lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-52229/13

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 11.11.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-52229/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.11.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1658
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Jaanus Saaremõts

kohtuotsuse tegemise aeg ja

11. november 2009.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja

koht Tsiviilasja number

2-07-52229

Tsiviilasi

AS SEB Liising hagi GG vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes

Menetlusosalised ja nende

Hageja AS SEB Liising Hageja lepinguline esindaja E Erlach Kostja GG (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind Kolmas isik Lindorff Eesti AS Kolmanda isiku esindaja E Erlach

esindajad

Hagi hind

59 096,76 krooni Resolutsioon

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 434-438, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused hagis

1.AS SEB Liising hagi GG vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes rahuldada osaliselt: 1.1 Välja mõista kostjalt hageja kasuks 29 618 (kakskümmend üheksa tuhat kuussada kaheksateist) krooni ja 87 senti. 1.2 Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Otsustused menetluskuludes ja muudes asjaoludes
2.Menetluskulud jätta 25% ulatuses kostja ja 75 % ulatuses hageja kanda. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolude kirjeldus ja kohtuotsuse põhjendused

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Hagi sisu
1.1.Hageja nõue AS SEB Liising on esitanud hagi GG vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes.
1.2.Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel kapitalirendileping nr l03106228 (tl 713), mille kohaselt kohustus kostja tasuma rendiobjekti eest rendimakseid vastavalt maksegraafikule. Kostja ei tasunud lepingujärgseid makseid, mistõttu lõpetas hageja lepingu ühepoolselt (tl 14). Lepingu lõpetamisest teavitati kostjat. Kostja on perioodil 21.09.2005 kuni 7.03.2007 hageja esindaja arveldusarvele graafikujärgselt maksekokkuleppele tasunud 14 200 krooni, millest 13 640 krooni on põhivõlgnevuse katteks ja 560 krooni sissenõudekulu. Seisuga 11.12.2007 on kostja võlgnevus summas 59 096,76 krooni, mis koosneb osaliselt tasumata teisaldustasust 4 003, 17 krooni, kulutustest pesule ja keemilisele puhastusele 800 krooni, müügiteenusest 6825 krooni ning kahjumist vara müügil 47 468, 59 krooni Hageja nõuab kostjalt ka viivist. Viivise suuruseks on 149 532, 34 krooni, kuid lähtuvalt heausu ja mõistlikkuse põhimõttest nõuab hageja viivist 59 095,76 krooni. Vastuseks kostja vastusele asub hageja seisukohale, et hageja on saatnud arved kostja postiaadressile Sõpruse pst 255- 93 ja Tehase 1, Aseri. Eeltoodust on hageja seisukohal, et kostja on arved ja teatise lepingu ülesütlemise kohta kättesaanud. Kuivõrd liisinguleping on üles öeldud ja kostja pole liisingu eset koheselt tagastanud hageja oli sunnitud kasutama teisaldusteenust, mille suurus on arvestatud lähtuvalt hinnakirjast, mille kohaselt on teisaldustasuks 2500 krooni, millele lisandub käibemaks. Põhjendatud on ka kulutused pesule ja keemilisele puhastusele ning müügiteenuse kulud.
2.Kostja põhjendused
2.1.Kostja seisukoht nõudes Kostja vaidles hagile vastu.
2.2.Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Kostja vastuse kohaselt on hagi tõendamata. Kostja pole saanud hagejalt arveid teisaldustasu suuruse, müügiteenuse tasu. müügikahjumi, välipesu ja keemilise puhastusetasu kohta. Ka on tõendamata teisaldustasu, müügiteenuse tasu. müügikahjumi, välipesu ja keemilise puhastusetasu suurus. Viivisearvestus ei ole õiglane ega põhjendatud. Kostja pole hagejalt saanud arveid, millistel näidatud summadest hageja viivist arvestab. Hageja on arvestanud viiviseid ka intressilt. Kohtuistungil 5.11.2008 on kostja esitanud kohtule väljavõtte EKI autohindade andmebaasist, mille kohaselt liisingueseme hind 2005 aasta III kvartalis oli 224400 krooni (tl 89) 16.10.2009. a kohtule esitatud menetlusdokumendis asub kostja seisukohale, et esitatud Eesti Konjunktuuriinstituudi väljatrükist, millest nähtub, et auto turuväärtus 2005. a 3. kvartalis oli 224 000 krooni. SEB Ühisliisingu AS võõrandas samal perioodil auto hinnaga 195 000 krooni. Kostja on seisukohal, et kui kohus peaks hagi rahuldama, siis ei saa hagiavalduses toodud 47 468,59 krooni (jääkväärtuse ja SEB Ühisliisingu AS müügihinna vahe) käsitleda müügikahjuna, mille eest peaks kostja vastutama. Kostja ei ole saanud müügiprotsessi kuidagi kontrollida ning teda ei ole teavitatud ei müügiprotsessist ega hindadest. Sisuliselt on SEB Ühisliisingu AS kontrollinud müüki ning arvestades asja turuhinna ning reaalse müügihinna vahet, siis ei saa pidada seda kõige mõistlikumaks müügiks. Vähemalt ei ole käesolevas menetluses esitatud põhjendusi hinna kujunemise kohta ning hagis ei ole põhjendatud sedavõrd suure kahju tekkimist. Kostja leiab, et müügiriski panek sellises olukorras kostjale on põhjendamatu. Kostjalt nõutakse hagiavalduse kohaselt teisaldamistasu (4003,17 krooni algselt hagiavalduses), kuid kostjale jääb arusaamatuks nõude alus (tehtud kulutus). Algselt esitati hagiavalduses kulutust tõendava dokumendina SEB Ühisliisingu AS arve (selle järgi on teisaldustasu 5000 krooni, millele lisandub 900 krooni käibemaks). Hiljem menetluse käigus on asja juurde aga esitatud OÜ R arve, millelt nähtub, et ühe auto teisaldustasu on 2500 krooni pluss käibemaks. Kostja ei saa senimaani aru, et kust tuleneb hagiavalduses näidatud summa ning millisele tõendile nõue

