Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 633 lg. lg 7). 7) I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt on kostja avaldusest lähtuvalt poolte vahel interneti teel sõlmitud laenuleping, mille sõlmimiseks kostja kinnitas, et on tutvunud www.minicredit.ee esitatud laenutingimustega. Kostja andmed laenu taotluse esitamisel olid kontrollitud ja autenditud. Lepingu alusel on kostjale 20.01.2009.a. üle kantud kostja taotletud laenusumma 3 000 krooni, perioodiks 30 päeva ja tagastamise tähtajaga 19.02.2009.a. Vastavalt lepingu p.le 4.1.2.3. kohustus kostja maksma laenusumma 3 000 krooni puhul intressi 60% laenusummalt aastas. Seega laenusumma tagasimaksmisel ühe osamaksena oleks summa 3 590 krooni. Kostja lepingutingimusi ei täitnud. Hageja saatis kostjale 26.02. ja 10.03.2009.a. meeldetuletuse, millele kostja ei reageerinud. Sellest tulenevalt aga kuulub kostjalt väljamõistmisele 400 krooni. Lepingu p. 9.3. leppisid pooled kokku, et kui maksmisega on viivitatud rohkem kui kolm päeva, on laenuandjal õigus nõuda leppetrahvi 50% laenusummast ehk 1 500 krooni. Leppetrahv oli kokku lepitud mitte põhikohustuse asendamiseks vaid põhikohustuse täitmise tagamiseks. Lepingu p.-s 9.1. on pooled kokku leppinud, et kui kostja ei tagasta laenu lepingus märgitud lõpptähtpäevaks, maksab ta laenuandjale viivist 1,5% tagastamisele kuulunud laenusummast kalendripäevas. Kostja viivisevõlgnevus on 6 480 krooni, mida hageja ei nõua rohkem kui põhinõue ehk summas 5 490 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista laenusumma 3 000 krooni, intress 590 krooni, meeldetuletuste eest 400 krooni, leppetrahv 1 500 krooni, kokku 5 490 krooni ja viivis 5 490 krooni. Ühtlasi palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista alates 13.07.2009.a. kuni võlgnetava laenusumma täieliku tasumiseni viivised 1,5% päevas ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud, kuna VÕS § 404 lg. 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus olema kirjalikus vormis. VÕS § 76 lähtuvalt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 mõttes on kostja rikkunud lepingust tulenevat kohustust laenusumma tähtaegselt tagastada. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Laenulepingu p. 9.1. kohaselt hageja võib nõuda viivist 1,5% kalendripäevas. VÕS § 158 sätestab lepingut rikkunud poolele leppetrahvi tasumise kohustuse. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. Hageja taotleb tagaseljaotsusega hagi rahuldamist, kui kostja kohtu antud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust ei esita. Samuti teatab hageja, et on nõus kirjaliku menetlusega. Hagiavalduses esitatud asjaolusid tõendavad laenutaotlus, isikusamasuse tuvastamise ankeet, lepingutingimused, esinaja volikiri, riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus, hageja registrikaart. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 22.09.2009.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali ning kohustas kostjat

kohtule kirjalikult vastama 30-ne päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättetoimetamisest. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 09.10.2009.a. on hagimaterjali kostjale üleandmiseks vastu võtnud tütar, mida tõendab kättetoimetamise teatis toimikus. TsMS § 322 lg. 1 kohaselt, kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaks. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Aega on antud 30 päeva, mis täitus 09.11.2009.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Poolte suhted rajanevad laenulepingul. VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja on laenu saanud 3 000 krooni ega ole seda tervikuna tagasi maksnud. VÕS § 397 lg. 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Seega on laenusaajal kohustus tasuda intressi. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. VÕS § 158 lg. 1 järgi leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seega on põhjendatud hagi rahuldada nii põhivõla kui ka intressi ning leppetrahvi nõudes ning lähtuvalt kehtivast kohtupraktikast viivise osas põhinõude ulatuses ehk summas 3 000 krooni. Hagi võla sissenõudmisega seonduvate kulude osas summas 400 krooni jääb rahuldamata, kuna need kulud pole tõendatud. Tagaseljaotsuse nõude esitamisel hageja teab, millises osas tema nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ja kostjalt tuleb välja mõista kokku 8 090 krooni, millest põhivõla katteks 3 000 krooni, intressi katteks 590 krooni, leppetrahv 1 500 krooni ja viiviste katteks 3 000 krooni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kohtu arvates on viivisemäär 1,5% ülemäära kõrge, siis mõistab kohus viivise välja alates 13.07.2009.a. kuni põhinõude 3 000 krooni täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras 0,026% aastas (EKP intress + 7% aastas). TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama

paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 200 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Kohtuväliseid kulusid ei ole esitatud. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 kohaselt kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest 14 päeva jooksul TsMS §-s 416 sätestatud nõuetele vastava kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS §-de 8, 76 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p.-d 1 ja 6, 113, 158, 396, 397 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 147, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Sirja Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 19. detsembril 2009. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.