Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Sirja Tooming
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.november 2009.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8
Tsiviilasja Tsiviilasja number
2-09-45
E E AS hagi R E vastu võla 1 233 krooni ja 50 senti, viivise 151 krooni ja 72 senti ning lisanduva viivitusintressi nõudes. Menetlusosalised ja nende Hageja: E E AS, reg.kood xxxx, asukoht Laki 24, Tallinn 12915, esindajad esindaja volikirja alusel Eerika Erlach, isikukood xxxx, Lindorff Eesti AS, asukoht Rävala pst. 5, Tallinn 10143. Kostja: R E , isikukood xxxx, elukoht xxxx
Tsiviilasi
Kirjalikus menetluses
12.11.2009.a.
Resolutsioon:
E E AS hagi R E vastu võla 1 233 krooni ja 50 senti, viivise 151 krooni ja 72 senti ning lisanduva viivitusintressi nõudes rahuldada tervikuna. Välja mõista mõista R E lt (isikukood xxxx) xxxx) Eesti Energia AS kasuks ja võlgnevuse katteks kokku 1 385 (üks tuhat kolmsada kolmsada kaheksa kaheksakümmend aheksakümmend viis) viis) krooni ja 22 senti. Välja mõista R E ’lt (isikukood xxxx) xxxx) E E AS kasuks alates 01.0 01.01 .01.2009.a. viivis 0,06% tasumata põhinõudelt 1 233 krooni ja 50 senti päevas kuni põhinõudesumma täieliku tasumiseni. tasumiseni. Jätta menetluskulud kostja kanda. Määrata hageja menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 250 (kakssada viiskümmend) krooni ja mõista see summa välja R E`lt E`lt (isikukood xxxx) E E AS kasuks ja menetluskulude katteks. Kohtuotsus Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu 13.11.2009.a. ja toimetatakse kätte pooltele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul, jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6, lg.6, § 633 lg.7).
I. Asjaolud, Asjaolud, hageja nõue. Hagiavaldus on kohtule saabunud 02.01.2009.a. Hagiavalduse kohaselt pooled sõlmisid 05.06.2007.a. elektrienergia müügilepingu, mille kohaselt hageja kohustus varustama kostjat elektrienergiaga ja kostja kohustus selle eest tasuma kokkulepitud tasu. Hageja esitas kostjale talle müüdud elektrienergia eest arved kuid kostja tasus arve osaliselt. Kostja võlg hagejale on 1 233 krooni ja 50 senti ning viivised summas 151 krooni ja 72 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla katteks 1 233 krooni ja 50 senti, viivitusintress 151 krooni ja 72 senti ning alates 01.01.2009.a. viivis 0,06% tasumata põhinõudelt päevas kuni põhinõudesumma täieliku tasumiseni. Hagi on esitatud VÕS §-de 8 lg. 2, 76 lg. 1, 108 lg. 1, 113, 208 lg. 1, TsMS § 367 alusel. Hageja hagiavalduses on nõus kirjaliku menetlusega. Hagiavaldusele on lisatud kirjalike tõenditena leping, tüüptingimused, arved. II. Asja kohtulik menetlus ja kostja kirjalik vastus. Kohus 09.01.2009.a. määrusega võttis E E AS hagi R E vastu võla 1 233 krooni ja 50 senti, viivise 151 krooni ja 72 senti ning lisanduva viivitusintressi nõudes menetlusse, saatis avalduse koos lisadega teadmiseks kostjale ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20-ne päeva jooksul, arvates avalduse saamisest. Kostjale on 16.02.2009.a. hagimaterjali kätte antud Ida Politseiprefektuuri vahendusel. Kostja kohtule 20.02.2009.a. saabunud kirjalikus vastuses selgitab võlgnevuse tekkimise asjaolusid ning palub arvesse võtta, et ta ei suuda seda summat korraga tasuda, kuna vaja on maksta makse ja ka töökoht on ajutise iseloomuga. Kohus 20.02.2009.a. saatis kostja vastuse hagejale arvamuse esitamiseks 20 päeva jooksul. Hageja teatas 13.03.2009.a. ja uuesti 11.05.2009.a., et kostjale on saadetud kompromissileping võlgnevuse tasumiseks ositimaksetena, kuid kostja pole talle saadetud kompromissi allkirjastatuna tagastanud. Kuna kohtule kompromissi ei esitatud, siis kohus 09.10.2009.a. määras läbi vaadata asi kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi, taotlusi ja dokumente ning samuti teavitada kohtuistungi korraldamise vajalikkusest või soovist ilmuda kohtusse avalduse läbivaatamise ajaks ja teatab neist menetlusosalistele. Hageja kohtule 22.10.2009.a. saabunud kirjalikus seisukohas teatab, et kompromissi sõlmimine ei ole võimalik, hageja jääb oma nõude juurde ja palub hagi rahuldada. Kostja kohtu antud tähtajaks 30.10.2009.a. midagi kohtule ei esitanud. II III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, läbi vaadanud asjas esitatud kirjalikud avalduse, vastuse ja dokumentaalsed tõendid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele tervikuna. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kostja kohustus tuleneb lepingust. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega kuulub hagi rahuldamisele hageja poolt taotletud alustel ja kokku summas 1 385 krooni ja 22 senti, samuti lisanduva viivise nõudes. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on 30.12.2008.a. tasunud riigilõivu 250 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 113, 367 sätteid ning juhindus TsMS § 162, § 441 lg. 1, § 442, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Kohtukordnik nooremreferendi ülesannetes Kohtuotsus jõustus 30. detsembril 2009.a Kohtukordnik nooremreferendi ülesannetes
S.Tooming I.Golubev
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.