Hageja Eesti Vabariik Siseministeeriumi kaudu (reg kood 70000562, asukoht Pikk 61, Tallinn), esindaja Armin Lastovets Kostja Peeter Kaar (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xxxx xxxxx), esindaja Harri Paabo
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 17.märtsi 2009 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja
ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.Eesti Vabariik (Siseministeeriumi kaudu) esitas 16.08.2007 hagi Peeter Kaare vastu kahju 14 933,28 krooni hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt töötas kostja Siseministeeriumi riigivaraosakonna juhataja kohusetäitjana. 17.12.2003 sõlmiti poolte vahel sõiduauto kasutusleping, millega kostjale anti õigus kasutada Siseministeeriumi valduses olevat sõiduautot Subaru Legacy, reg märgiga xxxxxx (tl 34-35). 30.12.2005 kell 06.05 toimus Tartu maakonnas, Laeva vallas, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 160-ndal kilomeetril liiklusõnnetus, mille üheks osaliseks oli kostja tema kasutusse antud sõiduautoga. 13.06.2006 lõpetas Lõuna Politseprefektuur väärteomenetluse väärteoasjas süüteokoosseisu puudumise tõttu. ERGO Kindlustuse AS 02.03.2006 liikluskahju kindlustusjuhtumiks tunnistamise otsuse kohaselt põhjustasid liiklusõnnetuse Ford Transit, reg märgiga xxxxxx juht K. V., kes rikkus liikluseeskirja (LE) § 100 nõudeid ja Subaru Legacy, reg. märgiga xxxxxx juht Peeter Kaar, kes rikkus LE § 133 nõudeid. Otsuse kohaselt hüvitatakse Siseministeeriumile liikluskahju 50% ulatuses. 26.04.2006 esitas Siseministeerium ERGO Kindlustuse AS otsuse peale kaebuse kindlustuse vaidluskomisjonile. Vaidluskomisjoni 06.06.2006 otsusega jäeti Siseministeeriumi kaebus rahuldamata. Vaidluskomisjoni otsuses leiti, et nii kostja kui liiklusõnnetuses osalenud teise sõiduki juht on liiklusõnnetuse toimumises 50% süüdi. Nimetatud otsuse punkti 20 kohaselt kahju tekitamise korral lähtutakse süü presumptsioonist ning mõlema liiklusõnnetuses osalenud sõiduki otsene valdaja on süüdi kahju põhjustamises. Tekitatud kahju seisneb kahe sõiduki vigastuses ja põhjuslik seos sõidukijuhtide käitumise ja tekkinud kahju vahel väljendub selles, et mõlemad sõidukijuhid ei järginud liiklusseaduse § 2 lg-t 1, mis kohustab liiklejat olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Vaidluskomisjon märkis oma otsuses ka, et puudub vaidlus kahju tekkimise fakti ning kahju suuruse üle. Mõlemad liiklusõnnetuses osalenud sõidukid on suurema ohu allikad ja kahju on tekitatud nende käitamisel. Seega on pädeva institutsiooni otsuses selgelt väljendatud liiklusõnnetuses osalenud isikute süülisus ja selle määr, ehk teisisõnu, mõlemad liiklusõnnetuses osalenud juhid olid liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi 50% ulatuses ning kuna kostja vastutas hageja ees oma kohustuse täitmata jätmise eest, tuleb tal hüvitada hagejale 50% liiklusõnnetusega tekitatud kahjust, s.o auto remonditööde maksumus 50% ulatuses ehk 14 933,28 krooni. Kostja tagastas sõiduki hagejale avariilisena 30.05.2006. Lepingu p 6 järgi kohustus kasutaja tema süül sõiduauto osalise või täieliku hävimise korral hüvitama ministeeriumile täielikult tekitatud kahju ning muud sõiduauto osalise või täieliku hävimisega seotud kulud juhul, kui nimetatud kulud ei kuulu kindlustusseltsi poolt hüvitamisele ministeeriumi ja kindlustusseltsi vahel sõlmitud kaskokindlustuse lepingu alusel. Hageja on korduvalt pöördunud kahju hüvitamise nõudega kostja poole. Kostja ei ole kahju hüvitanud. