Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

tulemustasu maksmise lõpetanud ebaseaduslikult, siis suureneb hageja lahkumiskompensatsiooni nõue kostja vastu. Tulenevalt eeltoodust kuulub hagejale välja maksmisele lahkumiskompensatsioon vähemalt summas 6*49 002=294 012 krooni. Tulenevalt juhatuse liikme lepingu punktist 4.3 makstakse juhatuse liikmele täiendavat igakuulist lisatasu. Lisatasu arvutamise korra ja metoodika kehtestab Seltsi üldkoosolek oma otsusega, lisatasude maksmine juhatuse liikmele MK otsustjuhatuse liikme lepingusõlmimisega. Lisatasusid maksti tagasiulatuvalt alates 10. maist 2005. a. ning metoodika ja kord lepiti kokku 2006. a aprillis. Juhatuse liikme lepingu muutmise näol on tegemist kahepoolse tehinguga tsiviilseadustiku üldosa §- i 67 lg 1 mõistes. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kuna ÄS § 1801 lg 1 kohaselt võib ainult osanike otsusega määrata juhatuse liikme tasustamise korda ja metoodikat, siis hakkas hageja kohta kehtima otsus, millega muudeti lisatasude korda sel hetkel, kui juhatuse liige sai kätte ainuosaniku otsuse. UA S ainuosaniku otsus on väidetavalt tehtud 23. veebruaril 2007. a, kuid hageja sai eelnimetatud otsusest teada alles 26. novembril 2008. a. Käesolevas asjas ei oma tähtsust kostja väited, et juhatuse liikmele põhitasu maksmine, milleks oli 40’320.- krooni on vastavuses hageja juhatuse liikmete ülesannete ning kostja majandusliku olukorraga. Kui lisatasude maksmise kord ja metoodika on juba otsustatud, siis ei saa seda suvaliselt muuta, vaid tuleb järgida seaduses ette nähtud korda. Väljakujunenud tavast ja praktikast saab rääkida eelkõige pikaajaliste, stabiilsete ning kestvate sarnaste lepinguliste kohustuste täimisel kehtivaid ning pooltele omaks saanud tavasid. Antud juhul on seltsi üldkoosolek ühel korral otsustanud lisatasude jagamise hageja ametis oldud aja jooksul, sellist ühekordset käitumist ei saa mitte mingil juhul pidada praktikat või tava tekitavaks. Hageja on nõus, et aruandeid ning tegevusülesandeid tuleb esitada, juhul kui neid küsitakse või kui on lepingust tulenev kohustus neid esitada. Lisa 2 kirjeldab kostja juhatuse liikmete tööülesannete jaotust. Raportite Leetu saatmine mis puutub OÜ-t SE, oli Enn Ossepi kohustus. Seega ei saa vabastada hagejat ning jätta tasumata talle kompensatsioon, aruannete esitamise kohustuse rikkumiste eest, mille esitamise kohustust hagejal ei olnud. Tegevusülevaated mis puudutasid SS OY, esithilinemisega. Kostja väidab, et esitamata on tegevusaruanded ning lisab juurde e- kirjavahetuse (9. oktoober 2006, 6. november 2006 ja 11. detsember 2006). Tulenevalt poolte vahelisest kokkuleppest paluti hagejal esitada iga kuu 5. kuupäevaks eelmise kuu aruanne, alates september 2006. a. Esimese tegevusülevaate pidi MK esitama seega 5. oktoobril 2006. a. 9. oktoobril sai MK e-kirja, milles teavitati, et tegevusülevaade on esitamata. MK esitas SS OY tegevusaruande septembri kohta 10. oktoobril 2006. a e. 5 päevase hilinemisega. Teise tegevusülevaate saatmise kuupäev oli 5. november 2006. a, mida ei esitatud õigeaegselt ning 6. novembril saatis kostja hagejale teavituse, et ülevaade on esitamata. 5. november 2006. a oli pühapäev, seega oli esimene ülevaadete esitamise kuupäev 6. november 2006. a ning 6. november 2006. a tegevusülevaade ka esitati. Seega oktoobrikuu tegevusülevaate osas ei ole rikkumist. Kolmanda tegevusülevaate saatmise kuupäevaks oli 5. detsember 2006. a. Tegevusülevaade esit18. detsembril 2006. a 13-päevase hilinemisega. Edaspidi tegevusülevaadete esitamise ja nende hilinemisega probleeme ei olnud. Kolme esimese kuu jooksul, mil selline kohustus pandi, esinesid probleemid, kuid edaspidi mitte. Kõigele lisaks ei olnud tegevusülevaadete esitamata jätmine tingitud hagejapoolsetest rikkumistest, vaid S S OY

