Kohtuasja number
2-08-7672
Otsuse kuupäev
05.november 2009
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
K S (isikukood xxx, xxx) hagi OÜ L I(reg.kood xxx, xxx) vastu võla ja viiviste nõudes
Hagi hind Asja läbivaatamise kuupäev
29.september 2009
Istungil osalenud isikud
hageja K S, hageja esindajad H M Strømnes ja M Aunver ning kostja esindaja M Kirsipuu
Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista OÜ-lt L IK S kasuks põhivõlg 1 210 487 EEK (üks miljon kakssada kümme tuhat nelisada kaheksakümmend seitse krooni), leppetrahv 486 600 EEK (nelisada kaheksakümmend kuus tuhat kuussada krooni) ja viivised 412 806,37 EEK (nelisada kaksteist tuhat kaheksasada kuus krooni ja 37 senti). Menetluskulud jätta kostja OÜ L I kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Asjaolud ja menetluse käik Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 11.09.2006 Tallinnas Xxx asuva korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu ning hageja tasus kostjale ettemaksuna 701 636 krooni.
13.09.2006 sõlmisid pooled Tallinnas Xxx asuva korteriomandi võlaõiguslepingu, tasudes kostjale ettemaksuna 642 665 krooni ning samal kuupäeval sõlmiti poolte vahel Xxx asuva korteriomandi võlaõiguslik müügileping, milles hageja tegi ettemaksu 622 486 krooni. OÜ L I taganes 11.09.2006 sõlmitud lepingust. Taganemisavaldus jõustus 09.09.2007. Taganemisavalduse jõustumise seisuga oleks pidanud kostja tasuma hagejale 431 936 krooni, kuid seda ei teinud. Tulenevalt lepingust on hagejal õigus nõuda viivist ostuhinna tasumisega viivitamise eest vastavalt lepingule 0,1 % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Viivis iga päeva eest on 431,94 krooni. Hageja on arvestanud viivist alates 10.09.2007 kuni hagi esitamiseni (171 päeva) summas 73 861, 74 krooni. 13.09.2006 lepingutest taganes hageja, mille kohaselt kohustus kostja tagastama ettemaksuna tasutud müügihinna, millele omakorda lisandus 10% korteri müügihinnast leppetrahvina. Korteriomandi Xxx müügihinnaks oli 2 485 000 krooni, seega leppetrahv on 248 500 krooni ja korteriomandi Xxx müügihinnaks oli 2 381 000 krooni, seega leppetrahv on 238 100 krooni. Xxx müügilepingu taganemisest tulenev viivis alates 06.12.2007 kuni hagi esitamiseni moodustab 114 069,76 krooni ja Xxx müügilepingu taganemisest tulenev viivis 110 155,52 krooni. Eelnevast lähtudes palub hageja kostjalt välja mõista lepingutest taganemisega tagastatavad ettemaksusummad 1 697 087 krooni (431 936 + 642 665 + 622 486), tasutavad leppetrahvid 486 600 krooni (248 500 + 238 100) ja viivised 0,1 % päevas. Seisuga 15.01.2009 on hageja arvestanud viiviseid 924 157,33 krooni. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista. 11.09.2006 sõlmitud võlaõiguslik müügileping (Xxx korteriomand) sisaldas punktis 4.2 kostja kinnitust selle kohta, et kostjale on laekunud ostuhinnast 431 936 krooni. 13.09.2006 sõlmitud võlaõiguslik müügileping (Xxx korteriomand) sisaldas punktis 4.2 kostja kinnitust selle kohta, et kostjale on laekunud ostuhinnast 394 165 krooni. Samal päeval sõlmitud võlaõigusliku müügilepingu (Xxx korteriomand) punktis 4.2 kinnitas kostja, et temale on laekunud ostuhinnast 384 386 krooni. Nimetatud laekumised on kostja esindaja poolt kinnitatud ekslikult. Hageja eksitas kostjat väitega, et ta on nimetatud rahasummad kandnud kostjale üle vahetult enne notaribüroosse minekut. Kostja uskus hageja lubadust, kuid pärast hagiavalduse kättesaamist ja selles toodud faktiliste asjaolude kontrollimist avastas kostja, et nimetatud laekumisi ei ole toimunud. Kostjal on oma esindaja, L G (end. nimega J ) käesolevaks ajaks töösuhe lõppenud, põhjusel, et isik on varjanud kostjalt olulist informatsiooni. Kostja tunnistab, et ainus osa müügihinnast (10% iga korteriomandi ostuhinnast) 756 300 krooni on hagejale kostja poolt tasutud. 04.09.2007 taganes kostja 11.09.2006 sõlmitud võlaõiguslikust müügilepingust ( xxx) põhjusel, et hageja ei tasunud lepingus ettenähtud summat ning jättis ilmumata asjaõiguslepingu sõlmimisele. 16.11.2007 on hageja taganenud 13.09.2006 sõlmitud võlaõiguslikest müügilepingutest (Xxxja xxx). Hageja on lepingust taganemise aluseks toonud kostja poolse lepingu rikkumise analoogselt kostja poolse Xxx asuva korteriomandi võlaõiguslikust müügilepingust taganemisega. Kostja ei nõust hageja poolt nõutava viivisega. Kostja leiab, et viiviste nõudes ei ole hagejal võimalik tugineda võlaõiguslike müügilepingute punktile 4.6.
