Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Tsiviilasi nr 2-08-75396 eksimuse tõttu on hageja esindaja lepingu punktis 4 (pealkirjastatud kui „võrguühenduse valmimise tähtaeg") kolmandas lõigus fikseerinud, et liitumisleping loetakse sõlmituks allakirjutamisest mõlema poole poolt, kui see toimub varem kui 05.05.2008.a. Tegelikkuses pidanuks 05.05.2008 asemel märkima 15.05.2008.a. Sama lepingupunkti kohaselt kohustus hageja tagama kokkulepitud liitumispunktis liituja, ehk kostja, nõuetele vastava elektripaigaldise võrguettevõtja võrguga esmakordse ühendamise võimaluse (kokkulepitud läbilaskevõimega võrguühenduse valmimine) hiljemalt 90 päeva peale esimese osamakse laekumist võrguettevõtjale. Samas on hagejal aga lepingujärgne õigus alustada ehitustöödega koheselt lepingu sõlmimise järgselt. Leping loetakse sõlmituks selle allkirjastamisest, pooled ei ole kokku leppinud, et viidatud Lepingu punkt 4 on lepingu jõustumise primaarseks eelduseks. Konkreetsel juhul edastas hageja esindaja kostja esindajale, P.N. lepingu sõlmimise päeval, 12. mail 2008, nii poolte vahel sõlmitud lepingu, võrgu- ja elektrilepingu kui esimese osamakse arve. Hageja on heauskselt ehitustööd teostanud, täitnud oma lepingust tulenevad kohustused ning selleks kulutused teinud, tagades kokkulepitud liitumispunktis kostja elektripaigaldise võrguga ühendamise võimaluse alates 22. maist 2008. Lepingu tasuks leppisid kostja ja hageja lepingu sõlmimisel lepingu punktis 3.1, pealkirjastatud kui "liitumistasu arvestus" 24 072 krooni suuruse summa. Samaaegselt lepingu sõlmimisega edastas hageja kostja volitatud esindajale P.N. 12.05.2008 arve nr 40560132 (tl 25) summale 12 272 krooni. 26. mail 2008.a edastas kostja hagejale e-maili teel lepingu lõpetamise avalduse ning palus 12.05.2008.a arve nr 40560132 annulleerida (tl 26). Eelnimetatud pöördumisele 3. juunil 2008.a e-maili teel vastates (tl 26) teatas hageja esindaja, et lepingut ei saa lõpetada ja arvet nr 40560132 annulleerida põhjusel, et lepingu lahutamatuks lisaks olevate osaühingu Jaotusvõrk liitumislepingu tüüptingimuste (tl 27-30, edaspidi Tüüptingimused) punkt 8.4. kohaselt ei tagastata liitumislepingu lõpetamisel peale võrguettevõtja poolset liitumislepingu täitmist liitumis- või tingimuste muutmise tasu ning kostja on kohustatud tasuma ka lepingujärgse teise osamakse. Siinjuures on hageja esindaja alusetult keeldunud lepingu lõpetamisest, tüüptingimuste punkt 8.2. annab liitujale õiguse igal ajal leping üles öelda, küll aga kohalduvad sellisel juhul siiski tüüptingimuste punktid 8.4. ja 8.5, millised reguleerivad võrguettevõtja poolt tehtud kulutuste hüvitamist.

2 (5)

