OÜ GS Core hagi J.-T. N. vastu võlgnevuse 5440,50 euro, viivise 1763,82 euro ja lisanduva viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
7810,94 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ GS Core (registrikood lepinguline esindaja Riho Siil
16183586),
Kostja J.-T. N. (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista J.-T. N.lt OÜ GS Core kasuks võlgnevus (põhinõue) 5440,50 eurot.
3.Välja mõista J.-T. N.lt OÜ GS Core kasuks viivis protsendina põhinõudelt (5440,50 eurolt) alates 26. juunist 2025 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
1.Jätta menetluskulud 24% ulatuses OÜ GS Core kanda ja 76% ulatuses J.-T. N. kanda.
Välja mõista J.-T. N.lt OÜ GS Core kasuks menetluskuludena 520,60 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb J.-T. N.l tasuda OÜ-le GS Core käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord 1
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ GS Core (hageja) esitas 24.01.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J.-T. N. (kostja) vastu 8000 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 15.05.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis tsiviilasja üle menetlemiseks kohtumenetlusse Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas 04.06.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse (põhinõue) 5440,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1763,82 eurot ja alates 05.06.2025 viivise tasumata põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 10.12.2021 Coop Finants AS (laenuandja) ja kostja (laenusaaja) väikelaenulepingu nr 379003. Lepingu põhitingimustes lepiti kokku laenusummas 6000 eurot, lepingutasus 120 eurot, igakuises haldustasus 1,50 eurot, intressimääras 25,9% aastas, viivisemääras 0,0667% päevas (24% aastas), krediidi kulukuse määras 31,32% aastas. Lepingu viimase osamakse maksepäevaks oli 10.12.2025. Lepingujärgse makse tasumisega viivitamisel on laenusaaja kohustatud maksma laenuandjale viivist vastavalt lepingu p-le 7.1 Laenu väljamaksmisel arvestab laenuandja laenusummast maha lepingutasu vastavalt p-le 3.2. Lepingu p 5.1 sätestab, et laenusaaja (kostja) kohustub laenuandjale laenu tagasi maksma ning tasuma intressi ja lepingu haldustasu igakuiste osamaksetena, mille summa, arv ja sagedus on toodud lepingu lisaks olevas maksegraafikus. Kostjale kanti pangakontole 5847,44 eurot. Kostja tasus lepinguliste kohustuste katteks kahe maksega kogusumma 406,94 eurot. Kostja on lepingust tulenevate kohustuste katteks osaliselt või täielikult tasunud kuni 10.02.2022 (kaasa arvatud) maksegraafiku järgse makseni. Kuna kostja ei täitnud lepingu p 5.1 ning oli tagasimaksetega viivituses, saatis Coop Finants AS kostjale 30.05.2022 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava tähtaja, mis oli 22.06.2022, võla tasumiseks. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist, ning tuginedes lepingu p-le 12.1, saatis Coop Finants AS 29.06.2022 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta. Enne lepingu ülesütlemist 29.06.2022, oli kostja osaliselt või täielikult viivituses alates 10.03.2022 maksest, mis on rohkem kui kolme üksteisele järgneva maksegraafikujärgsete maksetega. Tuginedes lepingu p-le 12.1 ütles Coop Finants AS lepingu üles 29.06.2022. Coop Finants AS loovutas 29.06.2022 lepingust tuleneva nõude hagejale.
3.1.Käesoleval juhul ei ole hagejal esitada veenvaid tõendeid, millest võiks järeldada vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist krediidiandja poolt ning hageja asub 2
seisukohale, et nimetatud kohustust rikuti. VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt on kostjal kohustus tasuda intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras. Kuna Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli intressimäära suuruseks intressi tasumise perioodil 0%, siis ei saa kostjalt intressi välja mõista.
3.2.Lepingu sõlmimisel maksti kostjale välja 5847,44 eurot. Laen tuli tagastada maksegraafiku alusel 48 tagasimaksega. Ümberarvestatud igakuise makse suurus on 121,822 eurot (5847,44 : 48). Lepingu täitmiseks on kostja tasunud kokku 406,94 eurot. Üles öeldi leping 29.06.2022. Seega on kostja täielikult tasunud 3 esimest ümberarvestatud makset (10.01.2022-10.03.2022) ja osaliselt (41,47 eurot) 10.04.2022 maksest. Rohkem tagasimakseid kostja ei teinud. Seega oli kostjal laenulepingu ülesütlemise seisuga (29.06.2022) võlg osaliselt aprilli ja täielikult mai ja juuni osamaksete eest ning lepingu ülesütlemise eeldused (VÕS § 416) olid täidetud.
