2-08-79969/3 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ning hagiavalduse ja selle aluseks olevad asjaolud Kindlustuse vaidluskomisjoni 20.11.2008.a otsusega kaebuses nr 7-1/08/117 tuvastati, et 10.08.2008.a Harjumaal Maardu linnas toimunud liiklusõnnetuse, milles osalesid hageja juhtides sõidukit Mazda, registreerimisnumbriga xxx ning AS juhtides sõidukit Mercedes-Benz, registreerimismärgiga xxx, põhjustamise eest on täielikult vastutav AS ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 18 050 krooni. 27.11.2008.a esitas kostja Harju Maakohtule taotluse Kindlustuse vaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. A K poolt Kindlustuse vaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt toimus 10.08.2008.a Maardus, aadressil Keemikute 36 asuva maja kõrval liiklusõnnetus, mille käigus said kannatada sõiduauto Mazda 626, registreerimisnumbriga xxx, mille omanikuks on hageja, ning sõiduauto Mercedes-Benz, registreerimisnumbriga xxx, mille roolis oli AS. Hageja sõitis välja aadressil Keemikute 36 asuva maja parklast. Hageja veendus, et tema manööver kedagi ei sega. Hageja lõpetas manöövri ning liikus otse mööda ühesuunalise liiklusega teed, liikluseeskirja rikkumata. Hagejale vastu, keelumärgi alt läbi sõitis sõiduauto Mercedes. Hageja sattus segadusse ning ei jõudnud vastu võtta otsust avarii vältimiseks. Toimus kokkupõrge. Peale kokkupõrke toimumist helistas hageja politseisse. Dispetšer ütles, et kui keegi kannatada ei saanud ning süüdlane kirjutab oma allkirja vastavasse lahtrisse, siis ei ole politsei kohalesõit kohustuslik. Liiklusõnnetuse osapooled jõudsid kohapeal kokkuleppele selles, kes on liiklusõnnetuses süüdiolevaks pooleks ning täitsid blanketi „Teatis liiklusõnnetuse toimumise kohta“. Liiklusõnnetuse toimumises tunnistas end süüdi AS. 11.08.2008.a teatas hageja liiklusõnnetusest liiklusõnnetuses süüdioleva isiku tsiviilvastutuse kindlustusandjale. Hageja andis kindlustusseltsile üle blanketi „Teatis liiklusõnnetuse toimumise kohta“ ning oma seletuskirja. 11.09.2008.a sai hageja kostjalt kirjaliku vastuse selle kohta, et teda on tunnistatud avariis süüdi ning asi antakse läbivaatamiseks üle AS-ile ERGO Kindlustus. Hageja palus AS ERGO Kindlustus materjali läbivaatamisega tegeleval eksperdil temaga ühendust võtta, et anda talle üle tunnistajate andmed, kuid hagejaga ei kontakteerutud ning ta tunnistati avariis süüdi liikluseeskirja § 91 rikkumises. 17.09.2008.a palus hageja avarii tunnistajatel, GDja V K kirjutada seletuskirjad. Kõnealused seletuskirjad koos avaldusega esitas hageja AS-ile ERGO Kindlustus 18.09.2008.a. Hageja tunnistati uuesti avariis süüdi. Hageja ei nõustu nimetatud otsusega. Kostja Kindlustuse vaidluskomisjonile oma kirjalikku vastust kaebuse osas ei esitanud. Kostja vastus Kostja vastuväidete kohaselt ei ole asjaolu, et AS end liiklusõnnetuse sündmuskohal süüdi tunnistas, õiguslikult siduv ning kindlustusandja võib asja menetlemise käigus jõuda vastupidisele arvamusele. Mercedese juht AS rikkus liiklusmärgi nr 521 (ühesuunaline tee) nõudeid ning see rikkumine oleks olnud aluseks politsei poolt väärteomenetluse alustamiseks rikkuja suhtes. Nimetatud rikkumine aga ei saa olla antud juhul põhjuslikus seoses liikluskahju tekkimisega. Vaatamata sellele, et tee on ühesuunaline, tuleb alati arvestada võimalusega, et ühesuunalisel teel võivad sõidukid sõita ka lubatud sõidusuunale vastupidises suunas (näiteks alarmsõidukid). Seega oleks hageja pidanud ette nägema ja arvestama võimalusega, et nimetatud ühesuunalisel tänaval võib liiklus toimuda ka lubatud sõidusuunale vastupidises suunas ning seetõttu ei saanud Mercedese juhi käitumine olla hagejale ootamatu ega ettenägematu. Kostja ei

