Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Mare Kõlvart
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.11.2009 a. Kentmanni kohtumaja ,Tallinn
Tsiviilasja number
2-04-2022 (endine nr.2/29-11082/04)
Tsiviilasi
AS J hagi K K (K) vastu ajalehe „Eesti Ekspress“ lisalehes „Areen“ avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS J (registrikood xxx,asukoht xxx) Hageja esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik Kostja K K (ik xxx,elukoht xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
24.09.2009 a avalik istung
Kohtuistungil osalesid
Hageja esindaja vandeadvokaat E Heringson Kostja esindaja vandeadvokaat M Maksing
Jätta rahuldamata AS J hagi K K (K) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks.
Menetluskulude jaotus Välja mõista AS-lt J 10 000 krooni K K (K) kasuks .
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima;vastl juhul loetakse,et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus
menetluses.
Asjaolud ja hageja nõue 31.12.2004 a esitatud hagiavalduse kohlt sõlmisid 26.05.1997 a. AS F ja AS S K K autorilepingu ja komisjonilepingu disainlahenduse Cafe Collection kasutamise ja kolmandatele isikutele müümise kohta.F M AS ja tema esindaja AS J poolt võeti vastu tellimusi disainilahenduse müümiseks lepingu lõppemiseni 31.12.2001 a. Vaatamata hageja korduvatele ettepanekutele lepingu pikendamiseks ,kostja seda ei teinud.S K K OÜ lõpetati ja kustutati äriregistrist 15.11.2000 a. Patendiameti Infoosakonna tõendi kohlt ei ole seisuga 13.02.2002 ja 18.02.2003 S K K AS üldse kantud tööstusdisainlahenduse omanikuna riiklikku tööstusdisainilahenduste registrisse.Tööstusdisaini kaitse seaduse kohlt vaidlusalusel disainilahendusel Cafe Collection puudus üldse õiguskaitse,sest nimetatud disainilahendust ei olnud registreeritud riiklikus tööstusdisainilahenduste registris. ilmus ajalehe ” Eesti Ekspress” lisalehes Areen artikkel pealkirjaga ”Mõttepaus Eesti disainis.ELjäädvustab Eesti disaini K K pilgu läbi”.K K on esitanud avalikkusele järgmisi faktiväiteid:AS J hakkas K Ke petma;AS J ei ole autoriõigusest kuulnud või ei taha kuulda;AS J on salaja järgi teinud toote ja eksportinud seda toodet;AS J ei maksnud K Kle autoritasu;K K oli sunnitud AS-ga J sõlmitud lepingu lõpetama heade ärikommete rikkumise tõttu;Kuigi K K oli AS-ga J sõlmitud lepingu lõpetanud,eksportis AS J selle lepingu alusel tooteid edasi;AS J tegi K K seljataga pätti;As J on ebaaus tellija. Nimetatud väited on ebaõiged ja hagejat majanduslikult kahjustavad.Kostja tegevus on õigusvastane ,sest kostja on sekkunud hageja majandustegevusse hageja kohta ebaõigete andmete avaldamisega.Kostja ei ole tõendanud ,et avaldatud asjaolud vastavad tegelikkusele. Hageja taotleb avaldatud andmete kostja kulul ümberlükkamist ja kohtukulude kostjalt väljamõistmist.
Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista ning palub selle jätta rahuldamata ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud. Kostja leiab,et ta ei ole isikuks ,kes vastutab andmete meediaväljaandes avaldamise eest või omaks kontrolli artikli avaldamise või mitteavaldamise üle VÕS § 1047 lg.4 mõttes.Hageja nõue ebaõigete andmete ümberlükkamiseks on õigusliku aluseta.Hageja ei ole nõudnud artikli koostajale või avaldajale avaldatud andmete ümberlükkamist,vaid artiklis avaldatud andmete ümberlükkamist.Sellise nõude puhul ei ole K K kohane kostja.Hageja ei ole hagiavalduses esile toonud ega tõendanud, milliseid andmeid ja kellele oleks avaldanud kostja.Artikli kirjutas ajakirjanik,tõendina on esitatud vaid osa artiklist ,milles ei sisaldu hagis väidetud avaldusi hageja aadressil .Artiklis ei ole kasutatud otsest kõnet,artikli ärakiri ei tõenda ühtegi kostja avaldust.Kostja ei ole avaldanud mingeid andmeid ,mis ei vastaks kohtuotsusele kriminaalasjas nr.1-04-141.Artikli avaldamise ajal oli hageja suhtes algatatud kriminaalasi,kostja oli saanud hageja Soome koostööpartnerilt tootekataloogi,kus kujutati ja pakuti müüa kostja disainitud ja kostja autoriõigusega kaitstud tooteid,oli selgunud,et hageja võõrandas oma koostööpartnerile samasuguseid tooteid samade koodidega nagu varem jms.Seega oli mõistlik eeldada ,et hageja tegevus vastab artiklis märgitud kirjeldusele ja hinnangutele.Kostjal disaini autorina oli põhjendatud huvi nendega seotud tegevuse sh müügitegevuse kohta.Kostja tegevuse õigusvastasus on välistatud VÕS § 1047 lg3 tulenevalt.
Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud välja mõista hagejalt.
Menetluse käik AS J hagi, nõudega kohustada K Kè omal kulul ümber lükkama a. Ekspress lisalehe Areen artiklis ”Mõttepaus Eesti disainis.ELjäädvustab Eesti disaini K K pilgu läbi” avaldatud ebaõiged andmed,on esitatud 31.12.2004 a. 25.01.2005 a. on kostja esitanud taotluse asjas menetluse peatamiseks seoses kriminaalasjas süüdistusakti nr.02231000513 menetlemisega Tallinna Linnakohtus.Hagejat süüdistati selles,et olles lõpetanud kostjale kuuluva teose mööblikomplekt Cafe Collection tootmiseks ja turustamiseks sõlmitud autorilepingu ,jätkas ta selle reprodutseerimist ja levitamist,rikkudes sellega autori varalisi õigusi. 27.04.2005a määrusega peatas kohus menetluse AS J hagis K K vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks kuni kriminaalasjas kohtuotsuse jõustumiseni. 25.02.2009 a. kohustas kohus hagejat teatama menetluse peatamise asjaoludest ja menetluse võimalikust uuendamisest. 23.03.2009 a. esitas hageja 21.03.2007 a kriminaalasjas jõustunud kohtuotsuse ja taotles menetluse uuendamist. 10.07.2007 a. kohtuotsusega kriminaalasjas 1-04-141 mõisteti AS J õigeks.Kohtuotsuse kohlt ei leidnud üheselt tõendamist,et kaubad ,mis algasid tähekombinatsiooniga KK kuuluksid Cafe Collection toodete hulka.Samuti ei kogutud objektiivseid tõendeid,mis kinnitaksid süüdistatavate süüd selles,et nad teadlikult ilma autorilepinguta ja autoriõigusi eirates reprodutseerisid ja levitasid Cafe Collection tooteid 2002 a. 24.03.2009 määrusega uuendas kohus menetluse .
Kohtuotsuse põhjendused Kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Kohus,kuulanud ära poolte esindajate seletused kohtuistungil ,uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis,leidis,et hagi tuleb jätta rahuldamata. Haginõue põhineb VÕS § 1047. Hageja väidab,et kostja on avaldanud õigusvastlt ja pahatahtlikult avalikkusele ebaõigeid ja eksitavaid andmeid eesmärgiga kahjustada hageja mainet ja majandustegevust,mistõttu palub kohtul kohustada kostjat tema kulul ümber lükkama a. Eesti Ekspressi lisalehe Areen artiklis ”Mõttepaus Eesti disainis.ELjäädvustab Eesti disaini K K pilgu läbi”avaldatud ebaõiged andmed. Kostja on oma kirjalikus vastuses hagile ja kohtumenetluses väitnud eelkõige seda ,et kuna kostja ei ole väidetavalt ebaõigete andmete avaldaja,siis on hagi esitatud vale kostja vastu.Lisaks nimetatule väidab kostja ,et asjas on tõendina esitatud vaid koopia nimetatud artikli osast ,milles ei sisaldu hagis väidetud avaldused hageja kohta. Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 91 lg.1 kohlt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Oma nõude tõendamiseks on hageja esitanud koopia Eesti Ekspressi lisalehes Areen a. ilmunud artiklist,mille pealkiri on sobitatud artiklile selliselt,et näha on vaid väike osa artikli tekstist.