poolse juhi Rain Saadi viivitustest. Hageja ei saa nõustuda, et üks 5-päevane rikkumine tegevusülevaadete saatmisega ning teine 13päevane rikkumine on piisavad sisulised rikkumised juhatuse liikme kohalt vabastamiseks ning viitamine nendele ligi 8 kuud hiljem e. 31. juulil 2007. a on pahatahtlik. Hageja arvates on tegemist otsitud põhjustega, millel ei ole põhjuslikku seost juhatuse liikme kohustuste sisulise rikkumisega. Hageja lähtus lisatasude väljamaksmisel kooskõlastatud boonuse väljamaksmise korrast, kus on öeldud, et fondi jagunemine erinevatele töötajatele võib muutuda, kuid fondi moodustumise põhimõtted jäävad ikka samaks. Kui hagejalt lisatasu ära võeti, läks tema teenitud lisatasu ikkagi fondi ning ta jagas selle teiste töötajate vahel laiali, kuna lisatasude väljamaksmise reglemendis on öeldud, et töötajate arvu muutudes on õigus muuta lisatasude väljamaksmise jagunemist, ilma lisatasude fondi moodustamise põhimõtteid muutmata. Pärast E O poolset konsulteerimist Leeduga, kust tuli e- kiri 4. juulil 2007. a, milles kohustenam mitte sellisel moel preemiaid laiali jagada, lõpetas hageja sel moel preemiate lisatasude jagamise. Hageja ei ole rikkunud lisatasude maksmise korda, kuna toimis kuni uute korraldusteni täpselt sellisel moel, mida lisatasude maksmise reglement ette nägi ning kohustas. Hageja tegeles aktiivselt tööhõiveplaani täitmisega. Töökoja personali komplekteerimisega tekkis , sest antud kvalifikatsiooniga töötajaid ei olnud tollel ajal lihtsalt võimalik turult leida, kuigi otsingutega tegeleti põhjalikult. 12. jaanuari 2007. a e-kirjas on lisatud põhjalik analüüs, milliseid kanaleid pidi ürittöötajaid leida ning millised probleemid tekkisid ning millised kanalid olid edukad. 2006-2007. a, mil toimus ehitusbuum olid enamus OÜ SE personaliks sobivaid inimesi hõivatud ehitussektoris, kus suhteliselt madala kvalifikatsiooniga töötajad said kõrget palka. Hageja otsis töötajaid läbi 6 erineva kanali ning tegeles aktiivselt värbamisega. Iga alustav firma on alguses kahjumis, uue ettevõtte või tütarettevõtte loomine on investeering tulevikku. Soome turg on väga erinev nendest turgudest, kus UAB S on senimaani tegutsenud. Soome näol on tegemist äärmiselt konservatiivse turuga, kus usaldatakse stabiilseid ning kaua toimunud ettevõtteid. Omanikud teadsid ka ise et Soome turule sisenemine on äririsk. 2007. a alguses müügipunkt T , mis omakorda vähendas OY S S kasumit, kuna tehti uus investeering. Seega ei saa väita, et OY S S oleks teeninud ainult kahjumit, sest vastasel juhul ei oleks tehtud uusi investeeringuid. Varuosade müügitulu 2007. aastal kasvas. 2006. a müügitulu oli keskmiselt 60’437 EUR kuus, 2007. a müügitulud näitavad tõusutrendi, ning esimese poolaasta kuu keskmine müügitulu on 69’643.-. Tegemist on ligi 15% kasvuga müügitulus, mida ei saa üldsegi pidada väga väikeseks ning ettevõtte progresseeruva kahjumliku tegevusega. Tuginedes eelpooltoodute ei saa pidada õigeks ning tõendatuks kostja väiteid, et hageja tegevusetuse tõttu teenis OY S S kahjumit. Hageja 22.04.2009.a kohtusse laekunud põhinõude ja viiviste arvestuse täpsustuse kohaselt on hageja lahkumishüvitise nõue kostja vastu on 294’012.- krooni, mille kostja oleks pidanud välja maksma hiljemalt 21.08.2007. a. Hageja tulemustasu nõue kostja vastu on 45’191.