Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

ebaotstarbekalt 300’000.- kr, 390’000.- krooni või ükskõik kui suur summa.

kahe seina soojustamiseks. Kuid tegelikult, dokumentide alusel ei kasutatud tegelikult mitte 800 000 krooni, vaid 980 000!!! .... 180 000 võttis V remondi alt, soojustuse fondist. Kuhu ta selle raha pani? Kuhu, ei ole teada.” Kogu otsaseinte soojustuse paigaldamisel kulutati aastate 2003. ja 2004. jooksul kahe firma puhul üldse kokku 790 000 krooni (OÜ V 355 000 + 100 000 krooni, mis olid finantseeritud läbi Hansaliisingu ja OÜ V 55 000 + 100 000 krooni, mis finantseeriti läbi Hansaliisingu ning 180 000 krooni tasuti ühistult otse). 26.09.07 üldkoosolekul väitis kostja: „Ja lõpuks... Tähendab möödunud aastal võtsime me laenu 1 800 000, kuid remondiks on kulutatud vaid 1 410 000. Näete, vaadake! Siin ta on! Siin on meie revisjoni komisjoni akt. Aga esimees vormistas... 1 750 000.... või oli see 1 735 000. Kuhu vahe kadus? Aga tema seal... Vaadake kuidas ta seal naeratab. Praegu naerad, aga varsti sa selle eest veel vastutad..." Sama väidet kordas A. B ka kaks kuud hiljem, 27.11.2007. a KÜ revisjoni komisjoni liikmetele, L. I le ja L. S le adresseeritud ja 05.12.2007. a. üle antud kirjalikus avalduses, (kus ta proovib ajada 390 000 krooni katuseremondi rahade „kadumise" väite väljaütlemist teise initsiatiivgrupi liikme V. S kaela, kuigi 26.09.07. üldkoosolekul väitis seda A. B ise). A. B poolt üleantud avalduses väidab ta, nagu oleksid mõned ühistu juhatuse liikmed kasutanud: „1 800 000 kroonisest laenu summast, 390 000 krooni mitteotstarbeliselt." Kuna B avalduses nimetatakse seda, kas korteriühistuseaduse punktide või ühistu põhikirja rängaks rikkumiseks, siis nõuavad nad erakorralise korteriühistu üldkoosoleku kokku kutsumist päevakorra punktiga „Juhatuse poolse rahandus eeskirjade rikkumise tõttu - umbusalduse avaldamine." Kostja väited ei vasta tegelikkusele ja tõene olukord on kirjeldatud KÜ 2006. majandusaasta aruandes ning selle juurde kuuluvas KÜ revisjonikomisjoni 2006. a majandustegevuse kontrolli õiendis, mis mõlemad jagati eesti ja vene keelsena kaks nädalat enne 06.06.2007. korralist aruandekoosolekut kõigile ühistuliikmetele. Aruandest ilmneb, et katuse remondi tööd on teostatud AS M poolt, need tööd on KÜ poolt vastu võetud ja selle eest on makstud sellel firmale kokku 1 735 166 krooni, kusjuures kogu see summa on kulutatud otstarbekohaselt katuse remondiks, vastavalt 05.02.2006.a üldkoosolekuotsustele. Kuna osa sellest summast (325 101, 80 krooni) on kantud üle 2007. majandusaastal, siis loomulikult ei kajastu kogu summa (1 735 166 krooni) 2006. majandusaasta raamatupidamise aruannetes, vaid vajalikul määral ka 2007. a aruandes. Hageja palub võtta käesoleva tsiviilasja juurde dokumendid, millest ilmnevad katuseremondiks tehtud kulutused. Kostjat hoiatati KÜ juhatuse liikmete poolt kirjalikult 26. 10.2007. a., et tema vastu esitatakse kohtu hagi, kui ta ei ole 28. oktoobriks 2007. a ümber lükanud erakorralisel koosolekul esitatud valeandmeid. Kostja on avaldanud 26.09.2007 a. korteriühistu majandus- või kutsetegevuse kohta ebaõigeid ja eksitavaid andmeid. Sellega ta eksitab ühistu liikmeid ja tekitab umbusaldust juhatuse suhtes. Tegelikult on juhatuse poolt läbiviidud suur töö maja ühise majandamise efektiivsuse tõstmiseks. Kostja poolne valeandmete esitamine ja heausklike majaelanike seas pidev juhatuse liikmete