Välja mõista hagejalt, Mati Kask ́ilt riigi tuludesse apellatsioonkaebuse esitamise eest tasumisele kuuluv riigilõiv osas, milles hagejale anti riigilõivu tasumise osas menetlusabi, so 23 250 krooni.
4.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu hageja, Mati Kask ́i kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga
1(8)
Tsiviilasi nr: 2-07-43858 võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.18.10.2007.a esitas hageja Harju Maakohtusse kostja vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 298 885 krooni ja 55 senti lahkumiskompensatsiooni ja sellele lisaks tulemustasu summas 45 191 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostja õiguseellasega 10.05.2005.a juhatuse liikme lepingu nr 01 ja selle lisana juhatuse reglemendi. Lepingu punktidest 4.2. ja 4.3. tuleneb, et hagejale makstakse juhatuse liikme kohustuste täitmise eest nii põhitasu kui ka tulemustasu. Tulemustasu arvestamise korra ja metoodika pidi lepingu kohaselt koostama kostja osanike koosolek. Kostjale alates 01.03.2007.a tulemustasu ei makstud. 31.07.2007.a lõpetas kostja hagejaga juhatuse liikme lepingu. Lepingu p. 10.6.1. kohaselt maksab kostja juhatuse liikmele liikme tagasikutsumise puhul hüvitist, välja arvatud juhul, kui juhatuse liikme tagasikutsumise põhjustas juhatuse liikme poolne kohustuste sisuline rikkumine. Hagejale hüvitist ei makstud, seetõttu nõuab hageja kostjalt lahkumishüvitise ja saamata jäänud tulemustasu maksmist. Hageja hinnangul oleks kostja saanud tulemustasu maksmise lõpetada osanike otsusega aga tema suhtes tulemustasu maksmine lõpetati e- kirjaga, mis ei ole osanike otsus. Sellele lisaks oli hagejal lepingust tulenevalt õigus saada lisatasu. Hageja ei tunnistanud neid etteheiteid, mida kostja hagejaga lepingu lõpetamise alustena esile tõi. Hageja leiab, et Skuba Suomi OY tegevusaruannete esitamisega viivitamine ei saanud olla aluseks lepingu lõpetamisele, sest hilinemine toimus kahel korral. 05.10.2006.a esitamisele kuulunud aruanne esitati 10.10.2006.a, so 5-päevase hilinemisega. 05.11.2006.a esitamisele kuulunud aruande esitamise tähtpäev oli tegelikult 6.11.2006.a, sest 05.11.2006.a oli pühapäev. Kuivõrd aruanne esitati 06.11.2006.a, siis toimus aruande esitamine järelikult tähtaegselt. 05.12.2006.a esitamisele kuulunud aruanne esitati 18.12.2006.a, so 13 päevase hilinemisega. Aruannete hilisem esitamine oli tingitud Skuba Suomi OY poolse juhi R. S. rikkumisest. Hageja ei rikkunud tulemustasu fondi jagamise korda. Hageja lähtus tulemustasu fondi jagamisel ja raha määramisel kooskõlastatud boonuste väljamaksmise korrast, kus on öeldud, et fondi jagunemine erinevatele töötajatele võib muutuda, kuid fondi moodustumise põhimõtted jäävad samaks. Kui hagejalt lisatasu ära võeti, läks tema teenitud lisatasu ikkagi fondi ning ta jagas selle teiste töötajate vahel laiali, kuna lisatasude väljamaksmise reglemendis on öeldud, et töötajate arvu muutudes on õigus muuta lisatasude väljamaksmise jagunemist lisatasude fondi moodustamise põhimõtteid muutmata. Kohe kui hageja sai teada, et sellisel kujul preemiaid jagada ei tohi, lõpetas ta vastava tegevuse.