3.3.Kostja põhivõlg on 5440,50 eurot (5847,44 - 406,94). Hageja arvestab viivist tasumata põhinõudelt VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates lepingu ülesütlemisele 29.06.2022 järgnevast päevast, mis on alates 30.06.2022. Hagiavalduse esitamise kuupäeva (04.06.2025) seisuga on sissenõutava viivise suurus 1763,82 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist tasumata põhinõudelt 5440,50 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 05.06.2025 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Nõue ei ole aegunud. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-le 1 on tehingust tuleneva nõude aegumise tähtaeg kolm aastat. TsÜS 147 lg 1 järgi hakkab aegumine kulgema nõude sissenõutavaks muutumisega. Laenuleping öeldi üles 29.06.2022. Sellega muutus laen ja kõrvalnõuded sissenõutavaks. TsÜS § 146 lg-st 1 tulenev kolmeaastane hagi aegumise tähtaeg hakkas kulgema nõude sissenõutavaks muutumisest. Vastavalt TsÜS § 147 lg-tele 1, 2 ja § 135 lg-le 1 ülesütlemisele järgmisest päevast ehk 30.06.2022. See tähendab, et hageja nõue aegub alates 30.06.2025. TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 kohaselt peatub aegumine hagi esitamisega, millega võrdsustatakse avalduse esitamise maksekäsu kiirmenetluses. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 24.01.2025.
5.Soome Vabariigi kohus on ümberkorraldanud (ümberkujundanud) kostja Soomes tekkinud võlad, millest kostja on Soome kohtule teada andnud. Kostja on tahtlikult esitanud Soome kohtule ebaõiged ja ebatäielikke andmeid enda võlgade ja võlausaldajate kohta, kui on võlausaldajate nimekirjast jätnud välja Eesti Vabariigis tekkinud kostja võlad. Kostjale oli teada hageja nõue, sest hagiavaldus on esitatud kohtule 04.06.2025 ning kostja on käesolevas asjas saatnud kohtule vastuse 09.06.2025. Soome kohtule on kostja esitanud uue maksekava eelnõu 16.06.2025.
KOTJA VASTUVÄITED
6.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
7.Nõue on aegunud. Laenuleping sõlmiti 10.12.2021 ja viimane makse toimus 10.02.2022. Pärast seda ei ole tehtud ühtegi makset. Võla aegumistähtaeg on kolm aastat, mis lõppes 10.02.2025.
8.Soome kohtus on kostjale ametlikult kinnitatud võlgade ümberkorraldus, mis on endiselt kehtiv. Selle otsuse kohaselt on kõik kostja võlad, sealhulgas käesolev pangavõlg, kaitstud igasuguse sissenõudmise ja täitemenetluse eest. 3
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
10.TsMS § 5 lg-test 1 ja 2 tulenevalt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning hagimenetluse pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7).
11.Hageja on esitanud nõude tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402) tulenevate kohustuste täitmiseks. See nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
12.Asjas ei vaielda järgmiste oluliste asjaolude üle: - 10.12.2021 sõlmisid Coop Finants AS (laenuandja) ja kostja (laenusaaja) väikelaenulepingu nr L379003, milles lepiti kokku kostjale antavas laenusummas 6000 eurot, lepingutasus 120 eurot, igakuises haldustasus 1,50 eurot, intressimääras 25,9% aastas, viivisemääras 0,0667% päevas (24% aastas), krediidi kulukuse määras 31,32% aastas ning lepingu viimase osamakse maksepäevaks oli 10.12.2025 (dtl 5267); - laenuandja on laenusummast kostjale reaalselt välja maksnud 5847,44 eurot (dtl 79); - lepingu täitmiseks on kostja tasunud kokku 406,94 eurot (dtl 80-85); - Coop Finants AS loovutas 29.06.2022 lepingust tuleneva nõude hagejale (dtl 92).
13.VÕS § 171 lg-st 1 tulenevalt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Kostja on esitanud hageja nõuetele aegumise vastuväite. Lisaks väidab kostja, et ta ei saanud laenuandja ega hageja poolt teavitusi ega nõudeid.
14.Krediidileping on VÕS § 401 lg 1 kohaselt leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Tarbijakrediidileping on VÕS § 402 lg 1 järgi krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
15.Riigikohus on korduvalt selgitanud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (vt Riigikohtu 28.01.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-14, p 18; 08.06.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-10, p 14). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 403 4 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal 4
algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPRFinance s. r. o. vs. GK, p 46).