Tsiviilasi nr 2-08-75396 Kostja kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 40) hagi õigeks ei võta ning enda vastu suunatud nõuet ei tunnista. Esitatud liitumistaotlustele on kostja saanud hagejalt 07.03.2008.a tutvumiseks liitumislepingud hageja kinnitusega, et „liitumispunkti väljaehitamiseks vajalike töödega alustame, kui liitumistasu on vastavalt lepingule ja esitatud arvele Eesti Energia arvelduskontole laekunud“ (tl 41). Kostja palus pojal liitumisega seotud küsimusi täpsustada. Osa allakirjutatud lepinguid ja arveid sai kostja e-maili teel 13.05.2008.a. Kuna hageja poolt määratud ühe liitumispunkti asukoht oli kostjale sobimatu, palus ta 26.05.2008.a liitumislepingu nr 140807 lõpetada. Hageja pidi liitumise lõpetama hiljemalt 09.06.2008.a ning enne liitumistasu laekumist ja töödega alustamist tehtud kulude hüvitamist liitumislepingus ei ole kokku lepitud. Eeltoodu põhjal palub hageja jätta tema vastu esitatud hagi rahuldamata. Hageja on seisukohal, et kostja poolt vastuses esitatud 07.03.2008.a kiri ei ole käimasoleva menetluse raames asjakohane, sest puudutab liitumislepingut nr 140804, mis ei ole vaidluse esemeks. Hageja on taolisi tüüpkirju liitumistaotluse esitajatele enne liitumislepingu sõlmimist edastanud, kuid konkreetsel juhul on täpselt teadmata isik, eeldatavasti kostja, omakäeliselt lisanud kirjale Lepingu numbri 140807. Hageja juhib ka tähelepanu asjaolule, et kõnealuse kirja kohaselt on kirjale lisatud samuti üksnes kohtumenetlusse mitte puutuv liitumisleping nr 140804 kahes eksemplaris. Tulenevalt eeltoodust leiab hageja, et kostja poolt vastusele lisatud hageja kirjal puudub asjas tähtsus. Kohaldatav õigus, kohtu järeldused ja seisukohad Käesolevas asjas puudub sisuline vaidlus faktiliste asjaolude üle (kõik, mis puudutab lepingu sõlmimise, arvete mittetasumise, tööde valmimise ja arvete esitamisega seonduvat). Kumbki pooltest ei ole vastu vaielnud vastaspoole sellekohastele väidetele, mistõttu tuleb käesolevas asjas esitatud faktiväited lugeda omaksvõetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 4 kohaselt. Pooled on erineval arvamusel sellest, kuidas tõlgendada nendevahelise lepingu ja selle lisaks olevaid Tüüptingimusi. Kohus märgib, et Tüüptingimused ei sisaldu mitte lepingudokumendis, vaid on märgitud selle lisana nr 1, seega on tegemist eraldi lepingu osaga võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 3 mõttes. Nii lepingu enda tingimusi kui Tüüptingimusi tuleb vastavalt VÕS § 29 lg 3 ja 4 ja § 39 lg 1 tõlgendada sarnaselt – nii nagu lepingupooltega (Tüüptingimuste puhul kostjaga) sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kuna Tüüptingimuste punktid 8.4 ja 8.5 räägivad võrguettevõtja poolsest lepingu täitmisest (mis annavad ka lepingu lõpetamisel liituja poolt aluse mitte tagastada juba tasutut või nõuda liitumislepingu täitmiseks tehtud põhjendatud kulutuste/kulude hüvitamist), siis tuleb esmalt selgitada, milles hageja ehk võrguettevõtja poolne liitumislepingu täitmine seisnes. Tüüptingimuste p 3.1 kohaselt peab võrguettevõtja tagama liitujale liitumislepingus sätestatud liitumise lepingus kokkulepitud tarbimistingimustel hiljemalt lepingus kokkulepitud ajal. Selleks ajaks oli lepingu p 4 kohaselt hiljemalt 90 päeva peale esimese osamakse laekumist võrguettevõtjale. Kuna vastavalt lepingule (pealkiri) on tegemist uue võrguühenduse loomisega, siis lasus võrguettevõtjal Tüüptingimuste p 3.2 kohaselt kohustus kinnitada liitujale võrguühenduse valmimisest võrgulepingu pakkumisega või teavituskirjaga. Hageja ei ole väitnud, et ta oleks selle kohustuse täitnud, hagis on pelgalt väidetud, et kokkulepitud liitumispunktis on ta taganud elektripaigaldise võrguga ühendamise võimaluse alates 22.05.2008.a. Kirjalikult on tööde tegemise tähtpäev märgitud kostjale saadetud e-kirjas 03.06.2008.a. Lepingu p 2.2 järgi oli olemas kirjeldus liitumispunkti ja selle pingeastme kohta (vastavalt Tüüptingimuste p 3.3), samuti oli olemas kokkulepe võrguühenduse läbilaskevõime kohta. Eelnevast teeb kohus kaks järeldust:

3 (5)