- krooni, mille kostja oleks pidanud välja maksma hiljemalt 31.07.2007. a. Hageja esitab viivisenõude arvestuse ja metoodika nii lahkumishüvitise kui tulemustasu osas ja palub kohtul kostjalt välja mõista viivised kuni 05.01.2009. a. summas 51 337,96 krooni (7127,58+44510,38=51637,96) ning alates 06.01.2009. a. protsendina põhinõudest. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja hagi ei tunnista. Hageja on jätnud lisamata konkreetsete tööülesannete jaotuse. Hageja vastutusvaldkondadeks olid teenuste ja kaupademüügi koordineerimine, hoonete haldus, kulude kontroll (sh tööjõukulud, kulumaterjalid, hoolduskulud), oma töövaldkonna personali juhtimine,

eelarve koostamisel osalemine ja jälgimine koostöös finants allüksusega ning marketing. Lisaks kostja tegevuse juhtimisele oli hageja vastutav ka kostja tütarettevõtte tegevuse käivitamise eest Soomes ning hageja ülesandeks oli Soome tütarettevõtte S S OY müügitöö ja juhtimise koordineerimine ja kontrollimine. Vastavalt poolte vahel väljakujunenud praktikale sai hageja ka täiendavaid juhiseid Leedus asuvalt emaettevõttelt S UAB, kus peamiseks kontaktisikuks oli K V . Nimetatud juhised juhatuse koosolekutel kui ka igapäevaselt e-kirja teel.

juhised ning muud äriühingu poolt kehtestatud eeskirjad ning juhendid. Tulenevalt juhatuse reglemendi punktist 3.1.1. on juhatuse liige kohustatud jälgima äriühingu kui terviku funktsioneerimist, kusjuures hageja vastutab ainuisikuliselt tulenevalt punktist 3.2.1.1. kinnitatud eelarve piires ettevõtte tegevuse juhtimise eest ning punktist 3.2.1.5. oma töövaldkonna personali juhtimise, sh personali valiku ning lepingute sõlmimise eest.

hoonete halduse, kulude kontrolli, personali juhtimise ja marketingi eest ning osalema eelarve koostamisel ja juhtima kinnitatud eelarve piires ettevõtte tegevust ning lisaks oli jagatud täpsemalt hageja ja teise juhatuse liikme ülesanded konkreetsemalt vastava jaotusega (tl 46, tõlge tl 84, 168), hageja vastutusvaldkondadeks olid teenuste ja kaupademüügi koordineerimine, hoonete haldus, kulude kontroll (sh tööjõukulud, kulumaterjalid, hoolduskulud), oma töövaldkonna personali juhtimine, eelarve koostamisel osalemine ja jälgimine koostöös finantsallüksusega ning marketing. Lisaks kostja tegevuse juhtimisele oli hageja vastutav ka kostja tütarettevõtte tegevuse käivitamise eest Soomes ning hageja ülesandeks oli Soome tütarettevõtte S S OY müügitöö ja juhtimise koordineerimine ja kontrollimine. Vastavalt poolte vahel väljakujunenud praktikale sai hageja ka täiendavaid juhiseid Leedus asuvalt emaettevõttelt S UAB, kus peamiseks kontaktisikuks oli K.V . Nimetatud juhised juhatuse koosolekutel kui ka igapäevaselt e-kirja teel. Vaidlust ei ole selles, et kostja juhatuse liikmetele saadeti 4. aprillil 2006. a e-posti teel tulemustasu arvutamise korra projekt (tl 12) ja projektis tooduga samadel alustel on juhatuse liikmetele makstavat tulemustasu makstud alates 10. maist 2005. a, hageja sai 26. veebruaril 2007. a e-kirja, milles teatatakse hagejale tulemustasu maksmise lõpetamisest alates 1. märts 2007. a kuni on saavutatud eesmärk, mille kohaselt töötab OÜ-s SE 21 automehaanikut, hageja sai 4. juunil 2007. a e-kirja, milles teavitatakse, et hageja hakkab tegelema ainult müügi suurendamisega Eestis. Vaidlust ei ole selles, et hageja kutsuti ainuosaniku otsusega juhatuse liikme kohalt tagasi 31.07.2007.a juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu ja ei makstud talle lepingu p 10.6.1 alusel lahkumishüvitust (tl 25, 47 tõlge tl 16, 85, koos tõlkega tl 135-138), hageja ei saanud tulemustasu perioodil 