16.Eelmises punktis nimetatud kontrollikohustuse teostamise raames on kohtul esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
17.Krediidi kulukuse määr oli 10.12.2021 sõlmitud laenulepingu järgi 31,32% aastas. Eesti Panga veebilehel avaldatu kohaselt oli keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 2021 detsembris 16,95%. Seega ei ületa kõnealuse tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr (s.o 31,32%) Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra enam kui kolm korda. Seetõttu on antud juhul krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu seadusega kooskõlas ning lepingu tühisuse alus puudub.
18.Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).
19.Hageja selgitas, et tal ei ole esitada veenvaid tõendeid, millest võiks järeldada vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist krediidiandja poolt. Seega asus hageja hagis seisukohale, et nimetatud kohustust rikuti ning hageja esitas hagis nõude sellele vastavalt, arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjena, et lepingust ei tekkinud selle kehtivuse ajal kõrvalkohustusi (seaduslik intressimäär oli lepingu kehtivuse perioodil 0% ja muid kõrvalnõudeid kostja ei võlgne) ning nõudes ainult reaalselt väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja viivist seaduslikus määras alates lepingu lõppemisele järgnenud päevast.
20.Edasi käsitleb kohus vaidlusküsimust, kas laenuleping on laenuandja (st hageja õiguseellase) poolt kehtivalt üles öeldud. Vaidlustamata asjaolude kohaselt kohustus kostja tasuma laenuandjale igakuiseid osamakseid suuruses 203,47 eurot alates 10.01.2022 ning viimase osamakse maksepäev oli 10.12.2025. Hageja väidete kohaselt on laenuleping erakorralise ülesütlemise tõttu 29.06.2022 lõppenud. Kostja väidete järgi ei ole ta ühtegi teadet ega dokumenti kätte saanud. Vaidlusaluse laenulepingu ülesütlemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal ülesütlemisavaldus, kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused (eeskätt oluline lepingurikkumine). VÕS § 195 lg 1 järgi ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. TsÜS § 69 lg-st 1 lähtuvalt tuleb taoline kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 70 kohaselt, kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. 5
Riigikohus on selgitanud, et TsÜS § 70 on TsÜS § 69 suhtes erinormiks, mis sätestab erisused (rikkuja kannab tahteavalduse kättesaamisega seotud riski) tahteavalduse jaoks, millega lepingupool teatab teisele poolele, et viimane on lepingulist kohustust rikkunud (vt Riigikohtu 25.04.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-11, p 12).
21.Kohtu hinnangul tuleb laenulepingu ülesütlemise hoiatuse saatmist tähitud kirjaga kostja enda poolt lepingusse antud kontaktaadressile lugeda tahteavalduse edastamiseks mõistlikul viisil TsÜS § 70 tähenduses. Seega tuleb lugeda, et kostja on 30.05.2022 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 86) kätte saanud, selleks tavaliselt vajalik ajavahemik on möödunud. 30.05.2022 hoiatuse kättesaaduks lugemine ei tähenda aga veel seda, et kostja sai kätte ka 29.06.2022 laenulepingu ülesütlemise tahteavalduse. Kohtu hinnangul tuleb 29.06.2022 laenulepingu ülesütlemise teatele (dtl 87) kohaldada TsÜS § 69 lg-s 3 sätestatut. TsÜS § 69 lg 3 paneb lepinguga seotud ja eemalviibijale tehtud tahteavalduse kättesaamise tõendamise riski tahteavalduse saatjale ning et vaidluse korral tuleb tahteavalduse saatjal lisaks saatmisele tõendada ka seda, et saadetis on jõudnud tahteavalduse saaja tegevuskohta ning saajal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda (vt Riigikohtu 25.04.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-11, p 12). Asja materjalidest nähtuvalt on laenuandja saatnud teate tähitud kirjaga, mis on tagasi saadetud (dtl 88-91). Tahteavalduse tähitud kirjaga kättetoimetamise kohta TsÜS § 69 lg 3 korral on Riigikohus olnud seisukohal, et tähitud kirja saabumise ja postiasutusse hoiustamise teatis ei sisalda teavet saabunud kirja sisu kohta ning seetõttu puudub tahteavalduse saajal mõistlik võimalus tahteavalduse sisuga tutvuda (vt nt Riigikohtu 17.03.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-09, p 11 ja 25.04.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-11, p 14). Seega ei saa lugeda, et laenuandja 29.06.2022 ülesütlemisavaldus oleks jõudnud tähitud kirjaga kostjani ja tal oleks olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kohus leiab, et laenuandja 29.06.2022 ülesütlemisavalduse saab lugeda kostja poolt kätte saaduks juunis 2025, kui kohus edastas kostja taotlusel kõik kohtuasja materjalid talle PDF formaadis (dtl 120-183). Kostja on ise menetluses kinnitanud, et ta on kohtult saadetud dokumendid ja lisad kätte saanud 25.06.2025 (vt dtl 320). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja 29.06.2022 ülesütlemisavalduse saab lugeda kostja poolt kätte saaduks 25.06.2025. Nimelt oli ülesütlemisavaldus hagile lisatud ja hageja ka tugines hagiavalduses selgelt laenulepingu ülesütlemisele. Seega on täidetud laenulepingu ülesütlemise formaalsed eeldused.