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei rikkunud kostja liikluseeskirjade nõudeid ega põhjustanud liiklusõnnetust. Lõuna Politseiprefektuuri 13.01.2006 väärteomenetluse lõpetamise määruse kohaselt puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks liikluseeskirju rikkunud ning seetõttu ei esinenud ka kostja käitumises süükoosseisu. Hagiavaldusele lisatud kindlustusettevõtete ja nendevahelise vaidluskomisjoni otsused selle kohta, kes neist peaks, miks ja kui suures ulatuses kindlustuslepingu kohaselt liiklusõnnetuse käigus tekkinud kahju oma klientidele hüvitama, ei ole kostja arvates käesoleva vaidluse puhul asjakohased. Need otsused käsitlevad kindlustuslepingust tulenevaid probleeme ja tagajärgi. Sõiduauto
kasutuslepinguga on pooled kokku leppinud, et kostjal tuleb süü korral hüvitada mitte igasugune kahju, vaid ainult see kahju, mis seondub auto täieliku või osalise hävimisega. Seega auto kahjustamise korral ei ole kostjal kohustust hüvitust maksta. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kas ja missuguses ulatuses sõiduauto hävines. Kostja ei ole kohustatud hüvitama hagejale auto taastusremondile tehtud kulutusi. Samuti leiab kostja, et need kulutused on ebamõistlikult suured. Sõiduauto kasutuslepingu kohaselt kohustus kostja hüvitama kostja süül auto hävimisega seotud kulud vaid juhul, kui need kulutused ei kuulu hagejale hüvitamisele kaskokindlustuslepingu alusel. Hageja on jätnud aga kaskokindlustuslepingu sõlmimata. Seega on hageja enda tegevus viinud olukorrani, et liiklusõnnetuses kahjustada saanud auto taastusremondi kulud jäid osaliselt kindlustusandja poolt hagejale hüvitamata. Kostja ei olnud teadlik, et kaskokindlustust ei ole. Kostja oli tulenevalt lepingu p-dest 6 ja 3.6 veendunud, et kaskokindlustusleping on sõlmitud. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole pooltel vaidlust selle üle, et kostja kasutas 17.12.2003 sõlmitud sõiduauto kasutuslepingu alusel Siseministeeriumi valduses olevat sõiduautot Subaru Legacy, reg märgiga xxxxxx ja et 30.12.2005 kell 06.05 toimus liiklusõnnetus Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 160-ndal kilomeetril, kus põrkusid kokku kostja juhitud sõiduk Subaru Legacy ja Ford Transit, reg märgiga xxxxxx, mida juhtis K. V.. Kostja tagastas avariilise sõiduki hagejale 30.05.2006 ja sõiduki üleandmise-vastuvõtmise aktis on fikseeritud, et 30.12.2005 toimunud liiklusõnnetuses purunes vasak esituli, kahjustada said vasaktiib, esitange ning kapott. Võlaõigusseaduse (VÕS) kahju hüvitamise sätete alusel hagi rahuldamise eelduseks on see, et kannatanul peab olema tekkinud kahju, tekkinud kahju ja kahjutekitanu teo vahel peab olema põhjuslik seos, kahjutekitanu tegu peab olema õigusvastane ja kahjutekitanu peab olema kahju tekitamises süüdi.
