Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Gaida Kivinurm, Kaupo Paal, Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.november 2009, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-30329
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi hüvitamiseks 14 933,28 krooni
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
hagi
Peeter
Kaare
vastu
kahju
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.märtsi 2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vabariigi apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Eesti Vabariik Siseministeeriumi kaudu (reg kood 70000562, asukoht Pikk 61, Tallinn), esindaja Armin Lastovets Kostja Peeter Kaar (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xxxx xxxxx), esindaja Harri Paabo
Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja
ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
kasutuslepinguga on pooled kokku leppinud, et kostjal tuleb süü korral hüvitada mitte igasugune kahju, vaid ainult see kahju, mis seondub auto täieliku või osalise hävimisega. Seega auto kahjustamise korral ei ole kostjal kohustust hüvitust maksta. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kas ja missuguses ulatuses sõiduauto hävines. Kostja ei ole kohustatud hüvitama hagejale auto taastusremondile tehtud kulutusi. Samuti leiab kostja, et need kulutused on ebamõistlikult suured. Sõiduauto kasutuslepingu kohaselt kohustus kostja hüvitama kostja süül auto hävimisega seotud kulud vaid juhul, kui need kulutused ei kuulu hagejale hüvitamisele kaskokindlustuslepingu alusel. Hageja on jätnud aga kaskokindlustuslepingu sõlmimata. Seega on hageja enda tegevus viinud olukorrani, et liiklusõnnetuses kahjustada saanud auto taastusremondi kulud jäid osaliselt kindlustusandja poolt hagejale hüvitamata. Kostja ei olnud teadlik, et kaskokindlustust ei ole. Kostja oli tulenevalt lepingu p-dest 6 ja 3.6 veendunud, et kaskokindlustusleping on sõlmitud. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
kostjat 50% ulatuses süüdi tunnistada. Kindlustuse poolt eeltoodud viisil süü määratlemine on tavapärane juhtudel, mil ei ole võimalik välja selgitada konkreetset süüdlast liiklusõnnetuses. Samas oli hagejal kui sõiduki omanikul õigus vaidlustada otsus kohtus. Kuna kostja süü liiklusõnnetuse põhjustamisel on tõendamata, ei ole kostja kohustatud hüvitama hagejale kahju ja hagi ei kuulu rahuldamisele. Apellatsioonkaebuse põhjendused
sõiduauto osalise või täieliku hävimise korral kohustub kasutaja hüvitama siseministeeriumile täielikult tekitatud kahju ning muud sõiduauto osalise või täieliku hävimisega seotud kulud juhul, kui nimetatud kulud ei kuulu kindlustusseltsi poolt hüvitamisele ministeeriumi ja kindlustusseltsi vahel sõlmitud kaskokindlustuse lepingu alusel. Seega on nimetatud sätte näol tegemist süülise vastutuse kokkuleppega VÕS § 104 lg 1 tähenduses, mis piirab kostja vastutust kahju hüvitamise eest.
K. Paal
A.Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.