22.Järgnevalt analüüsib kohus, kas täidetud on ka laenulepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused. 30.05.2022 laenulepingu ülesütlemise hoiatusest nähtub, et kostja oli laenulepingujärgsete maksetega võlgnevuses 628,27 eurot. Kostja ei ole selle väitele vastuväidet esitanud. Laenulepingu p 12.1 kohaselt on laenuandjal õigus laenusaaja makseviivituse tõttu leping üles öelda ja nõuda laenu ennetähtaegset tagastamist, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolmel viimasel osamakse maksepäeval tasumisele kuulunud summa tasumisega ning laenuandja on andnud laenusaajale vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul võla tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu laenu ennetähtaegset tagastamist. Nimetatud lepingupunkt on kooskõlas seaduses tarbijakrediidilepingule (VÕS § 402) sätestatud nõuetega. Nii võib VÕS § 416 lg 1 esimese lause järgi krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kostja tasus lepinguliste kohustuste katteks kahe maksega (10.01.2022 ja 10.02.2022) kogusumma 406,94 eurot (vt dtl 80). Laenulepingu maksegraafikust järeldub, et 29.06.2022 lepingu ülesütlemise teatest nähtuv võlgnevus on 6
kostjal tasumata alates 10.03.2022 maksest, st kostja on viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Praegusel juhul on täidetud ka VÕS § 416 lg 1 esimeses lauses sätestatud täiendava tähtaja andmise kohustus. Eeltoodust tulenevalt on täidetud laenulepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused ning laenuleping tuleb lugeda üles öelduks 25.06.2025. Lisaks märgib kohus, et 25.06.2025 seisuga, mil kostja laenulepingu ülesütlemise teate kätte sai ja mil laenuleping tuleb lugeda kehtivalt üles öelduks, olid selle ülesütlemise materiaalsed eeldused igal juhul täidetud.
23.Riigikohtu praktika kohaselt tuleb laenulepingust tulenevate nõuete aegumise hindamisel eristada enne ülesütlemist sissenõutavaks muutunud nõudeid ja ülesütlemisega sissenõutavaks muutuvaid nõudeid. Laenulepingujärgsete perioodiliste maksete (korduvate kohustuste) aegumist tuleb hinnata TsÜS § 154 järgi, st nende aegumistähtaeg on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Laenulepingute ülesütlemise tagajärjel sissenõutavaks muutunud nõuete aegumist tuleb aga hinnata TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 järgi, st nende aegumistähtaeg on kolm aastat nõude sissenõutavaks muutumisest (vt Riigikohtu 16.05.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-11056, p-d 25–25.2).
24.Arvestades, et hageja ütles laenulepingu üles 25.06.2025, muutusid ülesütlemisest tulenevad nõuded sissenõutavaks 26.06.2025 ja oleksid TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 järgi aegunud kõige varem 26.06.2028. Arvestades, et laenuleping sõlmiti 10.12.2021 ja selle lisana esitatud maksegraafiku (dtl 58-59) kohaselt tuli esimene tagasimakse teha 10.01.2022 (sealt edasi iga kuu samal päeval) ning kostja jäi võlgnevusse juba alates kolmandast tagasimaksest (st alates 10.03.2022), algas laenulepingu järgsete perioodiliste maksete aegumine TsÜS § 154 järgi 01.01.2023 kell 00.00 ja lõppenuks 31.12.2025 kell 24.00. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses (TsÜS § 160 lg 2 p 3). Hageja esitas siinses asjas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 24.01.2025, mis jätkub siiani hagimenetluses. Seega ei ole laenulepingust tulenevad nõuded, sh nii laenulepingujärgsete perioodiliste maksete nõuded kui ka laenulepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuded, hagi esitamise seisuga aegunud.