kohta eksitavate kuulujuttude levitamine segab juhatuse tööd. Kostja on kogunud enda ümber tema väljamõeldisi pimesi uskuvaid majaelanikke, kes on üheskoos nõudnud juhatuse umbusaldamiseks erakorraliste üldkoosolekute kokkukutsumist, süüdistanud televisiooni otsesaates juhatuse liikmeid ühistu vara riisumises, kogunud kuulujutte levitades majas juhatuse tegevuse takistamiseks allkirju. Valeandmetega murelikuks tehtud ühistu liikmete allkirjade toel on kostja mõttekaaslased püüdnud volitusi ületades, ja vastupidiselt üldkoosoleku otsustele, mõjutada Hansapanga töötajaid ühistule mitte laenu andma ning ilmselt on nemad ka valeandmetele tuginevate anonüümkirjade taga. Kostjal on halvaks traditsiooniks kujunenud esineda üldkoosolekutel valeandmetel põhinevate kõnedega, kus süüdistatakse kas ühiskondlikus korras tasuta tööd tegevaid ühistu juhatuse või revisjoni komisjoni liikmeid, volinikke või palgatud audiitorit ja ühistu töötajaid tegeliku ühistu majandusliku olukorra varjamises, võltsimistes või valetamistes ning ässituskõnede lõpus antakse tühje lubadusi juhatuse liikmed

selle eest kohtusse või politseisse kaevata. Majaelanike seas on tihti avaldatud vastumeelt võtta osa üldkoosolekutest, kus nn initsiatiivgrupi liikmed esinemistele kasvatamatult vahele karjuvad. Kostja tegevus raskendab oluliselt maja efektiivset majandamist ja tekitab seeläbi kahju ühistu liikmetele ning halvustab juhatuse mainet. Selliste väljamõeldistel põhinevate süüdistuste kartuses ei ole praktiliselt keegi nõus saama ühistu juhatuse või revisjonikomisjoni liikmeks. Hageja palub kohustada kostjat lõpetama valeandmete levitamise korteriühistu juhatuse tegevuse kohtaja oma õiguste pahauskse kasutamine korteriühistu koosolekutel. Kohustada A. Bt ümber lükkama lähimal KÜ koosolekul tema poolt 26.09.2007 a. korteriühistu erakorralisel üldkoosolekul esitatud valeandmed selle kohta nagu oleks KÜ liikmetel olnud 26.09.2007 a seisuga võlgnevused ühistu ees kokku 60 000 krooni ja nagu oleks A. B saanud mingist pangast sellised andmed; nagu oleks ühistu liikmed T ja D olnud 26.09.2007. a. seisuga üürivõlglased; nagu oleks Korteriühistu maksnud kunagi L. Ti isiklike elektriarvete eest, nagu oleks juhatus teostanud maja seinte soojustamiseks töid hoopis 980 000 krooni eest, kusjuures 180 000 krooni ühistu raha olevat V (või mõne muu juhatuse liikme) kaasabil või kaasabita „kuhugi kadunud"; nagu oleks katuse remondiks võetud laenust mõne juhatuse liikme kaasabil või kaasabita kuhugi kadunud või kasutatud ebaotstarbekalt 300 000 krooni, 390 000 krooni või ükskõik kui suur summa. Kostja vastuväited ja põhjendused 26.05.2008.a kohtusse laekunud kostja vastuväidete kohaselt kostja on seisnud 6 aasta jooksul ennastohverdavalt ühistu huvide eest, olemata seejuures ühistu liige ja avatanud ühistu rahade mittesihipärast kasutamist. Korteriühistu juhatus laimab kostjat ja õigustab ebaseaduslikku 70’000.