Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

käesoleva asjaga mingisugust puutumust. Vale on ka hageja väide, et kostja hakkas hagejat ruumist välja tõukama, eelnevalt lüües hagejat käega rindu, mille tagajärjel purunesid hagejal taskus olnud prillid maksumusega 4800 krooni. Kostja ei ole hageja prille 26.04.2005 ära lõhkunud. Tõendatud ei ole väidetava kahju suurus. Hageja 26.04.2005 politseile avaldust esitades teatanud prillidele tekkinud kahju suuruseks hoopis 2000 krooni. Ka politsei leidis eeluurimist läbi viies, et ei ole võimalik tõendada, et kostja lõhkus hageja prillid ja sülearvuti. 17.10.2008 kohtusse laekunud täiendustes märgib kostja, et talle jääb arusaamatuks nõude suuruse kujunemine Eesti kroonides. Hageja ei ole siiani täpsustanud mis tootja arvutiga (tootja nimi, mudeli nimi ja/või nr) oli tegemist. Samuti ei ole hageja esitanud arvuti omandiõigust tõendavaid dokumente. 15.02.2008 tellimuse sisust ei ole võimalik aru saada. Kostjale jäävad arusaamatuks tellimusel kajastuvad sõnad: plast, polynarbonas, antireflex, õhendus ja Basile. Kuna tõend kannab nime "tellimus" siis ei ole ka teada, kas hageja ka reaalselt tellimuse eest hiljem tasunud on. Tellimuse teostamise aeg on 15.02.2008 ehk ligemale 3 aastat hiljem väidetavast prillide lõhkumisest. Maakohtu otsus ja selle põhjendused

Ükski tunnistaja ei näinud ka hagejapoolset dokumentide pildistamist. Isegi kui nõustuda sellega, et fotod on tehtud enne arvuti katkiminekut ja peale arvuti katkiminekut, ei ole tõendeid selle kohta, et arvuti tegi katki kostja. Fotodel jäädvustatust nimetatu ei tulene. Kriminaalasja nr 05231602495 N. Š. poolt antud ütluste andmise protokollist (kriminaalasja tlk 36), mida kohus hindab kui dokumentaalset tõendit, nähtub, et hageja sai 26.04.2005 uksega löögi, kuna seisis uksele väga lähedal, mille tagajärjel purunesid nii temal ninal olnud kui ka tagavaraprillid. Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest tuleneb, et 26.04.2005 läks kostja avama kontori ust uksekella helina peale ja tundes helistajas ära hageja, kellega kostjal oli olnud 17.12.2004 intsident, otsustas kostja probleemide vältimiseks hagejat mitte sisse lasta, tõmbas ukse kinni ja sulges libliklukuga. Nimetatud tõenditest koosmõjus saab teha järelduse, et kostja teo – ukse sulgemise tagajärjel – said kahjustada hageja prillid. Nimetatuga on tõendatud vastutust tekitav põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Tellimustega loeb kohus tõendatuks, et uute prillide maksumus oleks 3980 ja 2783 krooni. Hageja on tõendanud, et uute prillide ostmisega kaasnevad vastavad kulutused ja sellega on tõendatud vastutust täitev põhjuslik seos. Kahju tekitamine on antud juhul õigusvastane, kuna see seisneb õigushüve – kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumises (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Kuivõrd hageja on taotlenud lõhutud prillide eest 4800 krooni hüvitamist, on nimetatud nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja ei ole esile toonud ja tõendanud teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid või süü puudumist. Tulenevalt tõendamist leidnud asjaolust, et hageja oli uksele väga lähedal, pidi kostja mõistma, et ukse kinnitõmbamine võib põhjustada hagejale kahju. Kohtu hinnangul on kostja süüdi hooletuse vormis. Õigusvastaselt kahju põhjustanud isiku vastutusele võtmiseks piisab juba sellest, kui ta on olnud hooletu (VÕS § 104 lg-d 1-3, 1050 lg-d 1-2). Kuivõrd asjas ei leidnud tuvastamist, et kostja oleks tekitanud hageja arvutile kahju, ei uuri kohus nimetatud kahju suurusega seonduvaid tõendeid: K. K.e OÜ garantiitingimused, O. müügigarantii tingimused, kviitung koos tõlkega. Asjas ei oma tähendust, kas N. Š. allkiri korteriühistu protokollis oli võltsitud või mitte, mistõttu kohus ei uuri kriminaalasja nr 07231801608 materjale. Volli Aldi apellatsioonkaebuse põhjendused