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-07-43858
Hageja ei tunnistanud, et puudused töökoja personali komplekteerimisel, oleks saanud olla lepingu lõpetamise aluseks. Töökoja personali komplekteerimisega tekkis raskusi, sest vastava kvalifikatsiooniga spetsialiste ei olnud tööjõuturult lihtsalt võimalik saada. Otsimisega tegeleti põhjalikult ja hageja otsis personali pidevalt läbi kuue erineva kanali. Hageja ei tunnistanud etteheidet, mis seondus sellega, et ta ei viinud Skuba Suomi OY tegevust kasumisse ja selle asemel tegutses viidatud ühing olulise kahjumiga. Iga alustav ettevõte on alguses kahjumis. Soome turg on väga erinev turgudest, kus UAB Skuba on senimaani tegutsenud. Soome näol on tegemist väga konservatiivse turuga, kus usaldatakse stabiilseid ja kaua tegutsenud ettevõtteid. Osanikud teadsid ka ise, et Soome turule sisenemine on seotud äririskiga. 2007nda aasta alguses avati ka müügipunkt Tamperes, mis muutis Skuba Suomi OY majandustulemusi halvemaks. 2007nda aasta esimese poolaasta müügitulu kasvas kuude arvestuses 15%, mis on märkimisväärne saavutus. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Hageja kutsuti juhatusest tagasi sest hageja ei täitnud tal lasuvaid kohustusi. Seega ei tekkinud kostjal hagejale lahkumishüvitise maksmise kohustust. Lisatasu maksmise lõpetamine oli seaduslik. Lisatasu maksmise üle otsustas ühingu osanik ning ainuosanik määras lõpetada lisatasu maksmise. Hageja poolsed rikkumised seisnesid selles, et ta jättis korduvalt esitamata tegevusülevaated, ei täitnud nõuetekohaselt personalikomplekteerimise kohustust, mille kohaselt pidi hageja saavutama, et töökojas töötaks 21 mehaanikut, rikkus lisatasude maksmise korda, jagades lisatasu, mis jäi hagejale lisatasu maksmise lõpetamisest üle, teistele töötajatele. Samuti ei pööranud hageja Skuba Suomi OY tegevusele piisavalt tähelepanu, kuigi hageja pidi hoolitsema selle eest, et Skuba Suomi OY jõuaks kasumisse selliselt, et kasum kataks eelmiste perioodide kahjumi. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 07.05.2009.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud juhatuse liikme leping, millest tulenevalt lasus hagejal muuhulgas tegevusaruannete koostamise ja õigeaegse esitamise kohustus, kehtestatud põhimõtetest lähtuva tulemustasude määramise kohustus, personalikomplekteerimise kohustus ja Skuba Suomi OY majandustulemuste eest hoolitsemise kohustus. Maakohus leidis, et hageja on vastavaid kohustusi rikkunud ja vastavad rikkumised olid aluseks hageja tagasikutsumisele selliselt, et kostjal hagejale lahkumiskompensatsiooni maksmise kohustust ei tekkinud. Maakohus leidis, et hageja poolt esitatud väited, mille kohaselt tegi tema parima, et kohustusi täita ja püstitatud eesmärke saavutada ning et eesmärgid jäid saavutamata hagejast sõltumatutel asjaoludel, ei saanud maakohtu hinnangul olla aluseks hagi rahuldamisele. Tulemustasu määramise õigus oli kostja osanike koosoleku ehk ainuosaniku pädevuses ning hagejale tulemustasu maksmise lõpetamine oli õiguspärane. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsusega hageja ei nõustunud ja esitas selle peale apellatsioonkaebuse. Hageja leidis, et vaidlustatud maakohtu otsus ei vasta seaduse nõuetele, mille kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning sisaldama kohtu seisukohti kõikide menetlusosaliste asjassepuutuvate väidete osas. Hageja hinnangul jättis maakohus hindamata hageja väite, mille kohaselt ei ole kostja hagejale tema juhatuse liikmeks oleku aja jooksul esitanud ühtegi dokumenti, mis oleks vaadeldav kostja ainuosaniku otsusena hagejale esialgselt makstava tulemustasu arvutamise korra ja metoodika muutmise kohta. Kuivõrd