- kr kasutamist. Korteriühistu juhatuse töömeetodid koosolekute juhtimisel on kostjale vastuvõetamatud, V ja N on jämedad perekond O suhtes ja kostja suhtes, mille tagajärjel on kostjal tekkinud südamehaigus. Vene rahvusest kostjal on sõnaõigus ja eneseväljendusvabadus, tead ei saa sundida vaikima. Olemasolevad dokumendid kinnitavad kostja esinemistel öeldut. Korteriühistu õhkkond on hall ja selle loob grupp koosseisus T, V ja N . Kõik valimised viiakse läbi korteriühistu põhikirja ja seadusi rikkudes. Juhatuse liikmed valitakse mitmeks tähtajaks, ühishääletused. Viimane juhatuse esimees S lahkus, kuna kartis vastutusele võtmist AS-le M katuseremondi rahade ülekandmise eest. Ka teine korteriühistu põhikirja projekt võeti vastu seadust rikkudes, katsed moodustada töögrupp uue põhikirja väljatöötamiseks lükatakse tagasi, kuna see põhikiri rahuldavat juhatust. Kostja leiab, et üldkoosolekuid juhtiv T ei anna piisavalt soovijatele sõna, juhatuse liige V kogub volitusi vanematelt inimestelt 35-40 häälele. Viimase 4 aasta jooksul üldkoosolekuid keegi ei külasta, olles arvamusel, et seal ühistule midagi kasulikku ei otsustada. V on keelanud raamatupidajal anda informatsiooni juhatuse finantsoperatsioonide kohta, mistõttu ülejäänud juhatus ja ühistu liikmed ei ole kursis ühistu finantsküsimustes. Aruannetest ei nähtu, kuhu kulutas V ilma üldkoosoleku otsuseta 180’000.- kr remondifondist. Teisest krediidist 1,8 milj kr juhatuse esimees Š kandis üle AS „M ” kui „vaba raha” 325’000.- kr ja ka see raha ei leidnud eesmärgipärast kasutamist. Kostjat süüdistatakse ja solvatakse juhatuse liikme V poolt, riputades majas „kollaseid lehti” ja paskville üles. Kostjale tuli juhatuse liikmete nõudmine kirjutada alla „Hoiatus-otsusele” ootamatu psühhorünnakuna 26.09.2007.a. Juhatuse liikmed lavastasid kostja korteris skandaali, mille järel kostja sai südameataki ja ravi jätkub seniajani. Endale tekkinud tervisekahjust tekkinud mittevaralist kahju hindab kostja 90’000.- kr suuruseks. Tulenevalt asjaolust, et kostjal puuduvad võimalused kohtukulude kandmiseks, palub kostja jätta kohtukulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidlust ei ole selles, et kostja abikaasa on hageja liige, kellele kuulub korteriomand aadressil Xxx (I kd, tl 4-15), 26.septembriks 2007.a oli kokku kutsutud korteriühistu üldkoosolek (I kd, tl 38-39), enne koosolekut oli pandud elanike postkasti dokument pealkirjaga „Mõte nr 1” (Ikd, tl 40-41). Vaidlust ei ole ka selles, et kostja osales 26.09.2007.a toimunud korteriühistu üldkoosolekul volituse alusel (I kd, tl 16). Hageja ei ole ümber lükanud väiteid, et vaidlustatud avaldused esitas ta siiski mitte oma abikaasa esindajana, vaid oma nimel. Vaidluse kohtuväline lahendamine ei ole andnud tulemusi (I kd, tl 113-116, 218). Hageja on toonud hagiavalduses konkreetsed väited, mis on tema arvates valed. Kostja ei ole väitnud, et tema ei ole nimetatud avaldustega korteriühistu koosolekutel esinenud, kuid väitis kohtuistungil, et üldkoosoleku protokoll on võltsitud. Nimetatut kostja tõendanud ei ole, mistõttu kostja väited on paljasõnalised. Isiku kohta ebaõigete andmete avaldamine on isiklike õiguste rikkumine. Võlaõigusseaduse § 1047 lg-s 4 nähakse ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. Ebaõigete andmete avaldamine võib osutuda VÕS § 1047 lg 3 tingimuste esinemisel õiguspäraseks, kuid antud juhul ei ole oluline andmete avaldamise õiguspärasus, kuna ümberlükkamise kohustus on seadusest tulenev objektiivne kohustus, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst (kohaldamisele ei kuulu seega VÕS § 1043). Samuti pole tähtsust sellel, kas avaldajal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi, kas avaldaja kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab rikkumise raskusele või kas avaldaja andis hagejale võimaluse vastuartikli kirjutamiseks (VÕS § 1047 lg 3 kohaldamisele ei kuulu. Kuivõrd hageja on