Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Löögi tagajärjel läks sülearvuti ekraan katki. Peale eeltoodud vahejuhtumit hakkas kostja hagejat büroost välja lükkama. Eelnevalt lõi kostja hagejat käega rindu, mille tagajärjel purunesid kostjal taskus olnud prillid maksumusega 4800.krooni. Hind on tuletatud analoogsete prillide maksumusest. Kostjal õnnestus lükata hageja büroo ukseava vahele. Kostja nähes, et hageja on pooleldi uksest väljas, lükkas ukse kinni sellise jõuga, et purustas hagejal ees olnud prillid ja löögist jäid hagejale näkku armid (arstitõend esitatud). Eeltoodud episoodide kohta tegi hageja politseile avaldused kriminaalasja algatamiseks. Kriminaalasjad algatati, kuid nende menetlus lõpetati. Sülearvutiekraani parandamine ei kuulunud AS Ordi kohustuste hulka garantiiajal. AS Ordi teatas hagejale, et selle sülearvutiekraani ei ole Eestis võimalik remontida. Hageja oli sunnitud remontimiseks pöörduma Venemaal asuvasse teenindustöökotta. Hageja 04.11.2008.a laekunud täienduste kohaselt on rubla kurss arvestatud hagi esitamise ajaga. Asjas ei oma tähtsust, kas hageja on kahju likvideerinud või mitte. 17.11.2008.a laekunud täienduste kohaselt toimusid sündmused kahel erineval ajal. Kahju tuleb hüvitada olenemata asjaolust, kas kahju kannataja on selle juba eelnevalt likvideerinud või mitte. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja vaidleb 22.07.2008.a kohtusse laekunud vastuses hagil vastu. Hagist võib aru saada, et mõlemad sündmused toimusid ühel päeval ehk siis ilmelt 17.12.2004. Tegelikkuses viibis hageja tõepoolest 17.12.2004 , asunud Täitemenetluse Õigusbüroo ruumides ja sellel päeval leidis aset väidetav sülearvuti lõhkumine kostja poolt. Väidetav hageja prillide lõhkumine leidis tegelikkuses aset aga alles 26.04.2005. Seega valetab hageja seletades, et nii prillide kui ka arvuti väidetav lõhkumine toimus 17.12.2004. Vale on hageja väide, et kostja võttis temalt ära portfelli (kus oli väidetavalt sees sülearvuti) ja lõi sellega vastu lauda, purustades niiviisi kotis olnud arvuti. Kostja ei ole hageja käest 17.12.2004 tema kotti ära võtnud ega eeltoodust tulenevalt seda ka vastu lauda löönud. Tõendatud ei ole, et väidetava kahju suurus oli just 16’243 krooni nagu märgib hageja. Kostjale jääb täiesti arusaamatuks mida täpselt soovib hageja tõendada hagile lisatud AS ORDI müügigarantii tingimustega ja AS K K garantiitingimustega. Kui arvuti oli ostetud AS-st Ordi, siis ei oma AS K K garantiitingimused käesoleva asjaga mingisugust puutumust. Vale on ka hageja väide, et kostja hakkas hagejat ruumist välja tõukama, eelnevalt lüües hagejat käega rindu, mille tagajärjel purunesid kostjal taskus olnud prillid maksumusega 4’800.- krooni. Kostja ei ole hageja prille 26.04.2005 ära lõhkunud. Tõendatud ei ole väidetava kahju suurus. Hageja 26.04.2005 politseile avaldust esitades teatanud prillidele tekkinud kahju suuruseks hoopis 2000.- krooni. Ka politsei leidis eeluurimist läbi viies, et ei ole võimalik tõendada, et MPlõhkus Volli Alti prillid ja sülearvuti. 17.10.2008.a kohtusse laekunud täiendsutes märgib kostja, et talle jääb arusaamatuks nõude suuruse kujunemine Eesti kroonides. Hageja ei ole ka siiani täpsustanud mis tootja arvutiga (tootja nimi, mudeli nimi ja/või nr) oli tegemist. Samuti ei ole hageja esitanud arvuti omandiõigust tõendavaid dokumente. 15.02.2008 tellimuse sisust ei ole võimalik aru saada. Kostjale jäävad arusaamatuks tellimusel kajastuvad sõnad: plast, polynarbonas, antireflex, õhendus ja Basile. Kuna tõend kannab nime "tellimus" siis ei ole ka teada, kas hageja ka reaalselt tellimuse eest hiljem tasunud on. Tellimuse teostamise aeg on - 15.02.2008 ehk ligemale 3 aastat hiljem päevast mil toimus väidetav prillide lõhkumine kostja poolt.

Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja viibis kostja büroos kahel korral, 17.12.2004.a ja 26.04.2005.a. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kostja suhtes algatati seoses 26.04.2005.a intsidendiga hageja avalduse alusel kriminaalmenetlus. Hageja süüdistab kostjat sülearvuti ja kahe paari prillide lõhkumises. Poolte vahel on vaidlus selles, kas antud asjaoludel kahju on hagejale tekkinud, milline on kahju suurus ning kas kostjal on kohustus hüvitada hagejale kahju. Süül põhineva vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Delikti üldkoosseisu elementide olemasolu tuvastamine toimub etapiviisiliselt eelpoolnimetatud järjekorras. Objektiivse teokoosseisu tasandil peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Seega peab hageja tõendama käesolevas menetluses, et kostja lõhkus ära tema arvuti ja prillid. Tunnistaja J L ütluste kohaselt (I kd, tl 183-184) tekkis poolte vahel intsident seoses sellega, et hageja tuli dokumentidega tutvuma, büroo töötaja E.K keelas selle mingil hetkel ära ja siis pani hageja dokumendid kotti koos arvutiga. E.K teatas, et talt võeti dokumendid ära ja kostja läks hageja juurde ning hakkas talt kotti ära tirima. Tunnistaja kuulis koti kolksatusi laua vastu ja nägi pealt koti tirimist. Tunnistaja EK ütluste kohaselt 17.12.2004.a oli tal hagejaga kokku lepitud kohtumine büroos, et hagejal oleks võimalik tutvuda kohtusse esitatavate dokumentidega. Mingil hetkel hakkas hageja dokumente kotti panema, tunnistaja keelas seda teha ja kostja tuli kõrvaltoast, nõudes samuti dokumentide tagastamist. Füüsilist kontakti poolte vahel ei olnud, kutsuti politsei ja kuni selle tulekuni seisis kostja ukseavas, et takistada hagejal dokumentidega lahkumist. Füüsilise kontakti puudumist hageja ja kostja vahel kinnitavad ka tunnistaja A.N ütlused (I kd, tl 187-188), mille kohaselt oli kuni politsei saabumiseni ärev õhkkond, kellegi lükkamist või puudutamist polnud, kostja isegi ei sisenenud tuppa, vaid seisis ukse peal, kostja hagejat ei puudutanud ega üritanud kotti ära võtta. Nimetatud tunnistajate ütlustest nähtub, et hageja põhjustas 17.12.2004.a kostja büroo töötajalt E.K ’ilt dokumentide alusetu äravõtmisega intsidendi, mille tulemusena kutsuti talle politsei. Tunnistaja ütlustest ei tulene, et intsidendi käigus lõhuti ära hageja arvuti, ükski tunnistajatest nimetatut ei näinud. Helisalvestiselt (I kd tl 178) on kuulda vaid, kuidas hageja ja kostja vaidlevad, kes kellele asjad peab tagastama. Kuna hageja tunnistab ise, et salvestis on tehtud enne esimest kolksatust enne lauda, ei saagi nimetatud tõend tõendada kahju tekitava teo esinemist või selle puudumist. Tõendamist ei leidnud asjaolu, et kostja oleks sülearvuti enda valdusesse mingil hetkel saanud ja sellega vastu lauanurka löönud. Tunnistaja J.L ütluste kohaselt pani hageja arvuti kotti koos kostja büroost võetud dokumentidega. Samuti on vastuolulised hageja selgitused, mis kahju arvutile tekkis. Hagiavalduses väidab hageja, et sülearvuti ekraan läks katki, sama on väitnud hageja kriminaalasja uurimisel nähtuvalt kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest (I kd tl 127-130) kohtuistungil väitis hageja, et arvuti emaplaat läks katki ja viitas fotole (esimese toimiku lk 175 üleval paremal nurgas). Ükski tunnistaja ei näinud ka hagejapoolset dokumentide pildistamist. Isegi kui nõustuda sellega, et fotod (I kd tl 175-176, II kd tl 12-15, 20-21) on tehtud enne arvuti katkiminekut ja peale arvuti katkiminekut, ei ole tõendeid selle kohta, et arvuti tegi katki kostja. Fotodel jäädvustatust nimetatu ei tulene. Kriminaalasja nr 05231602495 N Š poolt antud ütluste andmise protokollist (kriminaalasja toimik lk 36), mida kohus hindab kui dokumentaalset tõendit, nähtub, et hageja sai 26.04.2005.a

uksega löögi, kuna seisis uksele väga lähedal, mille tagajärjel purunesid nii temal ninal olnud kui ka tagavaraprillid. Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest (I kd, tl 127-130) tuleneb, et 26.04.2005.a läks kostja avama kontori ust uksekella helina peale ja tundes helistajas ära hageja, kellega kostjal oli olnud 17.12.2004.a intsident, otsustas kostja probleemide vältimiseks hagejat mitte sisse lasta, tõmbas ukse kinni ja sulges libliklukuga. Nimetatud tõenditest koosmõjus saab teha järelduse, et kostja teo – ukse sulgemise tagajärjel – said kahjustada hageja prillid. Nimetatuga on tõendatud vastutust tekitav põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Tellimustega (tl 139 ja 163) loeb kohus tõendatuks, et uute prillide maksumus oleks 3’980.- ja 2’783.- krooni. Hageja on tõendanud, et uute prillide ostmisega kaasnevad vastavad kulutused ja sellega on tõendatud vastutust täitev põhjuslik seos. Kahju tekitamine on antud juhul õigusvastane, kuna see seisneb õigushüve – kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumises (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Kuivõrd hageja on taotlenud lõhutud prillide eest 4’800.- krooni hüvitamist, on nimetatud nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja ei ole esile toonud ja tõendanud teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid või süü puudumist. Tulenevalt tõendamist leidnud asjaolust, et hageja oli uksele väga lähedal, pidi kostja mõistma, et ukse kinnitõmbamine võib põhjustada hagejale kahju. Kohtu hinnangul on kostja süüdi hooletuse vormis. Õigusvastaselt kahju põhjustanud isiku vastutusele võtmiseks piisab juba sellest, kui ta on olnud hooletu (VÕS § 104 lg-d 1-3, 1050 lg-d 1-2). Kuivõrd asjas ei leidnud tuvastamist, et kostja oleks tekitanud hageja arvutile kahju, ei uuri kohus nimetatud kahju suurusega seonduvaid tõendeid: KOÜ garantiitingimused (I kd, tl 114), Ordi müügigarantii tingimused (I kd, tl 115), kviitung koos tõlkega (I kd, tl 138, 164). Asjas ei oma tähendust, kas N.Š allkiri korteriühistu protokollis oli võltsitud või mitte, mistõttu kohus ei uuri kriminaalasja nr 07231801608 materjale. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega rahuldatakse hagi osaliselt 23 % ulatuses. Eelnevast tulenevalt tuleb kostjate menetluskulud jätta 77 % ulatuses hageja kanda ja 23 % ulatuses kostja kanda. Pooltel on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.