Hageja nõuab kostjalt ka leppetrahvi, kuid kostja on seisukohal, et leppetrahvi sissenõudmiseks on hageja mõistliku aja mööda lasknud. Juhul kui kohus leiab, et leppetrahvi nõue on põhjendatud, siis taotleb kostja selle vähendamist. Kohtu järeldused. Kohus, võtnud arvesse hageja K S vande all antud seletuse ning asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooltel puudub vaidlus selles, et xxxkorterite 13,14,15 võlaõiguslikest müügilepingutest on taganetud. Vastavalt VÕS § 189 lg 1 võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Vaidlus puudub selle üle, et kostja on saanud 756 300 krooni, so 10 % iga korteriomandi ostuhinnast pärast müügilepingute sõlmimist. Kuigi kostja vaidlustab lepingutes märgitud ettemaksu tasumise kokku summas 1 210 487 krooni (431 936 + 394 165 + 384 386), leiab kohus, et asjas on leidnud tõendamist nimetatud summa tasumine enne võlaõiguslike müügilepingute sõlmimist. Müügilepingute punkt 4.2 kohaselt on OÜ L I kinnitanud ostuhinna osalist eelnevat tasumist. Seda on kinnitanud ka OÜ L I juhtuse liige IG 20.052008 kinnituskirjas (t.lk 138). Vande all antud K S seletuse kohaselt tasuti lepingute eelsete läbirääkimiste ajal kokkulepitud suuruses müügihinna osa Andorra panga kaudu. Makse teostas hageja elukaaslane PS. Hageja seletust kinnitavad 30.11.2005 kuupäeva maksedokumendid (t.lk 131-133). Ülekanded OÜ L I arveldusarvele on teinud LAA.S. Maksekorraldustest nähtub, et maksete teostamine on seotud xxxkorteritega 13,14,15. 27.11.2008 teatab LAA.S., et äriühingu poolt tehtud maksed on K S heaks ning nendest maksetest tulenevad õigused ja kohustused on antud K S le piiramata ajaks. Seadus lubab kohustuse täita kolmanda isiku poolt ning kostja ei ole keeldunud LAA.S. poolt edastatud summade vastuvõtmisest. Seega lepingute lõpetamisel oli kostjal kohustus tagastada hagejale müügilepingute järgi saadu. Hageja on hagiavalduses arvestanud asjaolu, et 11.09.2006 sõlmitud lepingust taganes kostja hageja poolse lepingu rikkumise tõttu ning arvanud tagastamisele kuuluvast summast maha lepingu punktis 7.3 ettenähtud leppetrahvi 10 % ostuhinnast 269 700 krooni. Hageja on nimetatud lepinguga kostjale tasunud 701 636 krooni, millest on maha arvatud leppetrahv 269 700 krooni ning kostjal on kohustus tagastada 431 936 krooni. 13.09.2006 sõlmitud võlaõigusliku müügilepingu (XXX) järgi on kostja kohustatud tagastama 642 665 krooni ning samal päeval sõlmitud võlaõigusliku müügilepingu ( xxx) järgi 622 486 krooni. Kohus ei nõustu kostja väitega, et leppetrahvi esitamise nõue ei ole esitatud mõistliku tähtaja jooksul ning hageja leppetrahvi nõue tuli kostjale üllatusena alles hagiavalduses. Hageja on teavitanud kostjat leppetrahvi nõudest lepingust taganemise avaldustes 16.11.2007 ning palunud tasuda tema poolt ettemaksuna tasutud summad ja leppetrahv 15 päeva jooksul arvates taganemise jõustumisest (t.lk 58,80). Kostja on lepingust taganemise avaldused kätte saanud 20.novembril 2007 (t.lk 82). 2007.a. detsembri lõpuks oli hagejal selge, et kostja ei soovi kohustust täita. Hageja esitas hagi kohtusse 28.02.2008 ning leppetrahvi nõude 11.04 2008. Kohus, lähtuvalt