1. aprill 2007. a - 31. juuli 2007. a (tl 26-27). Juhatuse liikme ülesanded on reguleeritud pooltevahelise lepingu p-des 2.2, mille kohaselt on juhatuse töökord ja tööjaotus ning –ülesanded määratud reglemendiga. Lepingu p-dest 2.4 ja 2.5 tulenevad juhatuse liikme lojaalsuskohustus ja kohustus tegutseda ühingu parimates huvides. Vaidlust ei ole selles, et hageja ülesanded tulenesid reglemendi p-dest 3.1, 3.2 ja 3.3 ning lisaks veel täpsustatud tööülesannete jaotusest. Vaidlust ei ole selles, et vaidluse lahendamine kohtuväliselt ei ole andnud tulemusi (tl 17-24). Vaidlus on selles, kas hageja oli õigustatud tulemustasu saama ja kas hageja tagasikutsumise põhjustas hageja kui juhatuse liikme kohustuste sisuline rikkumine ning kas sellest tulenevalt on kostjal kohustus tasuda hagejale lahkumishüvitust. Juhatuse liikmel on oma kohustusi täites äriühinguga lepingulaadne (käsunduslepingule sarnanev) suhe. Juhatuse liikme kohustuste rikkumist saab hinnata sellest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena. Vaidluse lahendamiseks on oluline kindlaks teha, millistel tingimustel pidi hageja tulemustasu saama ehk milles olid pooled kokku leppinud. Lepingu p 4.3 kohaselt maksab selts juhatuse liikmele täiendavat igakuulist tulemustasu, mille arvutamise korra ja metoodika kehtestab üldkoosolek oma otsusega. Nimetatud punktist teeb kohus järelduse, et tulemustasu maksmine ei olnud sõltuvusse seatud mingitest kindlatest kriteeriumitest, vaid selle arvutamise korra ja metoodika võis kostja otsustada omal äranägemisel. Hageja tulemustasu vähendamine või selle maksmisest loobumine ei olnud sõltuvusse seatud kostja majandustulemustest või muudest kriteeriumitest. Vaidlust ei ole selles, et kostjal on üks osanik ja vastavalt kostja ainuosaniku otsusele 06.05.2005.a oli K.V volitatud S UAB nimel allkirjastama kõiki dokumente S UAB nimel (tl 16, tõlge tl 85) ning hageja ei ole eelneva pooltevahelise praktika ajal kordagi K.V volitusi kahtluse alla seadnud. OÜ SG ainuaktsionäri otsusega (tl 154) loeb kohus tõendatuks, et 23.02.2007.a otsustas ainuaktsionär muuta 01.märtsist 2007.a osaühingu preemiasüsteemi ning osaühingu

eelarvekohustuste mittetäitmise ja ilmselgete puuduste tõttu sõiduautode tehnilise järelevalve töötajate palkamisel mitte kohaldada 01.märtsist 2007.a preemiasüsteemi osaühingu juhatuse liikme MK ning osaühingu autoteeninduse juhi V Viljuse suhtes. Vaidlus on selles, kas pooltevahelisest praktikast tulenevalt võis lisatasu maksmise metoodika kehtestamine ja muutmine toimuda ka elektronkirjavahetuse teel. E-kirjast (tl 12-13, tõlge tl 123-125), millega hagejale nähtub, et ka 2006.a tulemustasude maksmise määrad ja metoodika saadeti juhatuse liikmetele e-postiga. Hageja poolt sellisel viisil tulemustasu kehtestamise aktsepteerimist 2007.aastaks kinnitab hageja e-kiri kostja esindajale, milles hageja täpsustab tulemustasu maksmise aega (tl 14, tõlge tl 126). Kohus on seisukohal, et osaühingu ainuosaniku otsuse teatamisega hagejale e-kirja teel ei rikutud pooltevahelise lepingu p-s 4.3 sätestatut, kuna leping ei näe ette, et hagejale tuli saata ainuosaniku otsus. Kord ja metoodika on kehtestatud ainuosaniku otsusega 23.02.200.a. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et temale lepingu p 4.2 alusel makstud juhatuse liikme tasu ja tulemustasu polnud mõistlikus vastavuses tema ülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga, mistõttu kohus ei analüüsi kostja sellekohaseid väiteid. Hageja tugines asjaolule, et tulemustasu vähendamine oleks võimalik seoses osaühingu majandusliku seisu halvenemisega. Hageja ei ole tuginenud ka asjaolule, et tema töötasud ja muud hüved ei vastanud tema ülesannetele ja osaühingu majanduslikule olukorrale. Pooltevahelises lepingus on jäetud nimetatu otsustamine üldkoosoleku diskretsiooniotsuseks ja lepingus pole seotud tulemustasu vähendamine ega suurendamine osaühingu majandustulemustega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue tulemustasu ja selle maksmisega viivitamise tõttu viivisintressi maksmiseks on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata, kuna kostjal vastav kohustus puudus (ÄS § 1801 lg 1). Juhatuse liikme lepingu punktis 10.6.1. on sätestatud, et osaühing maksab juhatuse liikmele liikme tagasikutsumise puhul hüvitust, välja arvatud juhul, kui juhatuse liikme tagasikutsumise põhjustas juhatuse liikme poolt oma kohustuste sisuline rikkumine. Nimetatud punktist teeb kohus järelduse, et hüvitise maksmisest oli kostjal õigus keelduda ka siis, kui hageja rikkumine ei olnud süüline, kuid hageja teatud põhjustel ei saanud hakkama temale seadusest ja pooltevahelistest kokkulepetest tulenevate kohustuste täitmisega ehk teisisõnu jättis kohustused täitmata või täitis neid mittekohaselt, sealhulgas viivitas täitmisega (VÕS § 100). Samas ei saa mitte igasugune hagejapoolne lepingu rikkumine olla kostja kohustusest vabanemise aluseks, vaid lepingu rikkumine peab õigustama kostjapoolset otsustust hagejale hüvitist mitte maksta. Hageja ja kostja vaheline võlasuhe on tekkinud nii kostja juhtorgani liikmeks olemisest kui ka lepingust. Kui analüüsida hageja kohustusi kostja ees, siis osaliselt on need abstraktsed (ühingu asja ajamine, hoolsus, lojaalsus), osaliselt konkreetsed. Kostja on hagejale ette heitnud eelkõige lepingust ja täpsustatud tööülesannetest tekkinud konkreetsete kohustuste täitmata jätmist. Vaidlust ei ole selles, et kostja poolt esile toodud kohustused – aruannete esitamise kohustus, kohustus komplekteerida töökoja personal, lisatasude väljamaksmise otsustamine ja Soome tütarettevõtte arendamine – olid hageja töövaldkonda kuuluvad ülesanded. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja ei esitanud igakordselt tähtaegselt aruandeid, ei suutnud komplekteerida tulenevalt tööjõu puudusest turul töökoda, ei viinud Soome tütarettevõtet kasumisse kostja poolt nõutud korras ja tähtajaks. Vaidlus on selles, kas hageja rikkus sellega oma kohustusi sellisel määral, et kostjal oleks õigus kasutada poolte poolt lepingus kokkulepitud õiguskaitsevahendit – keelduda omapoolse kohustuse täitmisest ehk hüvitise maksmisest. E-kirjadest (tl 169, 171, tõlge tl 86-87) loeb kohus tõendatuks, et hagejal paluti kostja esindajale saata müügitegevuse kohta täpne aruanne alates septembrist 2006.a iga kuu viiendaks kuupäevaks ja 09.10.2009.a e-kirjast nähtub, et selle kohustuse tähtaegselt täitmata jätmise eest tehti hagejale ametlik noomitus. Nimetatud kohustuse mittetäitmisele on viidatud ka

06.11.2006.a e-kirjas (tl 88). 11.detsembril 2006.a on kostja esindaja juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hageja kohustused on täitmata ja täitmine müügitegevuse aruannete edastamisel eeldab ka vastavate allüksuste käest aruannete õigeaegselt saamist. Vaidlust ei ole selles, et hageja saatis oktoobris 2006.a aruande ära 4-päevase hilinemisega (tl 170, 174-175), novembris 2006.a 1päevase hilinemisega (tl 172). Informatsiooni andmise kohustus on juhatuse liikme oluline kohustus. Hageja kohustus oli tagada, et vajalik informatsioon müügitegevuse kohta tähtaegselt koostatakse ja esitatakse. Kohus saab aru, et