4.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises ning kas kostja on kohustatud hüvitama hagejale liiklusõnnetusega tekitatud kahjust 50%. Sõiduauto kasutuslepingu p 6 kohaselt kasutaja süül sõiduauto osalise või täieliku hävimise korral kohustub kasutaja hüvitama Siseministeeriumile täielikult tekitatud kahju ning muud sõiduauto osalise või täieliku hävimisega seotud kulud juhul, kui nimetatud kulud ei kuulu kindlustusseltsi poolt hüvitamisele ministeeriumi ja kindlustusseltsi vahel sõlmitud kaskokindlustuse lepingu alusel. Väärteoasjas nr 2602,06,000171 ei leidnud tõendamist kostja süü ning väärteomenetlus on lõpetatud süüteokoosseisu puudumise tõttu. Väärteoasjas on leitud, et asjas kogutud vastuoluliste tõendite pinnalt ei ole võimalik üheselt anda hinnangut, kelle tegevus oli põhjuslikus seoses liiklusõnnetuse tekkimisega. Kindlustusjuhtumiks tunnistamise otsusega liikluskahjus nr L05060001 on tuvastatud, et liiklusõnnetuse põhjustas Ford Transiti, reg märgiga xxxxxx juht K. V., kes rikkus LE § 100 nõudeid ja Subaru Legacy, reg märgiga xxxxxx juht Peeter Kaar, kes rikkus LE § 133 nõudeid ning liiklusõnnetuse põhjustamisega tekkinud tsiviilvastutus lasub 50% ulatuses mõlema sõiduki juhil. Selle otsusega ei ole tuvastatud, kelle süül liiklusõnnetus toimus. Samuti ei tuvastatud kostja süüd liiklusõnnetuse põhjustamisel kindlustuse vaidluskomisjonis. Kindlustuse vaidluskomisjoni 06.06.2006 otsuses on leitud, et võib eeldada, et mõlema liiklusõnnetuses osalenud sõiduki otsene valdaja on süüdi kahju põhjustamises, kuid arvestades tõendite vastuolusid ja nende ületamise võimatust ei ole süü jaotamise täpsustamine võimalik. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja tegu oleks olnud õigusvastane ja et ta on kahju tekitamises süüdi. Kohus leidis, et kindlustuse töötajad ei ole pädevad ametnikud, kelle otsustuse alusel saaks
kostjat 50% ulatuses süüdi tunnistada. Kindlustuse poolt eeltoodud viisil süü määratlemine on tavapärane juhtudel, mil ei ole võimalik välja selgitada konkreetset süüdlast liiklusõnnetuses. Samas oli hagejal kui sõiduki omanikul õigus vaidlustada otsus kohtus. Kuna kostja süü liiklusõnnetuse põhjustamisel on tõendamata, ei ole kostja kohustatud hüvitama hagejale kahju ja hagi ei kuulu rahuldamisele. Apellatsioonkaebuse põhjendused
5.Hageja palus kohtuotsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise ja tõendite ebaõige hindamise tulemusel ebaõigesti leidnud, et kostja süü liiklusõnnetuse põhjustamisel on tõendamata. Tsiviilkohtumenetluses ei ole siduv kriminaal- või väärteomenetluses antud hinnang süü olemasolule või selle puudumisele. Maakohus on kostja süü puudumist põhistanud ebaõigesti 13.01.2006 väärteomenetluse lõpetamise määruses süü küsimuses antud hinnanguga. Kohus oleks pidanud kostja süü tuvastamisel tuginema väärteomenetluse lõpetamise määruses osundatud faktilistele asjaoludele, mitte kostja süü olemasolu või selle puudumise kohta antud hinnangule. Viimase väljaselgitamise kohustus oli maakohtul, kes aga jättis eelnimetatud määruses osundatud faktilised asjaolud ja muud kostja süü küsimuses tähtsust omavad tõendid tähelepanuta. Kostja vastutus põhineb sõiduauto kasutuslepingu p-l 6.1. Lepingus süü vorme ei eristata. Seega ei oma tähtsust, millises vormis kostja süü esines ning vastutus kaasneb igasuguse süü vormi puhul.
6.Maakohus jättis tähelepanuta järgmised kostja süüd tõendavad asjaolud: kostja poolt möödasõidu teostamisel teekattemärgise 913 (kahekordne pidevjoon) eiramine; LE § 133 nõuete rikkumine. Olukorras, kus pooled on kostja vastutust kitsendanud süülise vastutusega, peab kostja tõendama, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Kostja seda teinud ei ole, kuid maakohus jättis selle tähelepanuta. Maakohus oleks pidanud lähtuma süü presumptsioonist. Kostja süü tuvastamisel saab lähtuda suurema ohu allika regulatsioonist, millele maakohus tähelepanu ei pööranud.
7.Kostja rikkus ka LE § 225 p 1, kui lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt. Hageja leiab, et see oli tahtlik. Seetõttu muutus liiklusõnnetuse lahendamine oluliselt keerulisemaks. Ei ole välistatud kostja tahtlus varjata sündmuskohalt lahkumisega liiklusõnnetuse põhjuseid. Hageja leiab, et kostja süü hagejale kahju tekitamises on tõendatud. Vastus apellatsioonkaebusele
8.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
9.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule menetlusnormi olulise rikkumise tõttu.
