Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja nõustub üldiselt hageja poolt hagiavalduses esitatud faktiliste asjaoludega, välja arvatud väited kostjapoolse lepingu rikkumise ning sellest tulenevalt hageja nõude olemasolu kohta. Kostja on seisukohal, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hageja on hüvitise nõudmisel ja hagi esitamisel tuginenud poolte vahel sõlmitud lepingu p-le 13.2, mille kohaselt kohustub kostja, juhul kui ta lõpetab lepingu ilma p-s 13.1 nimetatud hagejapoolse põhjuseta, tasuma hüvitist. Nimetatud hüvitise nõude esitamise obligatoorseks eelduseks on kostjapoolne lepingu lõpetamine. Lepingu ülesütlemine on kujundusõigus, mille teostamiseks teeb kujundusõigust teostav pool teisele poolele ühepoolse tahteavalduse õigussuhte kujundamiseks. Hagiavalduses ei ole hageja toonud välja asjaolu, et kostja on lepingu üles öelnud, mistõttu ei saa hageja õigused olla kuidagi rikutud, isegi hagiavalduses esitatud asjaolude õigust eeldades, ning hagejal puudub igasugune alus lepingu p 13.2 alusel nõuda kostjalt leppetrahvi (lepingus nimetatud kui hüvitis) tasumist. Töörõivaste üürilepingu p.13.2 on oluliselt rikutud õiguste ja kohustuste tasakaalu kostja kahjuks.Tegemist on tühise tüüptingimusega.Kindlaks on määratud ebamõistlikult suur

kahjuhüvitis ,mille puhul ei ole teisel poolel õigust tõendada kahju tegelikku suurust.Tühine on lepingu p.12.1 ,milles nähakse ette ebamõistlikult pikk lepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaeg.Hagejale kahju tekitamine ei ole tõendatud.Hageja on lepingu lõpetamisel käitunud vastuolus hea usu põhimõtetega. Kuigi hageja väidab, et kostja lõpetas lepingu, tegi seda tegelikult hageja ise. Lepingu lõpetamine toimus kaudse tahteavalduse tegemisega kui hageja viis kostja juurest ära kostja poolt üüritud riided ja inventari. Kostja tõepoolest teatas 10.09.2007.a. hagejale, et kavatseb lähiajal lõpetada poolte vahel sõlmitud üürilepingu. Selline teade ei saanud olla lepingu ülesütlemise avaldus, kuivõrd selleks tuleb teha vastav tahteavaldus. Antud juhul teatas kostja, et kavatseb seda ilmselt teha, kuid veel ei teinud. Lisaks viitab ebaselgusele tulevikus tahteavalduse tegemise osas ka see, et samas teates jätab kostja võimaluse, et kaupu ja teenuseid tellitakse ka edaspidi, kuid väiksemas mahus. Tegelikult ei teinud kostja lepingu lõpetamise tahteavaldust ka tulevikus. Seda seetõttu, et hageja jõudis lepingu enne üles öelda. Pooltevahelisest elektronkirjavahetusest nähtub, et 01.11.2007.a. seisuga räägiti lepingu lõpetamisest, mida selleks ajaks, s.o 01.11.2007.a. järelikult veel tehtud ei olnud. Kostja ei lõpetanud lepingut ka hiljem. Kostja sai hagejalt 01.11.2007.a. kuupäeva kandva kirja, milles hageja teatab, et pooltevaheline leping on lõppenud. Nimetatud kirjast nähtub, et hageja luges lepingu lõpetamise avalduseks kostja 10.09.2007.a. kirja. See on aga vastuolus hageja hilisemate väidetega. Lisaks on kostja seisukohal, et kui hagejal olekski õigus leppetrahvi nõude, on leppetrahv ebamõistlikult suur ning seda tuleb oluliselt vähendada. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus,kuulanud ära poolte seletused ja tunnistajate ütlused kohtuistungil ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ,uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis,leidis,et hagi tuleb jätta rahuldamata. 18.02.2003 a on poolte vahel sõlmitud tähtajatu töörõivaste üürileping (tlk 5-10).10.09.2007 a. on kostja teavitanud hagejat ettevõtte tootmise ümberpaigutamisest Inglismaale 2007 a. oktoobrikuu keskpaigaks,mistõttu kavatseb tühistada lepingu.Kaupa ja lühiajalisi teenuseid soovitakse tellida edasi,kuid väiksemas mahus(tlk 14). Poolte kinnitusel üüritud tööriided ja muud tarbed viis hageja lõplikult ära 22.10.07 ja vastavalt 01.11.2007 a. kostjale esitatud teatisele ,on 18.02.2003 a. sõlmitud tööriiete rendileping nr.20549 lõpetatud alates 22.10.2007 a. lepingu p.13.2 alusel (tlk 89). Lepingu lõppemist ei ole pooled vaidlustanud. Üürilepingu p.13.2 esimese lause kohaselt ,kui üürilevõtja lõpetab lepingu ilma eespool osutatud põhjusteta või jätab oma lepingulised kohustused täitmata ,tasub üürilevõtja üürileandjale hüvitist summas,mis on võrdne lõpetamisperioodi eest esitatava arve summaga . Üürilepingu p.12.1 kohaselt algab lepinguperiood lepingu allakirjutamisel.Lepingu saab lõpetada teatades sellest kirjalikult teisele osapoolele 12 kuud ette,mida loetakse lõpetamisperioodiks. VÕS § 35 lg.1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust,mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuste kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes,kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.