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-07-43858 juhatuse liikmele tulemustasu maksmine toimus ainuosaniku otsuse alusel, siis omab käesolevas asjas tähtsust, kas ainuosaniku otsus tehti juhatuse liikmele teatavaks. Kohus on jätnud tähelepanuta hageja väite, et hageja juhatusest tagasikutsumisel kostja tagasikutsumise aluseks olevaid rikkumisi hagejale ei põhjendanud ega tõendanud ning et konkreetsed rikkumised toodi esile alles kohtumenetluse käigus. Kohus jättis tähelepanuta hageja väite, mille kohaselt võib preemiafondi põhimõtete kohaselt fondi jagunemine erinevatele töötajatele muutuda, kuid fondi moodustamise põhimõtted jäävad ikkagi samaks. Kui hagejalt lisatasu ära võeti, läks temale mõeldud raha ikkagi preemiafondi ning ta jagas selle teiste töötajate vahel laiali, sest lisatasude väljamaksmise reglemendis on öeldud, et töötajate arvu muutudes on õigus muuta lisatasude väljamaksmise jagunemist, ilma lisatasude fondi moodustamise põhimõtteid muutmata. Kuivõrd töötajatele olid kehtestatud konkreetsed protsendimäärad, mitte kindlad summad, oli hageja tegevus korrektne. Samuti ei saa hageja tegevuse ebakorrektsust kinnitada E. O. 03.07.2007.a e- kiri, sest alles märgitud kirjaga informeeriti, et hageja poolne tegevus on lubamatu. Kohus on jätnud analüüsimata tõendi, mille kohaselt lasus aruannete Leetu saatmise kohustus hoopis E. O.l ja mitte hagejal. Apellant ei nõustu maakohtuga osas, milles maakohus leidis, et tööjõuturul toimuvate muudatuste prognoosimine ning nendega arvestamine kuulub hageja mõjusfääri. Hageja hinnangul ei saa panna talle vastutust turul toimuvate muutuste suhtes, vaid juhatuse liige peab tegema endast parima, et äriühingu eesmärgid täituksid. Apellandi hinnangul ei ole maakohus põhjendanud, kuidas said tööjõuturul toimuvad muudatused jääda hageja vastutussfääri. Hageja hinnangul ei saa talle panna vastutust selle eest, et Skuba Suomi OY teeniks täpselt emafirma poolt ette nähtud kasumit. Hageja hinnangul ei ole käesoleval juhul üldse kindel, et hagejalt nõutud kasumlikkus oli üldse põhjendatud ja täidetav, sest isikud võivad esitada küll nõudmisi, kuid kõik nõudmised ei ole täidetavad. Hageja esitas kohtule tõendid, millest nähtus selgesti, et 2007nda aasta müügitulu suurenes, kuid kohus on need jätnud tähelepanuta ja asunud seisukohale, et ei ole tõendatud, et hageja oli piisavalt aktiivne Soome tütarettevõtte juhtimisel. Hageja esitas väited, mis lükkavad ümber kostja seisukohad, et Skuba Suomi OY teenis hageja tegevuse tõttu kahju. Nende väidete osas ei ole maakohus seisukohta võtnud. Hageja hinnangul kohaldas maakohus materiaalõigust valesti, kui leidis, et hagejale lisatasude lõpetamine sai toimuda ka e- kirja edastamise teel. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on põhjendatud ja õiguspärane ning apellatsioonkaebuses esitatud väited maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi üle ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et maakohus jättis käsitlemata hageja väite, mille kohaselt ei saanud hageja juhatuse liikmeks oleku ajal ühtegi dokumenti, mis oleks käsitletav kostja ainuosaniku otsusena hagejale makstava tulemustasu arvutamise korra ja metoodika muutmise kohta. Maakohus on asunud otsuses (otsuse lk 8) seisukohale, et hagejale lisatasu maksmisest loobumiseks oli ainuosaniku otsus olemas (t I köide lk 154), ning et hagejale võis sellistest asjaoludest teada anda e- kirja teel. Seega on maakohus sisuliselt käsitlenud küsimust, mis puudutas lisatasude maksmise lõpetamist, sellest teatamist ja selle õiguspärasust. Ringkonnakohus nõustub vastava maakohtu käsitlusega ning ei hakka