tugineb. Istungil esitatud viited seoses SEB Ühisliisingu AS hinnakirjaga ei ole tõsiselt võetavad (viide hinnakirjale kui leppetrahvide loetelule, mis võimaldaks nõuda kostjalt 5000 krooni). Kostja ei saa nõustuda sellega, et ta peab hüvitama ka kulutustega seoses tehtud käibemaksukulu. Arved on esitatud SEB Ühisliisingu AS-le, kes on käibemaksukohustuslane (maksuhalduri kodulehe www.emta.ee andmetel on SEB Ühisliisingu AS käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE100181829 ning isik on kuni käesoleva ajani registreeritud käibemaksukohustuslasena) ning kõikide eelduste kohaselt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvanud, s.t kandnud kulu ilma käibemaksuta. Puudub mõistlik põhjus, miks peaks kostja hüvitama sellise kulutuse, mida hageja tegelikult ei teinud (vrdl tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 174 lg 6 – sisuliselt samal eesmärgil saab isik menetluskulud koos käibemaksuga ainult siis, kui tal puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, kuid seda peab eraldi põhjendama). Arvestades eelnevalt toodud asjaolusid, kus kostjalt on üritatud sisse nõuda põhjendamatuid kulusid ning põhjendamatult suurt müügikahju, siis leiab kostja, et sellised asjaolud tingivad viivise vähendamise hagi rahuldamisel ning seda suuremas ulatuses kui hagiavalduses on seda tehtud. Hagiavaldusest nähtub, et lepingust tulenev 0,3% viivist päevas ehk 108% aastas on vähendatud, kuid aluseks on võetud väidetav põhivõla summa – sisuliselt on viivise protsent sellisel juhul 3 korda väiksem, kuid ulatub kostja arvates asjaolusid arvestades ikkagi üle mõistliku piiri. Kostja leiab, et sellises olukorras ei saa viivise suurus olla suurem kui seaduses sätestatud viivis (01.05.2004 – 31.12.2005 9% aastas; 01.01 - 30.06.2006 9,25% aastas; 1.07 - 31.12.2006 9,75% aastas; 1.01 30.06.2007 10,5% aastas; 1.07.2007-31.12.2008 11% aastas). Eraldi soovib kostja märkida, et viiviste sidumine müügikahju ja kulutustega tervikuna ei ole mõistlik ja loogiline. Lepingus kokkulepitud viivised peaksid puudutama ainult lepingujärgseid liisingumakseid. Kui kohus osaliselt hagi rahuldab, siis palume kohtul arvestada seda, et kostja on pakkunud kompromissina varasema menetluse käigus 72 000 krooni tasumist (enne hagile vastamist – vt kostja 10.04.2008. a vastuse lisa 1). Juhul kui kohus rahuldab hagi osaliselt käesolevas asjas, siis palume kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 163 lg 2 ning jätta kohtukulud täielikult hageja/iseseisva nõudega kolmanda isiku kanda.

