Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.11.2009.a Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei
Tsiviilasja number
2-07-33052
Tsiviilasi
AS Ühagi S ja K L vastu võla, viivise väljamõistmiseks
Menetlusosaliste andmed
AS Ü(pankrotis, XXX, XXX), esindaja haldur Erik Savi
Tsiviilasja hind
135548,89 krooni
Kohtuistungi aeg, koht, osalenud isikud
30.09.2009, Tallinn Kentmanni Kohtumaja, hageja S esindaja vandeadvokaat Viktor Turkin, kostja K L
K ,
Hagi rahuldada. Välja mõista S K ilt ja K L lt solidaarselt AS Ü(pankrotis) kasuks 135548,89 krooni ja viivis 725,01 krooni. Jätta AS Ü(pankrotis) menetluskulud solidaarselt S K i ja K L kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Nõue, põhjendused
Hageja õiguseelneja AS –i Co ja S K i vahel oli sõlmitud sõiduki üürileping 290605-SK, millest tuleneva võla kinnitamiseks andis S. K vastava tunnistuse 20.12.2006. Tunnistuse kohaselt kohustus ta tasuma võla maksegraafiku alusel hiljemalt juunis 2009.a. S. K ei järginud kokkulepitud maksete tasumise kohustust (ei tasunud graafikujärgseid makseid). Hageja ütles lepingu üles vastavalt võlatunnistusele maksekohustuse rikkumise tõttu ning seetõttu on tal õigus nõuda võla tasumist terves ulatuses. S. K i võlg on 135548,89 krooni ning viivis seisuga 31.12.2007 on 725,01 krooni. K L ga oli sõlmitud kohustuse ühinemisega leping S. K i kohususte tagamiseks, mis tulenesid hageja õiguseelneja ja S. K i vahel 20.12.06 sõlmitud võlatunnistusest. Kohustuse ühinemise lepingu alusel pidi K. L tasuma võla maksegraafiku alusel hiljemalt juuni 2009. K. L ei ole samuti tasunud märgitud makseid ja hageja ütles üles lepingu, mille tõttu on hagejal õigus nõuda võla ja viivise tasumist. Võlg on 135548,89 krooni ja viivis seisuga 31.12.2007 725,01 krooni. K. L l on solidaarne kohustus koos S. K iga mainutud võla tasumiseks. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 136273,90 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja ei nõustunud S. K i vastuväidetega, kostja ja teiste isikute vahelised suhted ei oma tähendust pooltevahelistele suhetele. Tõendid: võla tunnistamise kokkulepe 20.12.06 S. K iga ja kohustuse ühinemisega leping K. K iga 20.16.06. Kostjate vastuväited S. K hagi ei tunnistanud, palus jätta hagi rahuldamata. S. K i ja AS Co vahel oli sõlmitud auto kasutamiseks üürileping. K. K võttis omavoliliselt auto võtmed ja auto ning tema õde H. L tegi autoga avarii, tekitades kahju hagejale. S. K ei ole hagiga seetõttu nõus, et kolmas isik tegi hagejale kahju. K. L peaks haginõude rahuldama ja kahju hüvitama. Kolmas isik pidi tasuma märgitud maksed. Tõendid: teatis kriminaalmenetluse alustamise kohta, panga väljavõte. K L ei ole hagile kirjalikke vastuväiteid ega tõendeid esitanud, istungil ei esitanud hagile vastuväiteid. Kohtu põhjendused VÕS 76 alusel tuleb lepingut täita vastavalt lepingus kokkulepitule ning VÕ § 100 alusel on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Kohutuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 108 lg 1 ning § 113 lg 1 alusel nõuda kohutuste täitmist ja lepingulist viivist, aga ka leping VÕS §101 p 4 alusel leping üles öelda. VÕS 30 lg 1 teise lause alusel on leping, millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, võlatunnistus. VÕS §178 lg 1 alusel võib kohustuse üle võtta nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse senise võlausaldaja kõrvale ning lg 4 alusel tekib sellisel juhul solidaarkohustus. Vaidlust ei olnud selles, et hageja õiguseellase ja kostja S. K vahel oli sõlmitud sõiduki üürileping 290605-SK ja kuna kostjal tekkis võlg märgitud lepingust, siis sõlmisid pooled lepingu üürilepingust tuleneva võla 140973 kr tasumise kohta 20.12.2006. Samuti ei olnud vaidlust selles, et kokkulepitu alusel kohustas S. K tasuma võla maksegraafiku alusel hiljemalt juunis 2009.a. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja ka S. K i vahel on leping, mis on VÕS § 30 lg 1 teise lause järgi võlatunnistus. Vaidlus puudus selles, et S. K jäi võlatunnistuses kokkulepitud graafikujärgsete maksete tasumisega võlga ja et hageja ütles lepingu S. K i poolse maksekohustuse rikkumise tõttu üles, et võlatunnistuse p 2 kohaselt on hagejal õigus nõuda kogu võla tasumist ning p 3 alusel viivist 0, 1% päevas, mis teeb võlalt seisuga 31.12.2007 725,01 krooni. Seega on märgitud asjaolud tõendatud ja seega on S. K rikkunud kohustust.