Vaidlusalune artikkel kannab pealkirja Mõttepaus Eesti Disainis. ELjäädvustab Eesti disaini K K pilgu läbi. Esitatud artikli lõigust ei nähtu ühtegi viidet ei hagejale ega kostjale,ei esine ühtegi väidetavalt kostja poolt avalikkusele esitatud faktiväidet. VÕS § 1047 lg.4 kohlt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul,sõltumata sellest,kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Ebaõigete andmete avaldamise eest kannab deliktiõiguslikku vastutust andmete avaldaja.Andmete avaldaja on isik,kelle kontrolli all on andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemine.Seega on ka juhul,kui ajakirjandusväljaandes avaldatakse artikkel ,milles tsiteeritakse ebaõigeid andmeid avaldavat kolmandat isikut ,andmete avaldajaks ajakirjandusväljaande väljaandja ,mitte artiklis tsiteeritud isik. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05 avaldanud seisukoha,et teatud juhtudel saab avaldajaks olla ka meediaväljaandele andmeid edastanud isik ja kuigi ta ei ole ajaleheartikli avaldaja,saab ta olla andmete muus vormis avaldaja. Kohus leiab,et sellisel juhul peaks andmete avaldaja lükkama andmed ümber mitte meediaväljaandes vaid meediaväljaande ees. Hinnates kohtule tõendina esitatud vaidlustatud artikli lõigu sisu (tlk 35) ,leiab kohus, oletades,et kostja oli autori vestluskaaslane,et kostja võis olla üks informatsiooniallikas.Juba artikli pealkiri kinnitab asjaolu,et Eesti disaini kohta artiklis avaldatut jäädvustab ELK K pilgu läbi. Eeltoodust järeldub ,et kostjat ei saa käsitleda andmete avaldajana VÕS § 1047 mõttes.Ei ole tõendatud,et kostja omas kontrolli vaidlusaluste andmete avaldamise üle või valis allikaid või faktide ja arvamuste seast neid,mida edasi anda või kontrollis teksti ehitust ja liikumist ideest lugejani.Seega kostja ei otsustanud ,kas avaldada vaidlusaluseid andmeid või mitte ning millisel kujul ja kui palju andmeid avaldada,mistõttu ei saa järeldada,et kostja oli vaidlusaluse artikli puhul andmete avaldaja. Kohtu hinnangul ei saa kostja kui informatsiooniallikas täita ka andmete ümberlükkamise nõuet.Kostja suhtes ei kohaldu VÕS § 1047 lg.4 ,kuna selle sätte mõtte kohlt saab andmete ümberlükkamist nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult,kelleks aga kostja ei ole.Andmeid saab ümber lükata üksnes see isik,kelle reaalsele kontrollile allub andmete avaldamine ja mitteavaldamine ,seega ajakirjandusväljaanne.Ajakirjandusväljaande tegevus ei allu kostja kontrollile. Hageja viited kostja pahatahtlikkusele ei ole millegagi tõendatud. Küll leiab kohus,et hageja oma tegevuses ei ole järginud VÕS § 6 ja 7 tulenevaid hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid.Hagi on esitatud 31.12.2004 a ,seega 1 aasta ja 6 kuud pärast vaidlusaluse artikli ilmumist.Pärast menetluse peatamise aluseks oleva asjaolu äralangemist 21.03.2007 a. ,esitas hageja vastuseks kohtu järelepärimisele menetluse uuendamise taotluse alles 20.03.2009 a. Menetluse käigus on ka hageja ise kinnitanud oma nõude aktuaalsuse puudumist. Eeltoodu alusel ja kuivõrd kostja ei ole käsitatav andmete avaldajana ,puudub alus hagi rahuldamiseks. Kostja palub talle osutatud õigusabikulude katteks hagejalt välja mõista 13 821 krooni.
Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotusele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005 a. kehtinud TsMS § 60 lg.1 tuleb hageja menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 61 lg.1 p.2 sätestab,et poolele ,kelle kasuks otsus tehti mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel,kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Kohus peab vajalikuks ja põhjendatuks kostja esindaja poolt osutatud õigusabi kulude katteks hagejalt välja mõista 10 000 krooni.
Mare Kõlvart kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.