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-07-43858 seda üle kordama. Siinjuures on oluline rõhutada, et hageja aktsepteeris juhtimises e- kirja, millega talle juhatuse liikme tasu maksmise lõpetamisest teatati, lõpetades e- kirja alusel endale lisatasu maksmise. Ringkonnakohus rõhutab, et juhatuse liikme lepingu p. 4.3. kohaselt kehtestab kostja üldkoosolek oma otsusega igakuulise tulemustasu arvutamise korra ja metoodika. Seda sätet ei saa mõista selliselt, et hagejal on lepinguga kindlaks määratud õigus saada lisatasu, kuni kostja ei ole esitanud hagejale lepingu muutmise tahteavaldust. Vastavat lepingu punkti tuleb mõista selliselt, et hagejale kui kostja juhatuse liikmele lisatasu maksmine on kostja diskretsiooniõigus, ning et kostja on lisatasu määramisel vaba, kusjuures kostja võib lisatasu vähendada, sh vähendada lisatasu ka nullini. Hagejal kui kostja juhatuse liikmel oli vastava punkti kohaselt õigus endale kostja arvel lisatasu maksta üksnes juhul, kui kostja üldkoosolek vastava lisatasu maksmise ette nägi. Lisatasu maksmist võimaldavat lepingupunkti ega pooltevahelist praktikat ei saa mõista selliselt, et hagejal oli lisatasu osas nõudeõigus, mis kehtis seni, kuni hagejale toimetatakse kätte kostja ainuosaniku korrektne otsus lisatasu maksmise lõpetamise kohta. Hageja oli kohustatud täitma kostja ainuosaniku suuniseid lisatasu maksmisel ka siis, kui suunised tulid kostja ainuosaniku poolt volitatud isikult ning nendest ilmnes selgesti lisatasu maksmise osas antud suunis. Antud eeldused olid täidetud. Maakohus ei kohaldanud materiaalõigust valesti, kui leidis, et lisatasu maksmise lõpetamine võis toimuda ka e- kirja edastamise teel.
8.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks saaks olla väide, mille kohaselt ei teatatud hagejale tagasikutsumise aluseks olevatest konkreetsetest rikkumistest enne, kui kohtumenetluse käigus. Hagejale teatati tagasikutsumisel ja peale seda selgesti, et tagasikutsumise aluseks olid hagejapoolsed kohustuste rikkumised. Õiguse õpetuses on korduvalt väljendatud seisukohta, et olukorras, kus ülesütlemisavaldusele ei ole seadusega kehtestatud kindlat vormi, ei mõjuta ülesütlemise kehtivust asjaolu, et ülesütlemisavaldus ei sisaldanud ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid. Käesoleva kohtumenetluse raames on kohus õigesti leidnud, et lahkumiskompensatsiooni maksmise nõude rahuldamine sõltub juhatuse liikme lepingu p-st 10.6.1. tulenevalt sellest, kas hageja tagasikutsumise põhjuseks olid hagejapoolsed lepingu rikkumised või mitte ning maakohus on rikkumisi kontrollinud ning nende osas ka oma seisukoha kujundanud. Maakohus on asunud õigesti seisukohale, et hagejal ei ole lahkumishüvituse nõuet, sest hageja tagasikutsumine toimus hagejapoolse rikkumise tõttu. Asjaolu, et hagejale väidetavalt rikkumistest kohtueelselt teada ei antud, hagi rahuldamist mõjutada ei saa. Seetõttu ei saa hageja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus selles küsimuses seisukohta ei väljendanud, olla maakohtu otsuse tühistamise aluseks.