selgitanud hagiavalduses, millised andmed on valed, toob kohus need käesolevaga ära ja analüüsib nende tõendatust järjekorras. Nimetatud väideteks on 26.09.2007.a korteriühistu üldkoosolekul: - Korteriühistu liikmete võlgnevus tänase päevaga on rohkem kui 60 000 krooni. Neid andmeid annab pank. Need andmed on võetud pangast ja need on ametlikult kinnitatud andmed. - T ja D ei maksa üüri (ilmselt peab andmete avaldaja silmas, et tegemist on võlglastega). Arvestusest korteriühistu võlglaste kohta (I kd, tl 42) nähtub, et üks päev enne üldkoosolekut toimunud arvestuse kohaselt olid korteriühistu liikmed ühistule võlgu 40’296,26 krooni ja korteriomanikud T ja D ei olnud võlglased. Kostja ei ole tõendanud, et koosoleku päeva seisuga olid tal teised andmed ja et need andmed nähtusid pangast. Nimetatu ei nähtu ka kostja poolt esitatud tabelist (I kd, tl 160), kuna tõendist ei nähtu, mis asjaoludel see on koostatud ja asjaolu, et selles toodud andmed kajastavad kommunaalkulude võlgnevust koosoleku toimumise ajal. -

Ühistu liige T ei maksa elektri eest nii nagu teised ühistu liikmed vastavalt arvetele ja see kulu jääb korteriühistu liikmete kanda. Nimetatud väidet pole kostja tõendanud. - Lisaks laenule püstikute kahe seinte soojustamiseks, mida võeti 80’000.- kr, dokumentide järgi kulutati selleks 980’000.- kr ja V võttis selleks 180’000.- kr remondi alt, soojustuse fondist. Arvetega (I kd, tl 43-47) loeb kohus tõendatuks, et OÜ V esitas hagejale arved summas 355’000.- kr ja 100’000.- kr, V OÜ summas 55’000.- kr, 100’000.- kr ja 180’000.- kr. Raamatupidamisprogrammi väljavõttega (I kd, tl 48), maksekorraldustega (I kd, tl 49-50) loeb kohus tõendatuks, et need arved on tasutud. Nimetatud tõenditest nähtub, et seinte soojustamiseks kulus 790’000.- kr. Kostja ei ole tõendanud vastupidist. - Möödunud aastal võttis ühistu laenu 1’800’000 kr, remondiks kulutatu vaid 1’410’000.kr.

Viimatinimetatud väidet on kostja korranud 27.11.2007.a korteriühistu revisjoni liikmetele 05.12.2007.a üleantud kirjalikus avalduses (I kd, tl 52-57). Oma hilisemas kirjalikus avalduses väidab kostja, et vahesummat 390’000.- kr on kasutatud mitteotstarbeliselt. Korteriühistu majandusaasta aruandes (I kd, tl 58-93) sisaldub audiitori aruanne, mille kohaselt kontrolliti katuse kapitaalremondi teostamise dokumente ja vormistust, lepinguline eelarve maht oli kokku 1’735’166,40 kr, aruande aastal teostati sellest kokku 1’635’166,10 kr väärtuses remonttöid ja ühistu arvelt teostati väljamakseid 1’410’064,60 kr. Ülejäänud tööd summas 353’101,80 kr on tasutud 2007.a. Nimetatut kinnitavad ka arved ja maksekorraldused (I kd, tl 94-112). Vastupidist pole kostja tõendanud. Kostja enda poolt koostatud tabel (I kd, tl 164) ei ole tõendina arvestatav, kuna sellest ei nähtu, kuidas kostja on algandmed saanud. Kõigi käsitlemist leidnud kostja poolt andmete avaldamine on tõendatud üldkoosoleku protokolliga (I kd, tl 17-37). VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanud nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Hageja on ise hagiavalduses esile toonud, et andmed avaldati üldkoosolekul ja 05.12.2007.a revisjonikomisjonile üleantud aktis. Seega tuleb need ka samamoodi ümber lükata üldkoosoleku ja hageja nõue andmete ümberlükkamiseks nimetatud osas põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Lisaks palub hageja kohustada kostjat lõpetama valeandmete levitamise korteriühistu