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni. Lepingu nr L89006162691 alusel taotleb hageja põhivõla tasumist summas 6413,20 eurot, intressi tasumist summas 431,48 eurot, 19.11.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 1101,84 eurot ja edasiulatuva viivise tasumist alates 20.11.2025 kuni põhivõla täitmiseni 9,90% aastas. Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista esitatud graafiku järgi tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja intressi osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivise lepingus kokku lepitud viivisemääras 9,90% aastas põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni.
8
Hageja selgitab, et tsiviilkohtumenetlusõiguses võimaldab TsMS § 369 nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste (sh elatise) täitmist tulevikus. TsMS § 369 esimese lause järgi võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Hageja toob esile, et kostja on teinud lepingu nr L89004870891 alusel viimase makse 15.11.2021 ning lepingu nr L89006162691 alusel viimase makse 15.11.2021. Seega ei ole kostja lepinguid käesolevaks ajaks täitnud üle 3 aasta. Ka kohtuvälises menetluses ei ole kostja teinud ühtegi makset näitamaks üles soovi asi lahendada ka osade kaupa tasumisega. Samuti ei ole kostja kohtumenetluses osalenud. Seetõttu leiab hageja, et kuigi kostja ei ole nõude suuruse muutumise tõttu hagi esitamise ajaks lepingute täitmisega võlgnevuses, viitab kostja kohtueelne käitumine sellele, et kostja ei pruugi siiski lepinguid nõuetekohaselt tulevikus täita. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.
15.Hageja nõuab kostjalt lepingu nr L89004870891 alusel põhivõlgnevust 4759,06 eurot ja lepingu nr L89006162691 alusel 6413,20 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu summas 8340 eurot lepingu nr L89004870891 alusel perioodil 15.02.2021 kuni 15.01.2027. Kostjalt on toimunud laekumisi krediidiandjale perioodil 14.02.2021 kuni 15.11.2021 kokku summas 1554,90 eurot (dtl 171-173). Kostja kohustus tagastama laenu summas 8565 eurot lepingu nr L89006162691 alusel perioodil 15.08.2021 kuni 15.07.2026. Kostjalt on toimunud laekumisi esialgsele võlausaldajale perioodil 13.08.2021 kuni 15.11.2021 kokku summas 741,84 eurot (dtl 176-177). Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et kostja oleks tasunud hagejale ajavahemikul 14.02.2021-29.01.2026 ning 13.08.2021-29.01.2026 enam kui hageja poolt välja toodud 1554,90 eurot ja 741,84 eurot. Kohtu hinnangul on eeltoodud põhivõlgnevuse kujunemine arusaadav ja tõendatud. Kostjal oli lepingute järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Kohus selgitab, et kuivõrd käesoleva otsuse tegemise seisuga on täiendavalt kaks osamakset muutunud sissenõutavaks, siis jättis kostja hagejale maksmata põhiosa tagasimaksed alates 15.08.2022 osamaksest kuni 15.01.2026 osamakseni ning tagasimaksed alates 15.03.2022 osamaksest kuni 15.01.2026 osamakseni. Kostja rikkumine ei ole vabandatav, seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja põhivõlgnevuse nõue on põhjendatud ning kostjalt kuulub välja mõistmisele põhivõlgnevus suuruses 5035,54 eurot ja 6756,93 eurot.
16.Hageja nõuab kostjalt lepingu nr L89004870891 alusel intressi 439,37 eurot ja lepingu nr L89006162691 alusel 431,48 eurot. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
9
Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest) (RKTKo 26.11.2012.a, nr 3-2-1-141-12, p 10). Hageja on arvestanud intressi perioodil 15.07.2022 kuni 19.11.2025 ning 15.02.2022 kuni 19.11.2025. Kohus ei tuvastanud eksimust intressiarvestustes. Lisaks on kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud 15.12.2025 ja 15.01.2026 intressimakse. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et kostjal on tasumata intress summas 446,38 eurot ja 436,23 eurot. Kuna lepingu pooled on leppinud kokku tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intress summas 446,38 eurot ja 436,23 eurot.