10.Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude tulenevalt asjaolust, et 30.12.2005 toimus sõiduauto kasutuslepingu alusel hageja poolt kostja kasutusse antud sõiduautoga Subaru Legacy liiklusõnnetus ja kostja tagastas hagejale avariilise sõiduki, mille remondiks kulus 29 866,56 krooni ja millest kostja peab lepingu p 6.1 alusel hüvitama 50%, so osa, mida kindlustusandja ei hüvitanud.
11.Sõiduauto kasutuslepingu näol on tegemist tasuta kasutamise lepinguga. VÕS § 393 lg 1 kohaselt peab kasutaja kasutusse antud eseme kasutustähtaja lõppemisel tagastama. Nimetatud sätte mõtte kohaselt tuleb ese tagastada seisundis, mis vastab § 392 lg-s 1 sätestatud kasutamisviisile. Lepingu p-s 6.1 leppisid pooled kokku, et kasutaja süül
sõiduauto osalise või täieliku hävimise korral kohustub kasutaja hüvitama siseministeeriumile täielikult tekitatud kahju ning muud sõiduauto osalise või täieliku hävimisega seotud kulud juhul, kui nimetatud kulud ei kuulu kindlustusseltsi poolt hüvitamisele ministeeriumi ja kindlustusseltsi vahel sõlmitud kaskokindlustuse lepingu alusel. Seega on nimetatud sätte näol tegemist süülise vastutuse kokkuleppega VÕS § 104 lg 1 tähenduses, mis piirab kostja vastutust kahju hüvitamise eest.
12.Maakohus märkis otsuses õigesti, et kahju hüvitamise hagi rahuldamise eelduseks on see, et kannatanul peab olema tekkinud kahju, tekkinud kahju ja kahjutekitanu teo vahel peab olema põhjuslik seos, kahjutekitanu tegu peab olema õigusvastane ja kahjutekitanu peab olema kahju tekitamises süüdi. Nimetatud asjaolud tuleb teha kindlaks tsiviilkohtumenetluses, kusjuures kindlustusandja otsustus nimetatud küsimustes ei ole kohtule siduv. Selleks, et teha kindlaks, kas kostja peab vaidlusaluse liiklusõnnetuse toimumise tõttu tekkinud kahju hüvitama, tuli kohtul teha eelkõige kindlaks, kas ja milliseid LE sätteid kostja rikkus ja kas rikkumine põhjustas liiklusõnnetuse, millega tekkis hagejale varaline kahju. Alles seejärel on võimalik kindlaks teha kostja süü ja teha otsustus selle kohta, kas kostja on hageja ees vastutav sõiduauto kasutuslepingu p 6.1 alusel. Käesoleva asja lahendamisel ei ole maakohus eeltoodut järginud.
13.Ringkonnakohtu hinnangul viis maakohus asjas läbi puuduliku eelmenetluse, mis võis kaasa tuua ebaõige lahendi tegemise. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 230 lg-te 1 ja 2 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Iseenesest on õige maakohtu viide TsMS § 5 lg-le 1 ja § 436 lg-le 2, mille kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Samas jättis maakohus tähelepanuta, et hagiavalduses ei ole märgitud kostja suhtes kahju hüvitamise vastutuse kohaldamise aluseks olevaid faktilisi asjaolusid (TsMS § 363 lg 1 p 2). Sellele juhtis kohtu tähelepanu ka kostja oma vastuses hagiavaldusele. Ringkonnakohtu hinnangul oleks maakohus pidanud juhtima eelmenetluses hageja tähelepanu hagiavalduse puudulikkusele ja andma tähtaja selle täiendamiseks, s.o oma seisukohtade täiendavaks esitamiseks ja põhjendamiseks, samuti asja lahendamiseks vajalike tõendite esitamiseks.
14.Kuna kohus ei ole vaidluse lahendamisel välja selgitanud asja lahendamiseks olulisi asjaolusid, ei ole kohtuotsuse puudulikkus ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav, sest vaja on tuvastada uusi asjaolusid ja hinnata seni kohtu poolt hindamata tõendeid, mistõttu tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumist. Ringkonnakohus ei pea antud asjas võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse tegemist, sest uute faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite esmakordse hindamise korral peab olema pooltele tagatud põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks tulenevalt TsMS § 688 lg-tes 3 ja 4 sätestatust. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus tegema hagejale ettepaneku hagiavalduse täiendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks TsMS § 230 lg 2 teise lause järgi. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. G. Kivinurm
K. Paal
A.Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.