Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja täpsustas hagi. Lepingu p 2.1 tulpades 3 ja 4 on märgitud tööde maht. Tööde maht ei ole märgitud sedavõrd kategooriliselt kui lepingu hind. Tööde mahu tuvastamiseks tellis kostja mõõdistuse. Tööde mahu muutumisega muutub ka tööde lõplik maksumus. Kostja on enammakstud summade võrra alusetult rikastunud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hageja nõue ei põhine lepingul, vaid hinnangutel ja arvamusel. Lepingus lepiti kokku tööde mahus, hinnas ja muudes tingimustes. Tööd on lepingulises mahus täidetud, selles vaidlus puudub. Leping on seega täidetud ning puudub alus lepingut vaidlustada. Kohtu põhjendused Pooled on 10.08.2006 sõlminud lepingu nr 06/03 XXX mõisa siseruumide viimistlustööde tegemiseks. Pooled on kokku leppinud töödes, kogustes, ühiku hinnas ja summas (p 2.1). Tööde hind koos käibemaksuga oli lepingu kohaselt 1 944 831 krooni. P-s 3.2 leppisid pooled kokku, et kokkulepitud hind on lõplik ja täitmise ajal korrigeerimisele ei kuulu, v.a kui pooled eraldi selles kokku ei lepi (t lk 8-10). Kohus hindab käesolevat lepingu töövõtulepinguna. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt „töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.“ Puudub vaidlus, et kostja on tööd teostanud ning hageja on kostjale tasunud tööde eest 1 853 544,34 krooni. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Vaidlus seisneb selles, kas kostja on teinud töid lepingus ettenähtud mahus ning kas hagejal on õigus nõuda vähemtehtud tööde eest raha tagasi. Esmalt tuvastab kohus millises mahus kostja vaidlusaluseid töid tegi. Lepingujärgsed tööd on loetletud lepingu p-s 2.1. Hageja ei vaidlusta selle punkti kohaselt positsioone nr 5, 10-12 (esimese korruse seinte viimistlus marmori alla, korstende krohvimine, korstna karniisi tegemine, karniisisabloonide valmistamine) ja leiab, et need tööd on lepingujärgses mahus tehtud. Ülejäänud tööde mahtude osas on vaidlus. Kohus on tehtud tööde mahtude tuvastamiseks läbi viinud ekspertiisi. OÜ R XXX mõisa peahoone ehitustehnilise ekspertiisi kohaselt (t lk 69) on tehtud: 1) esimese korruse lagede viimistlust 555,18 m2, (lepingus märgitud 803 m2); 2) esimese korruse sinise saali viimistlust 125,77 m2, (lepingus märgitud 133 m2); 3) teise korruse puitlagede viimistlust 347,03 m2, (lepingus märgitud 368 m2); 4) teise korruse saali ja salongi peegellagede viimistlust 87,3 m2, (lepingus märgitud 140,4 m2); 5) teise korruse saali seinte viimistlust 113,18 m2, (lepingus märgitud 234,5 m2); 6) teise korruse seinte viimistlust marmori alla 110,17 m2, (lepingus märgitud 51 m2); 7) seinte viimistlust marmori alla, lisatasandust 4 cm 62,79 m2, (lepingus märgitud 100 m2); 8) teise korruse seinte krohvimist kangasraamide alla 460,86 m2, (lepingus märgitud 964 m2) ulatuses. Seega on tuvastatud, et kostja tegi teatud töid väiksemas ja teatud töid suuremas mahus. Kohus peab tööde mahu osas võimalikuks tugineda ekspertiisiaktile, kuna teisi tõendeid tööde

mahu kohta esitatud ei ole ning kohtul ei ole alust kahelda ekspertiisi õigsuses. Ekspert Merle Junolainen on ka kohtuistungil vastanud poolte küsimustele ekspertiisi kohta. Järgmisena tuleb anda õiguslik hinnang, kas hagejal on õigus nõuda lepingu järgi tasutud raha kostjalt tagasi. Kostja leiab, et hagejal seda õigust ei ole, kuna pooled leppisid kokku, et lepingus kokkulepitud hind on lõplik ja korrigeerimisele ei kuulu. Hageja leiab, et vaidlus on mahtudes ning mahtude kohta sellist kategoorilist kokkulepet ei olnud. Kohus nõustub hageja positsiooniga. Kostjal on õigus, et pooled on lepingus kokkuleppinud lõpliku hinna (p 2.1 ja 3.2) ning hind vaidlustamisele ei kuulu. Samas lähtub tööde lõplik hind tehtud tööde mahtudest. Nimelt ei ole pooled kokku leppinud mitte ainult töö hinnas, vaid ühiku hinnas ja töö mahus, märkides ka tööde koguse, ühiku hinna ja summa iga töö eest. Tööde lõplik hind on tuletatud tööde mahtude ja ühikuhindade summadest. Lepingus ei ole märgitud, et ka tööde mahud vaidlustamisele ei kuulu. Seetõttu leiab kohus, et hagejal on väiksemate mahtudega tööde osas õigus nõuda raha kui enammakstut tagasi. Kostjal on samal ajal suuremas mahus tehtud tööde eest õigus saada suuremat tasu. Kohus arvutab lepingu järgi tasumisele kuuluva summa arvestades tehtud tööde mahtu ja töö ühiku hinda järgmiselt:

Töö esimese korruse lagede viimistlus esimese korruse sinise saali viimistlus teise korruse puitlagede viimistlus teise korruse saali ja salongi peegellagede viimistlus esimese korruse seinte viimistlus marmori alla (vaidlus töö mahus puudub) teise korruse saali seinte viimistlus teise korruse seinte viimistlus marmori alla seinte viimistlus marmori alla, lisatasandust 4 cm teise korruse seinte krohvimine kangasraamide alla korstende krohvimine (vaidlus puudub) korstna karniisi tegemine (vaidlus puudub) karniisisabloonide valmistamine (vaidlus puudub)

Maht m2 555,18 125,77 347,03 87,30

Ühik

Summa 266 486,40 57 854,20 190 866,50 41 904,00

567,00

260 820,00

113,18 110,17 62,79

38 481,20 50 678,20 55 255,20

460,86

211 995,60

26,00 24,00 2,00

16 900,00 14 400, 00 5 000,00

Tööde hind (ilma käibemaksuta) on seega 1 210 641,30 krooni ja koos 18% käibemaksuga 1 428 556,70 krooni. Hageja on märkinud ka lepinguväliseid lisatöid, mida ta siinkohal arvestab: krohviparandustöid hinnaga 27 568,80 ja teise korruse koridoride, trepikodade ja abiruumide töid hinnaga 129 187 krooni (ilma käibemaksuta). Kokku on kostja teostatud tööde maksumus 1 613 528,57 krooni (18% käibemaksuga). Hageja on tasunud kostjale 1 853 544,34 krooni. Seega on hageja kostjale enam tasunud 240 015,77 krooni. Hageja nõue kostja vastu on summas 176 132 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb enamsaadu VÕS § 1028 lg 1 alusel välja mõista. Kohus rahuldab hagi.

Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.