juhatuse tegevuse kohtaja oma õiguste pahauskse kasutamine korteriühistu koosolekutel. Hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja nimelt osas, milles hageja on kostjapoolse õiguste rikkumise esile toonud – hagis esile toodud konkreetset valeandmete avaldamine. Nimetatud osas saab nõue kuuluda rahuldamisele (VÕS § 1055 lg 1 ja lg 3 p 1 alusel). Ka Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud, et lubatav ei ole kohtulahend, mille resolutsioon keelaks kostjal abstraktselt igasugune õiguste rikkumine, kuna selline otsus ei oleks täitmiseks piisavalt määratletav ning selline lahend ei oleks põhjendatud ka VÕS § 1055 lg 1 järgi (vt lahend nr 3-2-1-4-06, p 54). Lisaks sekkuks kohus sellega põhjendamatult isiku väljendusvabaduse õigusesse. Samamoodi on liialt abstraktne nõue oma õiguste pahauskse kasutamise lõpetamiseks. Nimetatud nõue ei ole täitemenetluses täidetav. Tulenevalt asjaolust, et hageja on piisava selgusega esile toonud kostjapoolsed rikkumised, ei näe kohus vajadust anda hagejale võimalust nõude täpsustamiseks ja rahuldab nõude hageja poolt esile toodud asjaoludega põhjendatud ulatuses. Kohus ei uuri järgmisi käesolevas vaidluses asjakohatuid tõendeid: ajaleheväljavõtet 11.03.2006.a Subbotast, väljavõtet ühistu protokollist, volikirja blanketti, väljavõtet ühistu põhikirjast, teatist 05.04.2006.a koosoleku otsustusvõimelisuse kohta (I kd, tl 145-156, 158), kuna asjaolu, kuidas on korteriühistu põhikiri vastu võetud ja kas mingi koosoleku kokkukutsumisel on seda rikutud, ei oma käesolevas vaidluses tähendust; korteriühistu juhatuse liikmete avaldust korteriomanikele (I kd, tl 157), korteriühistu teatist juristi palkamise kohta (I kd, tl 162, 216), Kredexi teatist laenuvõtmise võimaluste kohta, politsei teatisi kostjale (I kd, tl 177 ja 179), kirja (I kd, tl 178), meditsiinidokumente (I kd, tl 182-195), revisjonikomisjoni vastust 2005.aastast vee tarbimise kohta korteriühistus, õiendit remonttööde teostamise kohta Kredexile (tl 163) kuna need ei oma vaidluse lahendamisel tähendust, inventariseerimisakte (I kd, tl 173-174), majandusaasta plaane 2005 ja 2006.aastaks (I kd, tl 165-166), audiitori aruannet 2003.a finantsaasta kohta, (I kd, tl 169), revisjonikomisjoni vastust 2005.aastast (I kd, tl 170), raamatupidaja poolt koostatud tabelit (I kd, tl 171-172) kuna nendes sisalduvad andmed käsitavad varasemaid perioode ja teisi asjaolusid ning ei oma käesoleva vaidluste lahendamisel tähendust; dokumentide nõuet ja vastust (I kd, tl 175-176), kuna dokumentidest ei nähtu, mida on nõutud, samuti ei oma nimetatud tõenditest tulenevad asjaolud käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust. Kostja poolt esitatud venekeelne revisjonikomisjoni akt ja hoiatus (I kd,

tl 180 on esitatud ka hageja poolt eestikeelsena (I kd, tl 92), mistõttu kohus tugineb viimatinimetatule ja ei arvesta venekeelset tõendit (I kd tl 159). Kohus ei arvesta - tulenevalt TsMS § 329 lg 2 sätestatuga, mille kohaselt, kui asi lahendatakse kohtuistungil, peavad menetlusosalised esitama oma põhiväited ja –taotlused enne kohtuistungit - pärast kohtuistungit kostja poolt saadetud avaldusega. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse hinnanguliselt 90% ulatuses. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta 90 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 10% osas hageja kanda.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.