nõustu hageja väitega, et tema liikluseeskirja ei rikkunud. Hageja rikkus liikluseeskirja § 91, mille kohaselt enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. Kostja on seisukohal, et kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja käitumisega antud liiklussituatsioonis, hagejal oli kohustus enne edaspidi liikuma hakkamist veenduda, et see on täiesti ohutu. Hageja seletusest aga ilmneb, et manöövri sooritamisel ta küll jälgis kõrvalasuvaid sõidukeid, kuid ei jälginud seda, mis toimus ees tema sõidusuunas. Ka ERGO Kindlustuse AS on seisukohal, et liikluskahju põhjustamises on süüdi hageja, kellel oleks olnud võimalus kokkupõrget vältida, kui ta oleks rakendanud liikluses nõutavat hoolikust. Eeltoodust tulenevalt palub kostja tunnistada hageja süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises ning mõista sõiduki Mazda 626, registreerimismärgiga xxx remondikulud välja sõiduki kohustusliku liikluskindlustuse kindlustusandjalt ERGO Kindlustuse AS-ilt. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja uurinud esitatud tõendeid leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kindlustuspoliisiga on tõendatud, et A Kja ERGO Kindlustuse AS on sõlminud liikluskindlustuse lepingu sõiduauto Mazda 626, riikliku registreerimismärgiga xxx suhtes. Kõnealuse poliisi kindlustusperioodiks oli 04.06.2008 – 03.09.2008.a. Kindlustuspoliisiga on tõendatud, et ASja BTA on sõlminud liikluskindlustuse lepingu sõiduauto Mercedes-Benz 300, riikliku registreerimismärgiga xxx, suhtes. Sõiduki registreerimistunnistusega on tõendatud, et sõiduauto Mazda 626, riikliku registreerimismärgiga xxx, omanikuks on A K . Sõiduki registreerimistunnistusega on tõendatud, et sõiduauto Mercedes-Benz, riikliku registreerimismärgiga xxx, omanikuks on AS. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 10.08.2008.a toimus Harjumaal, Maardus liiklusõnnetus, milles osalesid hageja, kes juhtis sõidukit Mazda 626, riikliku registreerimismärgiga xxx, ning AS, kes juhtis sõidukit Mercedes-Benz, riikliku registreerimismärgiga xxx. Samuti pole kostja vaidlustanud hageja poolt kirjeldatud liiklusõnnetuse asjaolusid. Kostja 05.09.2008.a kirjast nähtuvalt edastas kostja ERGO Kindlustuse AS-ile käsitlemiseks 10.08.2008.a Harjumaal, Maardus, Keemikute 36 toimunud liikluskahju materjali C0081765, kuna kahju põhjustanud sõiduki Mazda 626, reg. Märk xxx, valdaja tsiviilvastutus oli kindlustatud ERGO Kindlustuse AS-is. ERGO Kindlustuse AS-i 12.09.2008.a kindlustusjuhtumiks tunnistamise otsusest nähtuvalt on ERGO Kindlustuse AS otsustanud, et liiklusõnnetuse põhjustas Mazda 626, registreerimismärgiga xxx juht A K , kellel lasub 100% ulatuses liiklusõnnetuse põhjustamisega tekkinud tsiviilvastutus. Samast otsusest nähtuvalt on ERGO Kindlustuse AS otsustanud hüvitada AS tekitatud liikluskahju. ERGO Kindlustuse AS-i 24.09.2008.a ja 02.10.2008.a vastustest nähtub, et ERGO Kindlustuse AS on jätkuvalt jäänud 12.09.2008.a otsuse juurde. Poolte vaidlus taandub küsimusele, kas tegemist on liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga (liikluskahjuga) ehk kas lisaks LKindlS § 26 lg 2 p-des 1 ja 2 nõutavale on täidetud veel ka sama lõike p-des 3 ja 4 toodud eeldused: esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel; sõiduki valdajal on tsiviilvastutus seoses kahju tekitamisega. Vaidluses on oluline kindlaks teha, kas juhtidel tekkis tsiviilvastutus seoses kahju tekkimisega ehk oluline on kausaalsuse küsimus. Vastutus suurema ohu allikaga kahju tekitamisel on süüst sõltumatu ja kannatanu peab tõendama üksnes riski realiseerumise (mitte õigusvastase teo) (VÕS § 1056 lg 1). Kahju hüvitamise kohustus eeldab, et kahju poleks ilma kahju tekitaja teota tekkinud: tegu peab