9.Apellandi väited, mis puudutavad preemiafondi jagamist, ei saa olla maakohtu otsuse tühistamise aluseks. Maakohus analüüsis otsuses preemiafondi jagamise aluseks olnud juhendit ning jõudis järeldusele, et selle juhendi sisu määratlemisel tuleb lähtuda sellest, et preemiafond on määratud kindla protsendina müügi brutotulust Tallinna ja Tartu lõikes (maakohtu otsuse lk 9). Maakohtu hinnangul on preemiafondi jagamise põhimõtete (t I köide lk 12) osas just see põhimõte oluline. Preemiafondi jagamise põhimõtete teistsuguseks hindamiseks ei anna alust ka apellandi väide, mille kohaselt oli põhimõtetes kirjas, et fondi jagunemine erinevate töötajate vahel võib muutuda, kuid fondi moodustamise põhimõtted jäävad ikkagi samaks. Preemiafondi jagamise põhimõtetes on kirjas, millest lähtuda siis, kui mõni uus müüja lisatakse nimekirja, mitte aga see, kui mõni inimene nimekirjast välja jääb. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et seda, et preemiafondi põhimõtteid tuleb selliselt mõista, kinnitab ka 03.07.2007.a vastavasisuline e- kiri (t I köide lk 182- 183). Kuigi kostja poolt lepingu täitmise käigus preemiafondi jagamise põhimõtete mõistmise osas antud juhis ei ole põhimõtete hindamisel ainumäärav, on vastav e- kiri kaudse tõendina ikkagi arvestatav,
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-07-43858 sest see tõendab preemiafondi põhimõtete kehtestaja tahet ja nägemust vastavate põhimõtete lahtimõtestamisel. Vastav selgitus anti lepingu täitmise käigus ja mitte kohtumenetluses. Sellest tulenevalt on maakohus preemiafondi jagamise põhimõtteid õigesti hinnanud ning apellandi väited maakohtu otsuse muutmiseks alust ei anna. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja kohustuseks oli preemiafondi jagamine töötajate vahel ja et hageja pidi seejuures aluseks võtma viidatud juhise. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et maakohus on õigesti hinnanud, et hageja rikkus juhatuse liikme lepingut p 10.6.1. tähenduses, kui ta rikkus preemiafondi jagamise põhimõtteid.
10.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, nagu oleks maakohus jätnud analüüsimata tõendi, mille kohaselt lasus Skuba Suomi OY tegevusaruannete Leetu saatmise kohustus hoopis E. O.l ja mitte hagejal. Maakohus on tõendeid hinnates asunud seisukohale, et vastavate aruannete Leetu saatmise kohustus lasus hagejal. Maakohus on vastavale järeldusele jõudnud õigesti, sõltumata sellest, et ta seejuures sõnaselgelt konkreetset asjaolu ei nimetanud. Toimikumaterjalidest nähtuvalt (t I köide lk 169- 171) on hagejale antud korraldus saata viidatud tegevusaruanded Leetu. Tegevusaruannete saatmise kohustust on hageja kinnitanud hagiavalduses ka ise, kui ta selgitas, miks ta aruannete saatmisega hilines. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja rikkus aruannete saatmise kohustust, kui ta tegi seda hilinemisega. Viidatud e- kirjadest (t I köide lk 169- 171) nähtub, et aruannete õigeaegne saamine oli kostja jaoks väga oluline. Olulisust ja aruannete esitamisega hilinemisest tekkinud pahameelt väljendas kostja esindaja korduvalt. Ringkonnakohtu hinnangul on mõistetav, et aruannete õigeaegne saamine oli kostja jaoks oluline, sest tegemist oli Skuba Suomi OY tegevusaruannetega, viidatud äriühing tegutses kahjumiga ning kostjat rahuldavaid paranemise märke ei esinenud. Seega leidis maakohus õigesti, et aruannete hilisem esitamine kujutas endast juhatuse liikme lepingu rikkumist lepingu p. 10.6.1. tähenduses.