ka Riigikohtu praktikast, leiab, et 3-4 kuud leppetrahvi nõude esitamiseks mahub üldjuhul VÕS § 159 lg 2 mõistliku aja raamidesse. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja taotles 29.09.2009 kohtuistungil leppetrahvi vähendamist mõistliku suuruseni, kuna majanduslanguse tingimustes on see äriühingule liigselt koormav. Kohus leiab, et leppetrahvi vähendamiseks puuduvad alused. Kostja ei ole tõendanud, et leppetrahv 486 600 krooni oleks talle majanduslikult koormav. Kohus arvestab ka seda, et hageja on lepingust taganenud 2007 novembris ning kahe aasta jooksul ei ole kostja hagejale tagastanud lepingu järgi saadud summat ega nõutud leppetrahvi. Kostja ei ole tagastanud ka seda osa nõutavast summast, mida ta tunnistab. Kostja ei ole lepingutest taganemisel hagejalt temale üleantud summasid tagastanud. Vastavalt VÕS § 113 on hagejal õigus alates tagastamiskohustuse sissenõutavaks muutumisest nõuda kostjalt viivist. Seadusjärgsest viivisemäärast võib kõrgemat intressimäära rakendada üksnes juhul kui see on lepinguga ette nähtud. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et viivise arvestamisel tuleks lähtuda, poolte võrdsuse printsiipi arvestades, lepingu punktist 4.6. Nimetatud lepingu punkt käsitleb ostuhinna tasumist ning selle kohustuse rikkumise korral müüja võimalust kasutada õiguskaitsevahendeid. Poolte võrdsusest lähtuvalt on lepingu punktis 5.1 kokku lepitud ka müüja poolse lepingu eseme valduse üleandmise kohustuse rikkumisel kasutatavate õiguskaitse vahendite kohaldamise. Lepingu ühepoolse lõpetamise korral ei ole pooled kokku leppinud saadu tagastamisega viivitamisel viiviseid, mistõttu asub kohus seisukohale, et hagejal on õigus nõuda viivist üksnes VÕS § 113 alusel ja määras. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on esitanud viivisearvestuse 15.01.2009 seisuga 0,1 % päevas ning samuti VÕS 113 järgi. Kohus leiab, et hageja on eksinud viivise arvutamisel VÕS 113 järgi, seaduses sätestatud viivise suuruse arvestus on järgmine: Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär enne 01.07.2008 oli 4,0 % ja alates 01.07.2008 kuni 30.06.2009 – 2,5 % ning alates 01.07.2009 – 1,0 %. Seega viivis kuni 30.06.2008 moodustab 0,03 % päevas, alates 01.07.2008 kuni 30.06.2009 0,026 % päevas ja alates 01.07.2009 – 0,021 % päevas. 1) viivise arvestus 11.09.2006 müügilepingust ( xxx) taganemisel saadu tagastamisega viivitamisel. Seisuga 30.06.2008 oli kostja viivituses 294 päeva ning 01.07.2008 kuni 30.06.2009 -365 päeva ja 01.07.2009 kuni kohtuotsuse tegemiseni 128 päeva. Viivis kokku 90 695,62 krooni (431 936-st 0,03 % on 129,58 krooni päevas x 294) + (431 936-st 0,026 % on 112,30 krooni päevas x 365) + (431 936-st 0,021% on 90,70 krooni päevas x 128). 2) viivise arvestus 13.09.2006 müügilepingust ( xxx) taganemisel saadu tagastamisega viivitamisel.
Seisuga 30.06.2008 oli kostja viivituses 207 päeva ning 01.07.2008 kuni 30.06.2009 -365 päeva ja 01.07.2009 kuni kohtuotsuse tegemiseni 128 päeva. Viivis kokku 163 867,40 krooni (891 165-st 0,03 % on 267,34 krooni päevas x 207) + (891 165-st 0,026 % on 231,70 krooni päevas x 365330) + (891 165-st 0,021 % on 187,14 x 128). 3) viivise arvestus 13.09.2006 müügilepingust ( xxx) taganemisel saadu tagastamisega viivitamisel. Seisuga 30.06.2008 oli kostja viivituses 207 päeva ning 01.07.2008 kuni 30.06.2009 -365 päeva ja 01.07.2009 kuni kohtuotsuse tegemiseni 128 päeva. Viivis kokku 158 243,35 krooni (860 586-st 0,03 % on 258,17 krooni päevas x 207) + (860 586-st 0,026 % on 223,75 krooni päevas x 365) + (860 586-st 0,021 % on 180,72 x 128). Kokku kuulub kostjalt välja mõistmisele viivis summas 412 806,37 krooni. Eelnevast lähtudes on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks lepingust taganemisel saadu 1 210 487 krooni, leppetrahv 486 600 krooni ja viivised 412 806,37 krooni. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et õiglane on jätta menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.