Tsiviilasi nr 2-08-75396 1) liitumislepingu näol on võrguettevõtja kohustuste aspektist tegemist edasilükkava tingimusega sõlmitud lepinguga. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 102 lg 2 kohaselt on tehing tehtud edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust (edasilükkav tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. Antud juhul ei olnud hagejal kohustust töödega alustamiseks enne esimese osamakse tasumist kostja poolt. Samas nõustub kohus hagejaga selles, et varem töödega alustamine ei ole keelatud, pealegi ei pidanud hageja pärast lepingule mõlema poole allkirja saamist eeldama, et kostja lepingut ei täida ja esitatud esimest osamakse arvet ei tasu; 2) kostja väide, et enne liitumistasu laekumist ja töödega alustamist tehtud kulude hüvitamist ei ole liitumislepingus kokku lepitud, ei ole õige. Ülalviidatud tüüptingimuste p 8.5 järgi on võimalik nõuda põhjendatud kulutuste/kulude hüvitamist võrguettevõtja poolt tema lepinguliste kohustuste täitmiseks. Tüüptingimused olid aga lepingu osaks vastavalt ülalmärgitud käsitlusele, nende olemasolust ja sisust oli kostja teadlik, mida kinnitab ka tema vastav viide maksekäsu kiirmenetluse vastuväites (tl 12 pöördel). Iseasi on see, milliseid tehtud kulutustest saaks lugeda põhjendatuteks. Põhjendatuse hindamisel pöördub kohus lisaks eelnevale kostja vastuse ja sellele lisatud tõendi juurde. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja esitatud 07.03.2008.a kiri ei ole seotud kõnesoleva lepinguga ning selle sisu ei ole käesolevas asjas vaidluse all oleva lepingu mõttes kohane. Kostja ei ole hageja vastavasisulist vastuväidet (et lepingu nr 140807 on trükitud 140804-le juurde kirjutatud), millegagi ümber lükanud. Ta ei ole esitanud kirja originaali, kuigi kohus tegi asjas kahel korral (19.06.2009 ja 15.09.2009) määruse tõendite esitamise tähtpäevadega. Samas on oluline selle kirjaga seoses hageja enda esitatud väide, et taolisi tüüpkirju on tehtud liitujatele varemgi. Siit võib järeldada, et ka hageja enda tavapärane tõlgendus ja praktika ühtivad kohtu poolt ülalviidatud esimese järeldusega – üldjuhul ei alustata töödega enne liitumistasu esimese osamakse laekumist. Kui seda tehakse, siis on see võrguettevõtja omal riisikol. Lisaks eelnevale viitab nimetatud kirja sisu aga ka sellele, et liitujaile saadetakse eelnevalt liitumisleping tutvumiseks. Seega on liitujaile ka teada, millised tingimused lepingus sätestada soovitakse, samuti on teada liitumispunkti asukoht. Ühe liitumispunkti asukoha ebasobivus ongi antud juhul kostja väitel see, mis tingis tema teate liitumislepingu lõpetamisest vastavalt Tüüptingimuste punktile 8.2. Selline väide ei ole aga kohtule mõistetav, sest liitumislepingu kohaselt ei ole tegemist mitme, vaid ühe, liitumispunktiga, ning kostja esindajana lepingu allkirjastanud P. N. nõustus sellise liitumispunkti määratlusega (leping p 2.2 kohaselt „tarbija toitekaabli kingadel liitumiskilbis, mis ei asu võrguettevõtja mastil“). Tüüptingimuste p 3.3 järgi võib esialgne liitumispunkti asukoht liitumise käigus muutuda, kuid sellist väidet kostja esitanud ei ole. Siit teeb kohus järelduse, et kostja pärast arve saamist otsustas ümber mõelda ning ei soovinud liitumisprotsessi jätkata ja kasutas oma Tüüptingimuste punktist 8.2 tulenevat õigust. Arvestades ülaltoodut ning seda, et arve teise osamakse tasumiseks esitati pärast kostja poolt lepingu lõpetamisest teatamist, on kohus seisukohal, et õiglane on lugeda antud juhul põhjendatud kulutusteks esimese arvega esitatud summat, millele lisanduvad hageja poolt nõutud viivised summas 928 krooni. Mõlemad lepingupooled on käitunud teineteise suhtes etteruttavalt ja ootamatult. On küll õige, et hageja teostas kõik lepingujärgsed tööd, kuid kohus ei saa nõustuda nende sissenõudmise põhjendatusega olukorras, kus esimese osamakse tasumise tähtaeg (vastavalt arvele 26.05.2008) ei olnud veel saabunudki, kuid tööd olid juba tehtud. Selline kiirustamine annaks võrguettevõtjale tüüptingimuste tõlgendamise läbi õiguse nõuda lepingulist tasu täismääras alati, ka nt olukorras, kus kostja kaotab pärast lepingu sõlmimist nt vääramatu jõu, sundvõõrandamise, surma vms tõttu igasuguse huvi võrguühenduse loomise vastu. Samas ei ole õige jätta hagi täielikult rahuldamata, sest liitumisleping oli allkirjastatud, liitumispunkti asukoht kokku lepitud ning vaidlust lepingu osas kuni selle ootamatu lõpetamiseni liituja poolt ei olnud tõusetunud. Oluline on märkida ka seda, 4 (5)

Tsiviilasi nr 2-08-75396 et lepingujärgse esimese osamakse tasumise kohustus ei olnud üldse seotud sellega, kas võrguettevõtja oma kohustused täidab või mitte, see oli tema kohustuste täitmise alustamise võimalikuks eeltingimuseks (tasumisest algas tähtaeg tema kohustuse täitmiseks). Seega rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulud Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, siis on TsMS § 163 lg 1 sätetele tuginedes õiglane jaotada menetluskulu võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldati 52,8% ulatuses (13 200 : 25 000 x 100), seega jääb kostja kanda 52,8% menetluskuludest ja hageja kanda 47,2% menetluskuludest. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduvate kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Toomas Talviste Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.