17.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõte ei too kaasa kogu lepingu tühisust, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas (24.11.2023 Riigikohus asja nr 2- 21-13098 p 24). Seega on hageja viivise kokkulepe kehtiv. Hageja on nõudnud mõlemas hagis kuni hagi esitamiseni viivist määras, mis vastab lepingutes kokkulepitud intressimäärale. Tegemist on VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause järgse viivisemääraga. Seega ei ole see vastuolus VÕS § 415 lg-ga 1. Samuti ei ole oluline, kas viivisemäär tuleneb tüüptingimustest, kuivõrd ka sellise tüüptingimuse puudumisel tuleneb sama suur viivisemäär seadusest. Lepingus on pooled kokku leppinud viivise määraks 8,90% aastas ja 9,90% aastas. Hageja nõuab kostjalt sissnõutavaks muutunud viivist summas 661,04 eurot ajavahemiku 15.07.2022 kuni 19.11.2025 eest ning viivist summas 1101,84 eurot ajavahemiku 15.02.2022 kuni 19.11.2025. Kohus leiab, et kuivõrd põhivõlgnevuse väljamõistmine kostjalt on põhjendatud, on ka sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmine põhjendatud. Kohus selgitab, et kuivõrd käesoleva otsuse tegemise seisuga on täiendavalt kaks osamakset muutunud sissenõutavaks, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 29.01.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 663,07 eurot ja 1104,62 eurot.
10
Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel alates 20.11.2025 kuni põhivõlgnevuste tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et edasiulatuva viivise väljamõistmine kostjalt on samuti põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 5035,54 eurolt alates 30.01.2026 lepingujärgses määras 8,90% aastas kuni põhinõude 5035,54 euro tasumiseni. Täiendavalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 6756,93 eurolt alates 30.01.2026 lepingujärgses määras 9,90% aastas kuni põhinõude 6756,93 euro tasumiseni.
18.Kohus nõustub hagejaga, et on alust eeldada, et kostja kohustusi õigel ajal ei täida, mistõttu esinevad erandlikud asjaolud, et mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingu nr L89004870891 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja intressi osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivis lepingus kokku lepitud viivisemääras 8,90% aastas põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni (graafik kohtuotsuse resolutsioonis). Täiendavalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingu nr L89006162691 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja intressi osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivise lepingus kokku lepitud viivisemääras 9,90% aastas põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni (graafik kohtuotsuse resolutsioonis).
19.Kõigest eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt, s.o alternatiivse nõude osas kohtuotsuse resolutsioonis märgitud ulatuses. Hageja esialgses hagis märgitud haldustasu ja sissenõudmiskulude nõude osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Arvestades hagi rahuldamise ulatusega jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda 85% ulatuses ja kostja menetluskulud 15% ulatuses hageja kanda.
21.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 järgi on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning
11
kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista riigilõivu summas 1260 eurot, lepingulise esindaja kulu 1394,22 eurot ning viivise menetluskuludelt. Riigilõivu 1260 euro tasumine nähtub e-toimikust. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kokku kandnud kulusid summas 1394,22 eurot 8 tunni ja 15 minuti eest tunnihinnaga 169 eurot järgnevalt: 1) alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine ning dokumentide kohtule esitamine 3 tundi; 2) 06.12.2024 dokumendi koostamine ning kohtule esitamine 2 tundi ja 45 minutit; 3) 12.12.2024 dokumendi koostamine ning kohtule esitamine 20 minutit; 4) 19.11.2025 dokumendi koostamine ning kohtule esitamine 1 tund ja 30 minutit; 5) 08.12.2025 kohtuistungiks ettevalmistumine 30 minutit; 6) 08.12.2025 istungil osalemine 10 minutit. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu 1394,22 eurot ei ole põhjendatud. Hageja esindaja tunnihind on 169 eurot tunnis käibemaksuta. Võttes arvesse eelkõige hageja esindaja kvalifikatsiooni (jurist), on kohtu hinnangul esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot (käibemaksuta). Kohus märgib, et juristid osutavad üldjuhul õigusteenust advokaatidest mõnevõrra madalama tasu eest. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Küll aga leiab kohus, et ajakulu on põhjendatud, arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 8 tunni ja 15 minuti eest, s.o 990 eurot. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 2250 eurot (riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu). Kuivõrd kohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda 85% ulatuses, siis tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskuluna 1912,50 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
22.Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluskulusid kandnud, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja, jätab kohus kostjale hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.
23.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/
12
Liisi Vernik kohtunik
13
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.