dokumendid koos arvutiga kotti, seega on ilmselge, et hageja poolt tagasi nõutav asi saab olla ainult kott, milles olid arvuti ja dokumendid. Diktofon lõpetas aga salvestamise põrutuse tagajärjel, mis oli tingitud koti vastu laua nurka minemisest. Kohus on jätnud arvestamata fototõendid, mis on tehtud enne arvuti katkiminekut Täitemenetluse Õigusbüroo ruumides ning peale politseist pääsemist samal päeval. Fotodel on selgelt näha kuupäevad ja kellaajad, millal need on tehtud. Martin Pärna apellatsioonkaebuse põhjendused

lõhkus ühe tõmbega nii kostjal ees olnud prillid kui ka väidetavalt taskus olnud prillid. Samuti ei ole usutav, et inimene kes vajab igapäevaselt prille ei lasknud neid ära parandada või uusi osta ligemale 3 aasta jooksul (alles 15.02.2008 on esitatud tellimus, mis tähendab, et kuni selle ajani oli kostja eelduslikult elanud ilma prille kasutamata, mis ei ole eriti loogiline arvestades prillide kangust). Prillid lõhuti väidetavalt juba 26.04.2005. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Kahju suurust tõendas hageja prillipoest küsitud vastusega suvalisele hinnapäringule. See ei tõenda, et küsitud prillid olid just samad prillid mis lõhuti ja kas hageja tegelikkuses ka need prillid ostis. Politsei poole pöördudes hindas vastustaja kahju suuruseks järjepidevalt 2000 krooni. Katkiste prillide piltidelt nähtub, et tegemist oli väheväärtuslike prillidega. Ka politsei leidis eeluurimist läbi viies tegelikkuses, et ei ole võimalik tõendada, et kostja lõhkus hageja prillid ja sülearvuti. Kostja tõendas ka endal süü puudumist, sest tema tahe oli suunatud igal juhul sellele, et mitte lasta tekkida uuel intsidendil kui hageja peaks sisenema kostja töökohta. Kostja oleks tundnud ja kuulnud kui hageja uksega korduvalt vastu pead said. Kostja ei olnud kuidagi hooletu kuigi kohus nii leidis. Vastused apellatsioonkaebustele