VÕS § 42 lg.1 järgi on tüüptingimus tühine,kui see lepingu olemust,sisu,sõlmimise viisi,lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult ,eelkõige siis,kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud,või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg.2 esimese lause järgi ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse ,kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt,et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Vaidlusaluse lepingu p. 12. 1 kohaselt saab lepingu lõpetada ,teatades selles ette 12 kuud.Arvestades asjaolu ,et nimetatud lepingu näol on tegemist vallasasja tähtajatu üürilepinguga ,mille vastavalt VÕS § 312 lg.3 võib kumbki lepingupool üles öelda ,teatades sellest ette vähemalt kolm päeva ,on lepingu p.12.1 toodud tüüptingimus tühine. Lepingu nimetatud punktis märgitud lõpetamisest etteteatamise tähtaega järgides ei oleks üürilevõtjal võimalik tähtajatut üürilepingut rikkumata lõpetada lepingut näiteks 2,3,11 kuu möödumisel lepingu sõlmimisest.Soovist tähtajatut lepingut lõpetada aasta möödumisel tuleks sellest ette teatada juba lepingu sõlmimisel.Kohtu hinnangul on selline tüüptingimus vastuolus seadusega , ebamõistlik ja sellest tulenevalt tühine. VÕS § 42 lg.3 p.5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav eelkõige lepingutingimus,kus nähakse ette,et teine lepingupool peab oma kohustuste rikkumise korral maksma tingimuste kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi,ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. Vaidlusaluse lepingu p.13.2 kohaselt ,kui üürilevõtja lõpetab lepingu eespool osutatud põhjusteta või jätab kohustused täitmata ,tasub ta üürileandjale hüvitist 12 kuu eest esitatava arve summaga. Ehkki lepingust ei tulene ,milliste põhjuste olemasolul oleks võimalik üürileping lõpetada hüvitist maksmata või milliste lepinguliste kohustuste täitmata jätmise eest hüvitist nõutakse,on kohtu hinnangul punktis 13.2 sätestatuga vaieldamatult rikutud oluliselt lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu üürilevõtja kahjuks,mistõttu nimetatud tüüptingimus on tühine. Kohtu hinnangul on ainetu hageja väide selle kohta ,et kuna kostjal puudus lepingu lõpetamiseks põhjus ,siis on ta kohustatud tasuma hüvitist lepingu ennetähtaegse ülesütlemise eest. Hageja tunnistaja EK,kelle ülesandeks oli lepingute sõlmimine muutmine lõpetamine,ütluse kohaselt tuli tasuda hüvitist ennetähtaegse lepingu lõpetamise eest.Hüvitis pidi olema kompensatsiooniks kadunud ja kasutamiskõlbmatute riiete eest.Samas kinnitab tunnistaja,et tegemist oli tähtajatu üürilepinguga. Hageja ei ole aga millegagi põhjendanud ,kuidas on võimalik tähtajatut üürilepingut lõpetada ennetähtaegselt. Tunnistaja LT ütluste kohaselt enne tööriiete tagastamist teatas hageja ,et lepingu vastava punkti kohaselt on kostja kohustatud maksma hüvitust.Eestikeelse lepingu allkirjastas kostja inglise keelt kõnelev esindaja JC,kelle jaoks oli esmatähtis arvete maksmise tähtaeg.Kostjale tõlgitud lepinguteksti ei esitatud. TsMS § 230 lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole väidetavalt talle tekitatud kahju tõendanud.

Hageja nõue hüvitise ,millega hageja soovib katta kulud,mis on väidetavalt tekkinud seoses ennetähtaegse koostöölepingu lõpetamise ja püsikliendi kaotusega ,saamiseks ,on alusetu ,põhjendamata ja tõendamata. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. TsMS § 162 lg.1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool,kelle kahjuks otsus tehti,seega hageja. TsMS § 174 lg 1 sätestab,et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule .Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ,milles on näidatud kulude koosseis. Mare Kõlvart kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.