11.Apellandi väide, mille kohaselt tööjõuturul toimuvad muudatused ei saa kuuluda tema mõjusfääri, ei saa olla apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks. Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et hagejal lasus kostja juhatuse liikmena kohustus täita personaliplaani selliselt, et oleks palgatud 21 spetsialisti (vt t I köide lk 90 jj). Palkamata jäi 8 mehaanikut, 2 meistrit ja 1 veoautode müügimees. 25.10.2006.a e- kirjast (t I köide lk 90) nähtub, et hagejalt paluti vastava ülesande täitmist korduvalt, kuid hagejapoolne tulemus jäi saavutamata. Ekirjas väljendati kahtlust, et hageja ei ole teinud personali leidmiseks piisavat pingutust. Hageja ei ole käesoleva menetluse käigus esitanud selgeid väiteid ega mingeid tõendeid, mis vastava kahtluse ümber lükkaks. Hageja oleks võinud selged väited ja tõendid, mis kinnitaksid seda, et hageja on teinud personaliplaani täitmisel piisava pingutuse, esitada muuhulgas ka seetõttu, et sellist detailset selgitust nõudis kostja hagejalt ka 08.01.2007.a ekirjas (t I köide lk 94). Juhatuse liikme leping annab juhatuse liikmele küllaltki suure vabaduse püstitatud eesmärkide saavutamisel. Olemuslikult on juhatuse liikme suhe äriühinguga selline, mille raames püstitatakse juhatuse liikmele eesmärgid, mida tuleb saavutada ja juhatuse liige valib suures osas ise viisid, kuidas ta püstitatud eesmärke saavutab. Käesoleva vaidluse esemeks olev juhatuse liikme leping ei ole seejuures erand. Kohatu oleks eeldada, et kostja käsundab juhatuse liiget selliselt, et seab talle ülesandeks komplekteerida töökoja jaoks vajalik personal selliselt, et kirjutab juhatuse liikmele täpselt ette, kuidas spetsialiste Eestis otsida tuleb. Personali otsimine on täiesti tavapärane juhatuse liikme kohustus, mille täitmist võib juhatuse liikmelt eeldada. Mehaanikud ja müügimehed olid 2006ndal ja 2007ndal aastal Eesti tööjõuturul olemas. Ei saa välistada, et nende palkamiseks oleks tulnud pakkuda suuremat töötasu, kui oli see, millega hageja neid palgata lootis, kuid tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks pöördunud kostja poole ja esitanud konkreetsed väited selle kohta, mis takistas personaliplaani täitmist. Eelduslikult on
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-07-43858 tavapäraste spetsialistide tööjõuturult leidmine võimalik. Antud juhul pidanuks hageja need erilised asjaolud, mis kinnitavad, et see võimalik ei olnud, esile tooma. Hageja seda teinud ei ole. Hageja liiga abstraktne väide, et vastavad spetsialistid olid 2006-2007.a leidnud paremini tasustatud rakendust ehitussektoris, ei ole tõsiseltvõetav. Kui probleemiks oli liiga madal palgatase, oleks hageja pidanud kostjat sellest informeerima. Selles osas väiteid ega tõendeid esitatud ei ole. Ka väide, et hageja otsis spetsialiste kuue kanali kaudu, on liiga abstraktne ning ebapiisav selleks, et veenda kohut selles, et see oli maksimaalne, mida juhatuse liikmelt oodata võis. Eespool toodust tulenevalt asus maakohus õigesti seisukohale, et hageja rikkus personaliplaani täitmata jättes juhatuse liikme lepingut lepingu p. 10.6.1. tähenduses.
