Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Epp Haabsaar
Määruse tegemise aeg
2-09-22794
Tsiviilasi
AR ́i, V (V ) S ja IG avaldus TIOÜ (reg kood XXX) sundlõpetamise otsustamiseks ja likvideerimismenetluse läbiviimiseks Avaldaja V (V ) S , esindaja J Usanova, avaldaja AR, tema esindaja J Drobot, avaldaja IG, tema esindaja J Usanova ja puudutatud isik TIOÜ ning tema esindaja v-adv T Mullari
Menetlusosalised
Menetlustoiming
Avalduse läbivaatamine
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Riigilõiv 400 krooni
Resolutsioon: Sundlõpetada TIOÜ (reg kood XXX), viia läbi tema likvideerimismenetlus ning määrata likvideerijaks senine juhatuse liige DF(ik XXX, eluk XXX). Likvideerija tasu ja kulutused jätab kohus puudutatud isiku kanda. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest sundlõpetatavale äriühingule. Määrus saata täitmiseks Harju Maakohtu registriosakonnale. Menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. Saata määrus Äriregistrile. Avaldajad on puudutatud isiku TIOÜ võlausaldajad, taotledes seoses osaühingu sundlõpetamisega likvideerimismenetluse läbiviimist. 01.07.2009. a ärakuulamise käigus teatas puudutatud isik kohtule, et 29.06.2009. a otsustasid TIOÜ osanikud lõpetada osaühingu ning viia läbi likvideerimismenetlus. Likvideerijaks
määrati senine juhatuse liige DF. Ühtlasi esitas puudutatud isik osanike nimetatud otsuse (toim lk 71). Avaldajad jäid avalduse juurde ning ei nõustunud, et juhatuse liige DF asub likvideerijaks. Seoses eeltooduga andis kohus avaldajatele tähtaja ettemakse tegemiseks, et likvideerija kohtu poolt leida. Ettemakset avaldajad ei teinud ning asusid 28.10.2009. a toimunud ärakuulamise käigus seisukohale, et DF sobib likvideerijaks. Nimetatud ärakuulamise käigus jäi AR avalduse juurde. Ülejäänud menetlusosalised leidsid, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata, sest likvideerimismenetlus on äriühingu poolt juba algatatud. 05.10.2009. a teatas avaldaja kohtule, et puudutatud isik esitas kandeavalduse lõpetamiskande tegemiseks, kuid seda ei rahuldatud. Kohtu põhjendused ÄS § 60 lg 1 järgi, kui osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja teda registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud. ÄS § 60 lg 2 kohaselt, kui äriühing ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta. Vastavalt ÄS § 60 lg 3, kui äriühing käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist, võib registripidaja äriühingu äriregistrist kustutada, järgides käesoleva seadustiku § 59 lõikes 4 sätestatut. ÄS § 60 lg 4 kohaselt, kui äriühingu võlausaldaja või äriühing käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul esitab äriühingu likvideerimise taotluse, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise. ÄS § 171 lg 4 kohaselt osanike koosolekul koostatakse seal osalevate osanike nimekiri, millesse kantakse osalevate osanike nimed ja nende osadest tulenev häälte arv, samuti osaniku esindaja nimi. Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, samuti koosolekul osalenud osanik või tema esindaja. Esindajate volikirjad või nende ärakirjad lisatakse koosoleku protokollile. ÄS § 173 lg 6 järgi, kui osaühingul on üks osanik või kui lisaks temale on osanikuks vaid osaühing ise, võib otsuseid vastu võtta, järgimata §-s 170, § 171 4.–6. lõikes, §-s 172 ning käesoleva paragrahvi 1.–41. lõikes sätestatut. Sel juhul tuleb otsus vormistada kirjalikult ja allkirjastada osanike poolt ning selles tuleb märkida muu hulgas osanike nimed ja häälte arv, samuti otsuse tegemise aeg. Kui osanike otsus on aluseks juhatuse liikme valimisele, peab ühe osaniku allkiri olema notariaalselt kinnitatud. Allkirja notariaalset kinnitamist asendab otsuse
digitaalallkirjastamine eelmises lauses nimetatud isiku poolt. Käesoleva paragrahvi 42. lõiget kohaldatakse juhatuse liikme valimisele vastavalt. ÄS § 206 lg 3 alusel määrab kohus likvideerijad sundlõpetamise korral, samuti juhul, kui seda nõuavad osanikud, kelle osad esindavad vähemalt 1/10 osakapitalist. Kohus määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse. Nähtuvalt kohtunikuabi 25.08.2009. a määrusest esitas puudutatud isik avalduse lõpetamiskande tegemiseks, kuid kande tegemine ei olnud võimalik, sest ilmnes rida puudusi. 25.08.2009. a andis kohtunikuabi puudutatud isikule tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks, osanike otsuse allkirjastamiseks ja koosolekul osalevate osanike nimekirja esitamiseks. Puudusi ei kõrvaldatud ning 24.09.2009. a keeldus kohtunikuabi kandeotsuse tegemisest. ÄS § 204 lg 3 kohaselt loetakse osaühing lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Eeltoodut kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et TIOÜ osanike otsus ei vasta nõuetele, äriühing tuleb sundlõpetada ning viia läbi likvideerimismenetlus. Kohus määrab likvideerijaks senise juhatuse liikme DF ́i. Asjaolu, et võlausaldajad teatasid oma võlanõudest pärast 6 kuist tähtaega, ei ole avalduste rahuldamata jätmise põhjuseks. ÄS § 218 lg 3 kohaselt jätab kohus nimetatud põhjusel avalduse rahuldamata, kui taotlus esitatakse äriühingu täiendavaks likvideerimiseks. Seega juhul, kui äriühing on juba lõpetatud. Tulenevalt sätte eesmärgist ning kohtule esitatud põhjendustest kuulub nõuete esitamise tähtaeg ennistamisele. Likvideerijal lasuvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 41 ja ÄS §-s 209 ettenähtud õigused ja kohustused. Kohus selgitab, et osaühingu likvideerija on muu hulgas kohustatud: • lõpetama osaühingu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama võlausaldajate nõuded (ÄS § 209 lg 2); • esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks (ÄS § 210); • koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (ÄS § 211 lg 2); • koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga (ÄS § 211 lg 3); • avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (ÄS § 212); • rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (ÄS § 214 lg 1); • koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 215 lg 1); • esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele teatama (ÄS § 215 lg 3);
•
•
esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (ÄS § 218 lg 1); andma osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule (ÄS § 219 lg 1).
Likvideerija kohustused on ette nähtud seaduses ning kohus ei pea vajalikuks kohustada likvideerijat mõne toimingu tegemiseks eraldi. ÄS § 208 lg 2 kohaselt, kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. TsMS § 478 lg 3 sätestab, et määrus jõustub vastavalt käesoleva seadustiku § 466 lõikes 3 sätestatule. TsMS § 478 lg 4 tuleneb, et määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 606 lg 1 kohaselt, käesolevas peatükis nimetatud määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 6 kohaselt kannab juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud juriidiline isik. TsMS § 173 lg-e 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 173 lg 2 järgi tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Eeltoodu alusel tuleb menetluskulud, samuti likvideerimiskulud jätta puudutatud isiku kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Kohtunik Epp Haabsaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.