Maakohus ei ole hinnanud tunnistajate ütlusi valikuliselt, nagu on hageja kaebuses ekslikult väitnud ja ringkonnakohus leiab, et kohtu poolt on tõendite hindamine toimunud kooskõlas menetlusnormidega ja ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata tõendeid teisti. Maakohus on oma järeldust piisavalt põhjendanud ja sellega saab nõustuda. Järgmisena käsitleb ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse väiteid seoses hageja prillide väidetava purunemisega. Hageja on esitanud talle prillide purustamisega õigusvastaselt tekitatud kahju 4800 krooni hüvitamise nõude. Selle nõude rahuldamiseks pidi hageja esitama objektiivse teokoosseisu, s.t kirjeldama, milline oli tegu, millega kostja talle kahju põhjustas ja seejärel selgitama teo õigusvastasust, s.t et kostja tegu põhjustas talle kahju. Objektiivse teokoosseisu olemasolu ja teo õigusvastasuse tuvastamise korral eeldatakse kahju tekitaja süü olemasolu ja kostjal tekiks vastavalt süü puudumise tõendamise kohustus. Maakohus sai asja lahendamisel tugineda hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludele. 22.05.2008 esitatud hagiavalduses on hageja väitnud, et talle on tekitanud kostja M.Pärn kahju prillide lõhkumisega järgmistel asjaoludel: „26.04.2005 viibis hageja koos N. Š.ga täituribüroos ja sai seal kostjalt löögi rinda ja löögi näkku uksega. Selle juures olid ära lõhutud Volli Aldi prillid, mis olid kasutusel ja mis olid taskus (I kd t.lk 101-102). 09.06.2008 esitatud täpsustatud hagiavalduses on hageja esitanud järgmised asjaolud: „Peale seda, kui kostja lõi sülearvuti vastu lauanurka, hakkas ta hagejat büroost välja lükkama. Eelnevalt lõi kostja hagejat käega rindu, mille tagajärjel purunesid kostjal taskus olnud prillid maksumusega 4800 krooni. Kostjal õnnestus lükata hageja büroo ukseava vahele ja kostja, nähes, et hageja on pooleldi uksest väljas, lükkas ukse kinni sellise jõuga, et purustas hagejal ees olnud prillid (I kd lk 112-113). Hageja on esitanud kogu menetluse kestel erinevaid ja vastakaid selgitusi enda tõukamise, käega rindu löömise ja uksega selga löömise ning selliste sündmuste toimumise aja kohta. Maakohus on lugenud tuvastatuks, et hageja käis ka 26.04.2005 kostja juures, kuid pooled ise nii ei väida, sest hageja on menetluses selgitanud, et ta kostja juurde büroo ruumidesse ei saanud ja seda on kinnitanud ka kostja, kes selgitas, et nähes hagejat ta sulges ukse (tõmbas uks enda poole ja lukustas), et hoida ära järgnevat kohtumist ja võimalikku intsidenti. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hagi rahuldava otsuse teinud puuduliku informatsiooni pinnalt, s.t hageja ei ole hagiavalduses esile toonud asjaolusid, mille tõendamise korral oleks võimalik teha hagi rahuldavat otsust kahju 4800 krooni hüvitamise kohta. Kuna hageja ei ole hagiavaldust väidetava prillide lõhkumise osas täiendanud, asus maakohus hageja asemel ise asjaolusid tuletama ja neid omakorda tõendama, rikkudes sellega TsMS § 5 lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt hagi menetletakse poolte poolt esitatud asjaolude ja taotluste alusel. Pooled peavad menetluses esitama väited ja asjaolud ja neid vajadusel tõendama ja poolte tegevus ei saa piirduda tõendite esitamisega. TsMS § 5 lg 2 teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt esitatud asjaoludel ei saa väita, et kostja väidetav tegu oleks kaasa toonud sellise kahju tekkimise hagejal, mille hüvitamist ta nõuab. Kahju põhjustamine kostja tegevuse tulemusena ei ole tõendamist leidnud. Kostja poolt ukse sulgemine ei saa olla hageja kahju vajalikuks põhjuseks. Kostja, olles büroo ruumis sees ja avades ukse endast väljapoole ning nähes hagejat seismas ukse taga, ei saanud ukse sulgemisega tekitada hagejale sellist väidetavat kahju, s.t purustada hagejal samaaegselt kahte paari prille, millest üks paar oli hagejal taskus ja teisi, milliseid ta kandis ees. Kostja on kogu menetluse kestel väitnud, et ta ei ole hageja prille ja arvutit lõhkunud. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja leidis, et tema nõude rahuldamise eelduseks olevad asjaolud on tõendatud temaga kaasasviibinud tunnistaja N. Š. ütlustega. Maakohus on hageja taotlusel asja materjalide juurde võtnud kriminaalasja ja dokumentaalse tõendina N. Š. poolt eeluurimisel antud ütlused. N. Š. ülekuulamisest hageja loobus (t.lk I kd, lk 183). Ringkonnakohus

leiab, et kui nõustuda sellega, et prillide väidetav lõhkumine toimus 26.04.2005, siis ei ole hageja enam ise väitnud, et kostja lõi teda käega rindu ja purustas hagejal taskus olnud prillid ja samuti seda, et tema lahkumisel büroost oleks kostja teda uksega näkku löönud (22.05.2008 esitatud väide) või lahkumisel büroost uksest väljumisel saanud löögi uksega, mille tulemusena purunesid hagejal ees olnud prillid (09.06.2008 esitatud asjaolud). 28.04.2005 politseile avaldas hageja, et purunes paar prille kostja poolt ukse järsult kostja enda poole tõmbamisest, et ukse tõmbamisega hageja nina alt kinni lõi kostja uksega vastu hageja nina, purustades prillid Ringkonnakohus leiab, et hagi 4800 krooni saamiseks tuleb kohtuotsuse tühistamisel jätta uue otsusega rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel ja kostja apellatsioonkaebuse rahuldamisel jäävad apellatsioonikohtu menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid.

Ulvi Loonurm

Urmas Reinola

Mart Reino

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.