12.Apellandi väited, mille kohaselt ei vastuta hageja Skuba Suomi OY halbade majandustulemuste eest, ei saa olla apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks. Toimikumaterjalidest (t I köide lk 97- 98) nähtub, et kostja ei olnud rahul Skuba Suomi OY majandustulemustega ja heitis seda hagejale ette. Kostja ootas, et hageja tagaks, et viidatud ühingu majandustulemused paraneksid selliselt, et Skuba Suomi OY hakkaks tootma kasumit nii, et see kataks 2005nda aasta kahjumi. Hageja kinnitas seepeale, et viidatud ühingu majandustulemustega tegelemine on hageja prioriteet ning ta läheb Soome. Seega oli hagejale selgesti näha, et kostja ootas talt viidatud äriühingu majandustulemuste parandamise osas selgeid ja konkreetseid tulemusi ja hageja aktsepteeris seda oma kohustusena. Hageja väitis kohtumenetluse käigus küll, et hageja ei saanud majandustulemuste paranemist tagada, kuid toimikumaterjalidest ei ole näha, et hageja oleks kostjale teada andnud, et kostja ootused on põhjendamatud või et kostja poolt seatud eesmärkide täitmine oleks raskendatud või võimatu. Juhatuse liikme kohustuste hulka kuulub äriühingule majanduslikest tingimustest õige ettekujutuse loomine ning jooksvalt takistuste selgitamine. Olukorras, kus kostja seab hagejale kui juhatuse liikmele selgeid eesmärke ning hageja kinnitab, et tegeleb eesmärkide saavutamisega ning et vastavad eesmärgid on tema prioriteet ning ei teata kostjale, et püstitatud eesmärkide saavutamine on raskendatud või võimatu, lasub asjaolude, mille kohaselt hageja tegi kõik, mida juhatuse liikmelt võib eesmärkide saavutamiseks oodata, esitamise ja tõendamise koormis hagejal. Hageja poolt abstraktselt esitatud väited, mille kohaselt Soome turg on spetsiifiline, et Tamperes esinduse avamine nõudis lisakulusid ja et kostja võib seada kõrgeid eesmärke, kuid nende saavutamine ei tarvitse olla võimalik, ei saa olla apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks. Selliste väidetega ei näita hageja, mida ta tegi kostja poolt seatud eesmärkide saavutamiseks. Ka see väide, et Skuba Suomi OY müügitulemused suurenesid 2007ndal aastal, ei ole piisav, sest müügitulemuste suurenemine olukorras, kus äriühing jäi kahjumisse, ei ole kostja eesmärkide täitmine. Kuigi kostja ei ole tõendanud, et Skuba Suomi OY teenis hageja otsese tegevuse tagajärjel kahjumit, on asjas õigesti tuvastatud, et hageja ei teinud kohast sooritust kahjumi ärahoidmisel. Seega leidis maakohus õigesti, et ebapiisav sooritus Skuba Suomi OY majandustulemuste eest hoolitsemisel oli juhatuse liikme lepingu rikkumine lepingu p. 10.6.1. tähenduses. Eespool toodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et hagi rahuldamise alused puuduvad.
13.10.09.2009.a määrusega andis ringkonnakohus hagejale menetlusabi, mis seisnes selles, et hageja vabastati apellatsioonkaebuse esitamisel osaliselt riigilõivu tasumisest (23 250 krooni osas). TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Riigilõiv on osa menetluskuludest. Käesoleva otsusega jäetakse hageja poolt esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata. Seetõttu tuleb seaduse kohaselt riigilõiv vastavas osas hagejalt riigituludesse välja mõista.
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-07-43858 Menetluskulude jaotus
14.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ulvi Loonurm
Kaupo Paal
Malle Seppik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.