hageja on tuginenud kohustuse rikkumise vabandatavusele, kuna Soome osapoolelt vastavate andmete saamine hilines (tl 176-181). Nimetatud kohustuse rikkumine ei olnud kohtu hinnangul vabandatav, kuna aruannete saamine Soome osapoolelt ja aruannete esitamine olid asjaolud, mis kuulusid võlgniku enda vastutussfääri (VÕS § 103 lg 1 ja 2). Vaidlust ei ole selles, et 26.02.2007.a telefoni teel ja kirjaga, et lõpetatakse tulemustasu maksmine hagejale ja töökoja juhatajale V (tl 129, tõlge 126). E-kirjast ja preemiasüsteemi projektist (tl 12-13, tõlge tl 125, 127-128, koos tõlkega tl 131-134) nähtub korraldus, et kui mõni müüja lisatakse preemiasüsteemi nimekirja, siis muudetakse raha jaotust, kuid preemiafondi vormi ei muudeta. Vaidlus on selles, kas hageja võis jaotada preemiafondi raha ringi, kui tema ja töökoja juhataja tulemustasust ilma jäeti. Projektis sellist sätet otseselt ei ole, küll võib tuletada asjaolust, et preemiafond on projekti punkti 1 kohaselt määratud kindla protsendina müügi brutotulust Tallinna ja Tartu lõikes ja sellele on kehtestatud kindlad protsendimäärad erinevate tulemustasu saama õigustatud isikute lõikes, et hageja ei oleks tohtinud sellisel viisil tulemustasu ümber jaotada. Nimetatut kinnitab ka e-kiri 03.juulist 2007.a E.Ossepilt hagejale (tl 182-183), mille kohaselt Leedust saadud informatsiooni kohaselt väljamaksmiskeeluga lisatasusid ei või ümber jagada. Seega rikkus hageja kostja poolt kehtestatud tulemustasu maksmise korda. E-kirjadega (tõlge tl 90 ja 94-96) ja personaliotsingu plaaniga (tõlge tl 91-93) loeb kohus tõendatuks, et kostja juures oli välja töötatud personaliotsingu plaan 2006.aastaks ja hageja ei täitnud seda, kuna 28.08.2006.a 1 mehaanik ja üks mehaanik vallandati. Hageja on tuginenud asjaolule, et tulenevalt olukorrast tööjõuturul ei olnud võimalik personaliotsingu plaani täita, 12.01.2007.a e-kirjast nähtub, et hageja avaldas Internetis ja ajalehtedes kuulutusi, kuid vajalikke töötajaid ei leidnud (tl 184-185). Kohus on seisukohal, et ka tööjõuturul tekkinud muutused kui sotsiaalsed asjaolud kuuluvad võlgniku enda vastutussfääri, need olid ettenähtavad ja nendega tuli hagejal plaani koostades arvestada. Juhatuse liikmena pidi hageja ette nägema lähtuvalt oma kvalifikatsioonist ja ühingu tegevusvaldkonnast teatud maailmas toimuvaid seaduspärasusi. Nimetatust tulenevalt ei ole rikkumine vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ja 2). E-kirjadest (tõlge tl 97-98) nähtub, et kostja ei olnud rahul Soome tütarettevõtte müügitulemustega ja seadis eesmärgiks katta 2005.a kahjum 2006.a kasumist ning hageja teatas 20.aprillil 2006.a, et Soomes müük on tema esimene prioriteet ja ta läheb Soome. Hageja ei ole ümber lükanud kostja väiteid, et hageja ei olnud piisavalt aktiivne Soome tütarettevõtte juhtumisel ja saavutas nõutud kasumlikkuse. 04.06.2007.a e-kirjast (tl 15) nähtub, et nimetatud kuupäeval töökäske, kusjuures prioriteetseks peeti müügitegevust Eestis. Nimetatud e-kiri ei lükka ümber hagejale varem omistatud etteheiteid. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et kostja otsus mitte maksta hagejale lahkumiskompensatsiooni vastas poolte kokkuleppele ja hüvitise ning viivise nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd kohus leiab, et kostja ei pea hagejale maksma tulemustasu ega hüvitist, ei uuri kohus ka vastavaid väljavõtteid kasumiaruannetest (tl 153, 167). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega jääb hagi

rahuldamata, seega on otsus tehtud hageja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.