Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

2-09-41986 põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kaja kautsjon tasutakse Rahandusministeeriumi Pärnu Maakohtu arveldusarvele AS SEB Pank nr. 10220034799018, või AS Swedbank nr. 221013921094, viitenumber 3100057277. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

Hagiavalduse kohaselt tegelesid 30.04.2008 A L ja H S ühiselt Suurlahel keeluajal kalapüügiga kalapüügiõigust omamata, mille käigus püüdsid ebaseaduslikult kokku 36 linaskit ning 5 haugi, millega rikkusid kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 202 p 2, 6. Keskkonnainspektsiooni Lääne regioon on 30.04.2008 koostanud kala loendamise akti ebaseaduslikult püütud kalade koguste kohta ning 29.05.2009 on koostatud A Lle ja H Sle ühine akt Suurlahel kalapüügi keeluajal keskkonnale tekitatud kahju suuruse kindlaks määramise kohta. Vabariigi Valitsuse 25.07.1995 määruse nr 275 "Looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitamise määrade ja korra kehtestamine" alusel on kahju hüvitamise määr ebaseadusliku linaski püügi korral keeluajal 75 krooni isendi kohta ning kalade kahjustamisel püügieeskirjadega kehtestatud keeluajal kohaldatakse vastavat määra kolmekordses ulatuses. Seega on 36 linaski ebaseadusliku kalapüügiga keskkonnale tekitatud kahju suuruseks 8100 krooni (36 x 75 x 3). Vabariigi Valitsuse 25.07.1995 määruse nr 275 "Looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitamise määrade ja korra kehtestamine" alusel on kahju hüvitamise määr ebaseadusliku haugi püügi korral keeluajal 150 krooni isendi kohta ning kalade kahjustamisel püügieeskirjadega kehtestatud keeluajal kohaldatakse vastavat määra kolmekordses ulatuses. Seega on 5 haugi ebaseadusliku kalapüügiga keskkonnale tekitatud kahju suuruseks 2250 krooni (5 x 150 x 3). Lähtudes eeltoodust on A L ja H S ühiselt tekitanud keskkonnale kahju kokku 10 350 (kümme tuhat kolmsada viiskümmend) krooni. KPS § 25 lg 4 sätestab, et kalavarudele tekitatud kahju tuleb hüvitada ning kahju hüvitamise määrad ja kalapüügiga või kalavarude muul viisil kahjustamisega kalavarudele tekitatud kahju arvutamise alused ja metoodika, sealhulgas kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti vorm, tulenevad Vabariigi Valitsuse 25.07.1995 määrusest nr 275 "Looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitamise määrade ja korra kehtestamine". Eelnimetatud määruse lisa 2 punkt 10 sätestab, et keskkonnakahju hüvitise nõuab sisse riigi esindajana Keskkonnainspektsioon. Kahju hüvitis kantakse riigieelarvesse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 133 lõigete 1 ja 2 alusel kuulub keskkonnaohtliku tegevusega tekitatud kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemisega, hüvitamisele seaduses sätestatud ulatuses ja korras. VÕS § 1043 alusel peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik teisele isikule kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitatakse seadusest tulenevaid kohustusi rikkuva käitumisega.

2-09-41986 VÕS § 65 lg 3 sätestab, et solidaarkohustus tekib siis, kui kohustus on jagamatu. VÕS § 65 lg 1 sätestab, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Ettepaneku hüvitada vabatahtlikult keskkonnale tekitatud kahju 10 350 krooni suuruses summas on A L kätte saanud 05.06.2009 ning H Sle saadetud väljastusteatega kiri on tagastatud hoiutähtaja möödumise tõttu. 18.08.2009 seisuga ei ole kostjad asunud keskkonnale tekitatud kahju hüvitama. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 4 teatab hageja, et ta on nõus asja kirjaliku menetlemisega. TsMS § 407 lg 2 kohaselt võib hageja esitada taotluse tagaseljaotsuse tegemise kohta hagiavalduses. Hageja kasutab talle antud õigust ja TsMS § 407 lg 1 kohaselt taotleb tagaseljaotsuse tegemist hageja kasuks juhul, kui kostjad jätavad hagile vastamata. TsMS § 145 kohaselt on riigilõivu tasumisest vabastatud Eesti Vabariik kui menetlusosaline. Keskkonnaministri 31.03.2008 määruse nr 12- Keskkonnainspektsiooni põhimääruse § 1 lg 2 alusel esindab Keskkonnainspektsioon oma ülesannete täitmisel riiki. Seoses eeltooduga taotleb hageja riigilõivu tasumise vabastamist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KPS § 25 lg 4 alusel VV 25.07.95 määrusega nr 275 kehtestatud „Looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitamise määrade ja korra kehtestamine“ lisa 2 p 10, VÕS § 1043, § 1045 lg 1p 7, § 133 lõigetest 1 ja 2, TsMS § 407 lg 1, 2 palub hageja:

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja A L on hagimaterjalid kätte saanud 05.10.2009.a. edasiandmiseks /t.l 33/. Kostja H Sle on hagimaterjalid kätte toimetatud 23.10.2009.a. hoiustamisega kohtu kantseleis TsMS § 327 lg 2 alusel /t.l 37/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kostja A L on hagimaterjalid kätte saanud 05.10.2009.a. edasiandmiseks /t.l 33/. Kostja H Sle on hagimaterjalid kätte toimetatud 23.10.2009.a. hoiustamisega kohtu kantseleis TsMS § 327 lg 2 alusel /t.l 37/. Kohus kohustas kostjaid hagile vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 27-31, 33, 37/. Kostjad hagile vastanud ei ole. Järelikult tuleb lugeda

2-09-41986 hageja hagis esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. Kostjatele on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja on taotlenud hagis tagaseljaotsuse tegemist. Vastavalt TsMS § 444 lg 4 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnistamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud selles märgitud asjaoludel kalapüügiseaduse § 25 lg 4 alusel, Vabariigi Valitsuse 25.07.95 määrusega nr 275 kehtestatud „Looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitamise määrade ja korra kehtestamine“ lisa 2 p 10, VÕS § 65 lg 3, § 65 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 7, § 133 lõigetest 1 ja 2, TsMS § 407 lg 1, 2. Menetluskulud Hageja ei taotle kostjatelt menetluskulude väljamõistmist. TsMS § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodu alusel leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kristel Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.