VÕS 103 lg 1 alusel vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, va kui rikkumine on vabandatav, eeldataks, et rikkumine ei ole vabandatav ning rikkumine on vabandatav VÕS § 103 lg 2 alusel vääramata jõu tõttu. Kostja S. K leidis, et võlatunnistusest tuleneva võla eest peaks vastutama K. L õde, kuna põhjustas sõidukile kahju. Kohus leiab, et kostja väited ei ole põhjendatud, kuna hageja nõue S. K i vastu on esitatud võlatunnistusest lähtuvalt ning võlatunnistusest ei nähtu, et see oleks sõlmitud kellegi kolmanda isikuga. Võlatunnistusest tuleneva kohustuse rikkumise eest vastutab S. K ning juhul kui tal on nõuded kolmandata isikute vastu, on tal õigus vastav nõue nende vastu esitada. Eeltoodu alusel ei oma vaidluses tähendust tema väited kolmanda isiku poolt hagejale kahju tekitamisest ning asjaolu, kas kolmanda isik suhtes on kriminaalmenetlust algatatud või aga ka selle kohta esitatud teatis. Mingeid tõendeid selle kohta, et S. K oleks oma kohustused või lepingu üle andnud VÕS § 175 lg 1-3, § 179 lg 1, 2 alusel hageja nõusolekul kolmandale isikule ja millega oleks tema kohustused lõppenud, ei ole esitanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on VÕS § 103 lg 1 järgi kohustuse rikkumise eest vastutav, kuna rikkumine ei ole vabandatav. Asjaolu, et kolmas isik tekitas hageja varale kahju, ei ole vääramatu jõud, mis vabastaks kostja S. K i oma lepingust tuleneva kohustuse täitmise eest Vaidlus puudus selles, et hagejal oli K L ga sõlmitud 20.12.2006 kohutustega ühinemisega leping S. K i võlatunnistusest tuleneva kohustuse tagamiseks ja et kohustuse ühinemise lepingu alusel pidi K. L tasuma võlatunnistusest tuleneva võla maksegraafiku alusel hiljemalt juuni 2009. Vaidlus puudus ka selles, et K. L ei ole samuti tasunud märgitud makseid, mille tõttu on temaga sõlmitud leping p 6 alusel üles öeldud ja hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist täies ulatuses. Vaidlus puudus selles, et kohustuse ühinemise lepinguga asutus K. L lepingu p 6 alusel võlasuhtesse hagejaga senise hageja võlausaldaja S. K i kõrvale ja p 4 alusel vastutab ta solidaarselt S. K iga viimase kohustuse kohase täitmise eest hageja ees. Eeltoodu alusel on seega tõendatud, et VÕS § 178 lg 1,4 alusel on K. L on astunud võlasuhtesse hagejaga ja vastutab solidaarselt S. K iga viimase kohustuse täitmise ees, mis tulenevad eelmärgitud võlatunnitusest aga ka asjaolu, et kostja K. L on rikkunud kohustust, mistõttu on ta vastutav kohustuse rikkumise eest. VÕS § 82 lg 7 esimesest lausest tulenevalt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohutuse täitmist. Kuna kostjad ei ole täitnud võlatunnistusest ja kohutuse ühinemisega tulenevast lepingust oma kohustusi, siis on nii S. K i kui K. L kohustused muutunud sissenõutavaks eelmärgitud võlatunnistuse p 2 ja kohustusega ühinemise lepingu p 6 ning VÕS § 82 lg 7 järgi, ja hagejal on õigus nõuda nendelt solidaarselt kohustuse täitmist võla väljamõistmist terves ulatuses ja lepingujärgset viivist VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 ja 108 lg 1 ja 113 lg 1 järgi. Kostja S. K esitas pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et ta on võlatunnistuse järgi tasunud vaid ühe makse 4699,10 krooni (18.01.07, lk 145). Konto väljavõtte selgitus ühtib võlatunnistuse jaanuarikuu maksega (maksegraafiku I makse). Kostja S. K on tasunud ka 2000 krooni teisaldustasu, kuid ei nähtu, et see oleks tasutud võlatunnistusest tuleneva maksegraafiku järgse makse katteks (17.01.07, lk 145). Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja S. K ei ole tõendnaud, et tema võlg, mis tuleb võlatunnistusest, oleks väiksem kui hageja nõuab. Kostja K. L ei ole tõendanud, et ta oleks üldse midagi hagejale tasunud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjate võlg hageja ees on 135548,89 krooni. Viivise suuruse ja arvestuse üle vaidlus puudus, seega on viivis seisuga 31.12.2007 vastavalt 725,01 krooni. Kooskõlas VÕS § 65 lg 1 on võlasusaldajal solidaarkohustuse puhul nõuda kohustuse täitmist solidaarvõlgnikelt ühiselt. Hageja palus võla, viivise välja mõista kostjatelt solidaarselt ja
seega kuulubki võlg 135548,89 krooni ja viivis vastavalt 725,01 krooni solidaarselt kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulud Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis tuleb kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 ja § 165 lg 3 jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.