25.Kuna krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kõik kostja tehtud maksed lugeda põhiosa makseteks. Vastavalt laenulepingu põhitingimustele moodustas krediidisumma 6000 eurot ning kostjale teostati laenusumma väljamakse summas 5847,44 eurot (dtl 79). Võlainfo tabelist nähtub ja selle üle puudub ka vaidlus, et lepingu katteks on kostja poolt laenuandjale laekunud 406,94 eurot (dtl 80-85). Seega tuleb kostjal tagastada hagejale lepingu alusel saadud summa 5440,50 eurot (5847,44 - 406,94).
26.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Viivist võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võlgnikult nõuda, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
7
VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (nn referentsintressimäär).
27.Kuna kohus tuvastas eelnevalt, et laenuandja (hageja) ütles kostjaga sõlmitud laenulepingu kehtivalt üles 25.06.2025, ja hageja nõuab hagis viivist 5440,50 eurolt alates laenulepingu lõppemisest, tuleb hageja kasuks viivist arvestada alates 26.06.2025. Seega jätab kohus hageja ajavahemiku 30.06.2022-04.06.2025 eest sissenõutavaks muutnud viivisenõude 1763,82 eurot rahuldamata ning mõistab kostjalt välja viivise protsendina põhinõudelt (5440,50 eurolt) alates 26.06.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
28.Kokkuvõttes rahuldab kohus hageja hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse (põhinõue) 5440,50 eurot ja viivise protsendina põhinõudelt alates 26.06.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ülejäänud osas jätab kohus hageja nõude kostja vastu rahuldamata.
29.Seoses kostja poolt esitatud väitega Soome kohtus kinnitatud võlgade ümberkorralduse kohta märgib kohus järgmist. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et Soome kohtus kinnitatud võlgade ümberkujunduskava hõlmaks ka käesolevas tsiviilasjas vaidluse all olevast laenulepingust tulenevaid kohustusi. Seega on maakohus kohustatud hagiavaldust menetlema ning saab teha asjas otsuse. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) sätestab võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise. FIMS § 32 lg 2 kohaselt jätkatakse ümberkujundamiskava kinnitamise järel maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. Samuti näeb FIMS § 31 ette, et ümberkujundamiskava ei kehti võlausaldaja kohta, kellele ei ole seda tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks kätte toimetatud. Praegusel juhul ei ole kostja isegi Soome kohtule teada andnud käesolevas tsiviilasjas vaidluse all olevast võlgnevusest (vt dtl 324-326).
MENETLUSKULUDE JAOTUS
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
31.Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 76% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 24% ulatuses hageja ja 76% ulatuses kostja kanda.
32.Kohus määrab TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 lähtudes kindlaks ka hageja menetluskulude rahalise suuruse.
33.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (vt dtl 379), mille järgi on tema menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamise eest kokku tasutud riigilõiv summas 665 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. 8
34.Kostja on 09.12.2025 e-kirjaga teatanud, et temal tekkisid käesolevas menetluses menetluskulud kokku summas 950 eurot (dtl 374).
35.Kostja vaidleb hagejale menetluskuludele täies ulatuses vastu.
36.Hageja palub kohtul mitte arvestada menetluskulude hulka kostja väidetavaid menetluskulusid 950 eurot. Kostja ei ole selgitanud, millest koosnevad tema menetluskulud. Käesoleva menetluse ajal on kostja korduvalt saatnud kohtule e-kirju ning kuskilt ei ilmne, et tal on sellega kaasnenud menetluskulud. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit menetluskulude kandmise kohta.
37.Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 172 lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
38.Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamise eest riigilõivu kokku 665 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada (vastavalt menetluskulude jaotuse ulatusele). Samuti tuleb kostjal hagejale hüvitada maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot vastavalt menetluskulude jaotuse ulatusele.
39.Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostja oleks mingeid menetlustoiminguid teostanud lepingulise esindaja vahendusel. Samuti ei nähtu, et kostja oleks üldse mingisuguseid menetluskulusid kandnud. Seega kostjal puuduvad hüvitatavad menetluskulud.
40.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 123 eurot (s.o 520,60 eurost 76%).
41.Menetluskulude hüvitamisel soovis hageja ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 järgi peab kostja hagejale maksma käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni. 9
42.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.