olema kahjuga kausaalses seoses. See eeldus on üldjuhul täidetud, kui kahju tekitaja teo võib ära jätta ilma, et tagajärg sellega ära langeks. Kui sama kahju oleks ka ilma selle põhjuseta tekkinud, siis vastutust ei järgne; kui vähemalt osa kahju oleks tekkinud, tuleb vastutus ülejäänud osas kõne alla. Kausaalsuse puhul tuleb arvestada selle topeltfunktsiooni: riski realiseerumine peab kõigepealt põhjustama kahju autole. Selline esmane tagajärg peab olema omakorda põhjuslikus seoses kahjuga, mida kannatanu nõuab. Liiklusseaduse (LS) § 2 lg 1 kohaselt peavad kõik liiklejad järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekkimist. Liikluseeskirja (LE) § 4 kohaselt peavad liiklejad täitma liikluseeskirja nõudeid. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja rikkus liikluseeskirja (LE) § 91 ning on seega vastutav liiklusõnnetuse põhjustamise eest või mitte. LE § 91 kohaselt enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. D-kategooria ühissõidukijuht peab veenduma, et talle antakse käesoleva määruse § 81 kohaselt teed. GD ja V K seletuskirjadest ning hageja poolt esitatud avaldusest nähtuvalt oli hageja pärast tagurdamist hakanud edasi liikuma ning kokkupõrge sõiduautoga Mercedas-Benz toimus peale seda, kui hageja oli juba edasi sõitnud. Kindlustuse vaidluskomisjoni istungil on hageja hinnanud vahemaad, mida ta oli enne kokkupõrke toimumist jõudnud sõita, umbes 10 autopikkusele. Hageja poolt 01.09.2008.a kostjale esitatud seletuskirjale lisatud liiklusõnnetuse skeem (toimiku lk 42) ei kajasta täpselt, kui palju jõudis hageja peale tagurdamist edasi liikuda. Hageja ega AS poolt 11.08.2008.a esitatud liiklusõnnetuse teatistes (toimiku lk 37-39 ja 46-47) joonistatud skeemid ei kajasta seda samuti. AS 26.11.2008.a seletuskirja kohaselt oli A. S arvates hagejal võimalik liiklusõnnetust ära hoida, kuid A. S arvates sõitis hageja talle meelega otsa. Kohtul puudub alus eeldada, et hageja soovis liiklusõnnetuse toimumist. Kohtule esitatud dokumendid ei kinnita liiklusõnnetuse tahtlikku põhjustamist. Kostja tugineb oma vastuväidetes üksnes hageja väitele, et ühesuunalisel tänaval vastu lubatud suunda sõitnud sõiduauto Mercedes-Benz üllatas hagejat niivõrd, et ta ei suutnud liiklusõnnetuse ärahoidmiseks midagi ette võtta. Sellest tulenevalt leiab kostja, et hageja oleks pidanud manöövri sooritamisel (st parkimiskohalt välja tagurdamisel) lisaks kõrvalasuvatele sõidukitele jälgima ka ees tema sõidusuunas toimuvat. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hageja rikkus liikluseeskirja põhjustades seega liiklusõnnetuse. Üksnes asjaolu, et ühesuunalisel tänaval vastupidiselt lubatud sõidusuunale liikuv sõiduauto hagejat üllatas, ei tõenda, et hageja rikkus LE § 91. Kohus juhib tähelepanu, et LE § 91 kohustab sõidukijuhti enne sõidu või manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid. Hageja sõnul toimus liiklusõnnetus siis, kui ta oli pärast tagurdamist hakanud edasi liikuma ning juba veidi edasi sõitnud. Kostja ei ole hageja sellekohasele väitele vastuväiteid esitanud, samuti pole esitatud ühtki tõendit, millest nähtub, et liiklusõnnetus toimus tagurdamise ajal või vahetult peale seda. Asjaolu, et hageja oli pärast manöövri lõpetamist mitukümmend meetrit edasi liikunud võimaldab järeldada, et kokkupõrke põhjuseks ei olnud sõiduauto Mazda tagurdamismanööver. Vastavalt liiklusseaduse § 7 lg 5 liiklejad peavad oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada inimesi või kahjustada vara. Seega oli hagejal alus eeldada, et sõiduautot Mercedes-Benz juhtinud isik ei eira liiklusmärki nr 521 (ühesuunaline tee) ega sõida lubatud suunale vastupidises suunas. Kohtu hinnangul ei saa liiklusmärki nr 521 eiranud sõiduautot võrdsustada alarmsõidukiga ning hageja ei pidanud ette nägema, et ühesuunalisel teel