Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-06-43355
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.november 2009,Jõhvi
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Kohtuasi
KÜ Sinivoore5 hagi I.N. vastu võlgnevuse 9187,32 krooni nõudes
Menetlusosalised
Hageja:
KÜ Sinivoore 5 (RK 80175481,asukoht Sinivoore 5-3, 30327 Kohtla-Järve)
Hageja esindaja:
R. G. volikirja alusel
Kostja:
I.N. (IK xxx,eluk.xxx)
Rahuldada KÜ Sinivoore 5 hagi I.N. vastu summas 8187,32krooni(kaheksa tuhat ükssada kaheksakümmend seitse krooni ja 32 senti ).
Jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Välja mõista kostjalt hageja kasuks hageja poolt tasutud riigilõiv 1800 krooni ja õigusabikulud 1000.- krooni.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on kostja xxx korteri omanik ja korteriühistu Sinivoore 5 liige. Kostja ei ole tasunud õigeaegselt hageja poolt temale esitatud arveid haldusteenuste ja kommunaalteenuste eest, kuigi ta oli seda kohustatud tegema nii seaduse järgi kui ka kooskõlas korteriühistu põhikirjaga. Hageja on saatnud kostjale korduvaid pretensioone nõudega võlgnevuse maksmiseks. Õigeaegse mittetasumise tagajärjel on kostjal tekkinud võlgnevus hageja ees. Koguvõlgnevusest, mis on 9187,32 krooni, on põhivõlg 8416,92 krooni ning 770,40 krooni on viivis.
Kostja vastus Kostja on seisukohal , et hagi on esitatud kohtusse tema vastu kiusust ja soovist temale tekitada täiendavaid kulutusi menetluskulude näol, kuna ta tunnistab võlgnevust. Enne hagi esitamist olevat ta tasunud oma koguvõlgnevusest 1000.- krooni. Võlgnevus peaks olema seega 1000.- krooni väiksem. Kostja ei ole nõus tasuma menetluskulusid ,kuna ta oleks ka ilma kohtusse pöördumata oma võlgnevuse tasunud. Võlgnevus on tekkinud seoses töötusega. Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja leiab , et kostjal oli piisavalt aega asuda oma võlgnevust vabatahtlikult likvideerima. Ta saatis kostjale hoiatuse maikuus 2009, kohtusse esitas hagi augustis 2009. Kostja tasus oma koguvõlgnevusest, mis oli 9187,32 krooni ,1000 krooni peale hagiavalduse esitamist kohtusse ja ka peale hagi menetlusse võtmist. Kostja vähendas oma haginõuet ning palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista 8187,32 krooni.
Hageja on esitanud kostja vastu hagi summas 8187,32 krooni ning kostja tunnistab hagi. Pooled on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning kohus leiab, et selleks ei ole menetluslikke takistusi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 403 lg.1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Hageja nõue on põhjendatud Korteriühistuseaduse § 15 ́ ja § 7 lg. 4; VÕS § 76 lg.1 ;§101 lg.1p.1 ja 6 ,§ 108 lg.1,§113 lg.1 . Kostja ei vaidle vastu oma võlgnevusele hageja ees, mistõttu kohus ei pea vajalikuks kostjalt väljamõistetavat võlgnevust põhistama. Kostja vaidleb vastu temalt menetluskulude väljamõistmisele, millises osas kohus kostjaga ei nõustu. Hageja on esitanud menetluskulude aruande (tl 28) ning tõendanud oma menetluskulusid riigilõivu tasumise kviitungi esitamisega summas 1800 krooni(tl 4)ning õigusabikulude osas lepingulisele esindajale tulevikus tasutava summa märkimisega menetluskulude aruandes, mis vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.septembri 2008a määrusele nr.137 mahub tasu piirmääradesse ning on kohtu seisukohalt mõistlik summa silmas pidades käesoleva hagi
keerukuse astet. Tuginedes eelnimetatud määruse §1 lg.1-le on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 5 000 krooni kui hagihind on kuni 10 000 krooni. Tuginedes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §162 lg.1 kannab menetluskulud pool ,kelle kahjuks otsus tehti. Kohus ei näe põhjust rakendada menetluskulude väljamõistmisel mõnda teist tsiviilseadustiku menetluse normi , kuna kostja vastuses toodud väide , et ta on enne hagi esitamist asunud võlga hagejale tasuma, ei vasta tõele. Hagi esitati hageja poolt kohtusse 31.augustil 2009(tl 1), hagi menetlusse võtmise määrus koostati kohtu poolt 04.septembril 2009(tl 31) ,kostja tasus oma koguvõlast 1000-kroonise osa 08.septembril 2009. Kohus ei tuvasta , et hageja on esitanud kostja vastu hagi kiusust ,sest kohtudokumentidest ei ole kusagilt välja lugeda , et kostja oleks olnud nõus võlga tasuma kohtuväliselt . Alles peale hagi kohtusse esitamist on kostja asunud oma võlga likvideerima. Hageja on lisanud kohtudokumentidele tema poolt 05.mail 2009 koostatud hoiatuse kostjale (tl 20-22),kus ta kutsub kostjat korteriühistusse graafiku koostamiseks, mille alusel saaks kostja asuda oma võlga kustutama. Koostatud graafikut kohtudokumentidele lisatud ei ole ning kohus saab sellest järeldada, et seda ei ole poolte poolt koostatud. Järelikult ei olnud hagejal võimalik kohtuväliselt enda õigusi kaitsta ning menetluskulude väljamõistmine kostjalt tuginedes TsMS § 162 lg.1 on igati põhjendatud. Marge Tamme kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.