3.Kohtu põhjendused
3.1.Menetluse käik Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja pool on esitanud kohtu kaudu hagile kirjaliku vastuse. Seejärel on toimunud kohtus eelistungid. Menetluse kestel on hagja nõude loovutanud AS Lindorff Eesti. Menetlusosalised on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kohus on määranud asjas kirjaliku menetluse. 3.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi osaline rahuldamine.
3.3.Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatavad seadused VÕS§ 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Kostja on omapoolset kohustust rikkunud, ning jätnud maksmata tasu liisingueseme kasutamise eest. VÕS§ 367 lg1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Seega tuleb lähtuda sõiduki väärtusest, mitte hinnast, millega hageja on sõiduki võõrandanud.

Asja materjalidest nähtuvalt oli sõiduki jääkväärtus 212 722, 83 krooni. Kostja poolt esitatud EKI väljavõtte kohasaelt oli sarnase auto hind 2005 III kvartalis 224400 krooni koos käibemaksuga. Ilma käibemaksuta on analoogse sõiduki hind 190169,5 krooni. Seega tuleb müügikahjumiks lugeda 22 553,33 krooni (212 722, 83 - 190169,5). VÕS§ 367 lg4 kohaselt liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kohus on seisukohal, et liisinguandjale ülesütlemisel tekkinud kulutused peavad olema vajalikud, põhjendatud ja mõistlikud. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ei ole kostjalt teisaldustasu nõudmine summas 4003,17 krooni. Algselt on hageja esitanud arve summas 5900 krooni. Asja materjalidest nähtuvalt on OÜ R esitanud hagejale arve summas 2500 krooni + käibemaks (tl 72). Kohus on seisukohal, et hagejal puudub õigus nõuda kostja käest teisaldustasu suurema summas kui seda on OÜ R arve. Seega saaks hageja nõue olla maksimaalselt 2500 krooni. Samas on hageja kinnitanud, et kostja on teisaldusarve osaliselt tasunud summas (5900 – 4003, 17)= 1896,83 krooni. Seega kuulub tasumisele teisaldamise eest (2500-1896,83 )= 603,67 krooni. Kohus on seisukohal, et hageja kulutused pesu ja keemilise puhastuse eest (AOÜ arve 507109 summas 677,97; tl 74) ning müügiteenuse eest (AOÜ arve 503101 summas 5783,9; tl 75) on vajalikud, põhjendatud ja mõistlikud. Kohus nõustub kostjaga, et tulenevalt asjaolust, et hageja on käibemaksukohuslane, on tal võimalik arvete alusel tasutud käibemaks sisendkäibemaksuna maha arvata. Käibemaksuseaduse § 31 lg1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Kohus on seisukohal, et kostja ei pea hüvitama sellist kulutust, mida hageja teinud ei ole. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele (22 553,33+ 5 783,9 +677,97 +603,67) 29 618,87 krooni. Kohus on seisukohal, et hageja nõue viiviste väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et hageja oleks kostjale edastanud arved, mille alusel ta viivist nõuab. Kohus on teinud hagejale ettepanelu täiendavate tõendite esitamiseks, kuid hageja ole neid esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja väide hageja poolt kostjale vastavate kirjade saatmise kohta on hageja lepingulise esindaja paljasõnaline väide.

3.4.Kohtukulude arvestus Hageja on esitanud hagi 118 192,52 krooni suuruses summas. Kohus on hagi rahuldanud 29 618,87 krooni suuruses summas. Seega on hagi rahuldatud (29 618,87/118192,52) 25% ulatuses. TsMS §163 lg1 kohaselt jäävad menetluskulud 75% ulatuses hageja ja 25%ulatuses kostja kanda.

T6 Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja