Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Mare Merimaa ja Gaida Kivinurm Aleksandra Nikonova hagi Irina Kalinina vastu 51 633,78 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasi Tsiviilasja hind apellatsioonimenetlus Vaidlustatud kohtulahend
90 750,28 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Irina Kalinina apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
15.10.2009, avalik kohtuistung Hageja Aleksandra Nikonova (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xx-xx xxxxxxx xxxxx), esindajad Diana Kuznetsova ja Stanislav Tserpanov; Kostja Irina Kalinina (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xx-x xxxxxxx xxxxx), esindajad advokaat Kätlin Uibo ja vandeadvokaat Veljo Viilol.
Harju Maakohtu 23.04.2009 otsus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 23.04.2009 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud Irina Kalinina kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti vastuväited ja seisukohad teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja esitas 30.10.2008 Harju Maakohtusse hagi kostja vastu laenulepingul põhineva võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt laenas kostja hagejalt 6 500 EUR, mille kohta andis 07.10.2006 ja 07.02.2007 võlatunnistuse. Nimetatud summa kohustus kostja tagastama hagejale kahe aasta jooksul, so 07.10.2008. Kostja tagastas 3 200 EUR ning võlgneb hagejale 3 300 EUR, mis vastab 51 633,78 kroonile. Kostja ei maksnud raha hagejale alates juulikuust 2008. Hageja esitas kostjale pretensiooni ning kohustas kustutama võlgnevus hiljemalt 08.10.2008, kuid kostja keeldus seda tegemast, väites, et ta ei ole võlgu. Seisuga 29.10.2008 on Eesti Panga valuutakurss 1 EUR = 15,6466. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 51 633,78 krooni.
3.06.01.2009 suurendas hageja nõuet 90 750,28 kroonini. Kostja laenas hagejalt raha kolmel korral: 07.10.2006 5 000 EUR-i intressiga 2 % kuus tagastamistähtajaga 07.10.2008, 07.02.2007 1500 EUR-i intressiga 2 % kuus tagastamistähtajaga 07.10.2008 ja 24.09.2007 2 500 EUR-i intressiga 2 % kuus tagastamistähtajaga 24.09.2009, 2 500 EUR-i tagastas kostja ennetähtaegselt, so 15.07.2008.
4.6 500 EUR-st, mis kostja 07.10.2006 ja 07.02.2007 laenas, tagastas kostja hagejale kokku 700 EUR-i. Kostja võlgneb hagejale kokku 5800 EUR-i ehk 90 758,28 krooni. Hageja eksis laenatud ja tagastatud summade suuruses, kuna laenas kostjale raha mitmel korral. Kostja esitatud võlakirja 3 hageja märkusega raha tagastamise kohta hagejal ei olnud ja hageja eksis, arvates, et 2 500 EUR-i tagastas kostja võlakirja 3 alusel ja mitte võlakirjade 1 ja 2 alusel. Võlakirja 3 tagastamistähtaeg ei olnud veel saabunud ja seetõttu hageja ei märkinud võlakirja 3 hagiavalduses. Olles kostja vastuväidetega tutvunud, tuli hagejale meelde, et 2 500 EUR-i tagastati hagejale võlakirja 3 alusel.
5.K. K., käendaja, ei ole kohustatud võlgnevust enne tasuma, kui selgub, et kostja ei ole suuteline võlgnevust tasuma. K. K. poolt 13.09.2007 antud dokument on iseseisev võlakiri 3 500 EUR-i ja ei ole seotud võlakirjaga 1. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 90 750,28 krooni. Kostja vastus
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
7.Vastuväidete kohaselt on kostja võla hagejale täielikult tagastanud. Saades hagejalt 5 000 EUR laenu, koostati hageja, kostja ja K. K. poolt võlakiri. Võlakirja tekstist on näha, et laenatud 5 000 EUR-ist on 3 500 EUR-i laenatud teise laenusaajaga K. K.ga ja ülejäänud osa 1 500 EUR-i laenas kostja. Just K. K. on märgitud võlakirjas isikuks, kes garanteerib laenutagastamise, mille ta on kinnitanud allkirjaga. Kostja laenas 1 500 EUR-i. Nimetatu on märgitud 07.10.2006 võlakirjas. Tekstile lisati, et samasugustel tingimustel, mille alusel kostja sai eelnevalt laenata 1500 EUR-i (07.10.2006 võlgnevus), on lisatud võlgnevus 1 000 EUR-i (07.10.2006
lisavõlgnevus). Üldine võlgnevus hageja ees 07.10.2006 moodustas 2 500 EUR-i. Kostja tasus hagejale õigeaegselt intressid.
8.Tulenevalt hageja soovist, koostati kostja ja teise laenusaajaga K. K.ga nimetatud summadele kaks eraldi võlakirja: K. K. poolt 13.09.2007 3 500 EUR-i ja kostjale 24.09.2007 2 500 EUR-i. Võlgnevuse tasus hageja 15.07.2008, nimetatu kohta on hageja andnud allkirja 24.09.2007 võlakirjas. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
9.Kostja esitas oma vastuse lisana nr 4 laenu tagastamist tõendava dokumendi. 6 500 EUR-i intress 2 % kuus moodustab 130 EUR-i ja ajavahemikul märtsist kuni 02.08.2007 maksis kostja igakuiselt tagastamata laenusummalt intressi 2 %. Maakohtu otsuse põhjendused
10.Harju Maakohus rahuldas 23.04.2009 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 90 750,28 krooni. Menetluskulud jäid kostja kanda.
11.Poolte vahel ei ole vaidlust selles ja nimetatu nähtub võlakohustusest, et pooled sõlmisid 07.10.2006 laenulepingu ja hageja andis kostjale 3 500 EUR-i laenu intressiga 2 % kuus kaheks aastaks. Lisaks sisaldub dokumendil märge selle kohta, et 07.02.2007 sai kostja samadel tingimustel 1500 EUR-i laenu. Lisaks nähtub võladokumendist, et kostja laenas ka 24.09.2007 2 500 EUR-i ja tagastas selle 15.07.2008. Kostja väited, et tegelikult laenas ta 07.10.2006 1 500 EUR-i ei tulene võlakirja teksti tõlgendamisest ega vaidluse muudest asjaoludest. Nimelt nähtub kostja poolt esitatud võla tagasimaksmist käsitlevast dokumendist, et kostja võlgnevus on olnud jaanuaris 2007 6 500-300 = 6 200 EUR-i ja sellelt on kostja tasunud intresse 130 EUR-i (võlakirjas on ekslikult dollari märk). Kostja pole ümber lükanud hageja väiteid ega tõendanud, et 2 500 EUR-i tagastas ta ennetähtaegselt 24.09.2007 laenulepingu alusel. Nimetatu tuleneb ka kostja võlakohustusest. K. K. võlakohustusest ei tulene, et see on mingil moel seotud kostja 07.10.2006 või 07.02.2007 võlakohustuse ülevõtmisega. Nimetatud võlakohustuse tunnistamine on vaadeldav iseseisva kohustusena. Seega on hageja nõue kostja vastu (5800 x 15,6466) 90 750,28 krooni nõudes põhjendatud ja kuulub rahuldamisele (VÕS § 30 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel). Apellatsioonkaebus
12.Kostja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks ning jätta menetluskulud hageja kanda.
13.Kostjal ei olnud võimalik hageja 06.01.2009 hagi täienduse ja suurendatud nõudega tutvuda ning omapoolset seisukohta kujundada ja vastuväited enne kohtuistungit ega kohtuistungil esitada, millega maakohus rikkus TsMS § 306 lg 5, § 347 lg 5, § 393 lg 1, § 394 lg 1 ja 5, § 397 ja § 399 p-s 4 sätestatud menetlusnorme.
14.Kohus on jätnud tähelepanuta kostja väite, et hageja poolt väidetud summas kostja laenu ei ole saanud ning sama võlakirja alusel on algselt laenu tagasimaksmist taganud ja laenu 3500 EUR-i võtnud K. K., mis on laenukohustusena vormistatud 13.09.2007 antud võlakirjas. Käesoleval juhul on K. K. menetlusest alusetult täielikult kõrvale jäetud. Kostja viitab siinjuures Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-41-09.
15.Ebaõige ja arusaamatu on kohtu seisukoht, et vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid 07.10.2006 laenulepingu, millega hageja andis kostjale 3 500 EUR-i laenu. Kohus on eksinud, kuna sellises summas laenu andmine ei tulene laenulepingust ega ka hagiavalduses toodud asjaoludest. Kohus ei ole ka selgitanud kas ja millises summas on K. K. hagejale laenu tagastanud, mis on käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast samuti oluline. Ebaõige on ka kohtu väide, et hageja väited, et tegelikult laenas ta 07.10.2006 1500 EUR-i ei tulene võlakirja teksti tõlgendamisest ega vaidluse muudest asjaoludest. Kostja on vastupidisel seisukohal, et
just võlakirja tekst kinnistab üheselt kostja väiteid ning ka selles välja toodud summad kinnistavad seda. Ebaõige ja arusaamatu on ka kohtu väide, et dokumendil sisaldub märge selle kohta, et 07.02.2007 sai kostja samadel tingimustel 1 500 EUR-i. Kohus ei ole põhjendamatult mingisugust tähelepanu pööranud ka asjaolule, et just K. K. on märgitud võlakirjas isikuks, kes garanteerib laenutagastamise, mille ta on kinnitanud allkirjaga. Üldine kostja võlgnevus 07.10.2006 võlakirjast hageja ees 07.10.2007 moodustas 2 500 EUR-i, mida hageja kinnitab ka oma allkirjaga samal laenulepingul 24.09.2007, mille kostja 15.07.2008 täielikult tagastas.
16.Sisuliselt ei ole kohus välja selgitanud ega uurinud kellele, millises summas ja millal tegelikult hageja üldse raha laenas. Ka hagejal endal ei ole selle kohta selget ülevaadet, mida kinnitab üheselt hagi täiendamine ja hageja poolt esitatud põhjendused. Hageja selgitused nõude suuruses eksimise kohta on põhjendamatud, ebaloogilised ja ebamõistlikud.
17.Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt suuremat summat, kui kostja laenulepingu alusel saanud on. Kostjal ei olnud vaja tõendada, et 2 500 EUR-i tagastas ta ennetähtaegselt 24.09.2007 laenulepingu alusel, kuna tegemist on ühe ja sama võla ja summaga, mida hageja kas eksituse või pahatahtlikkuse tõttu kahekordselt nõuab. Kohus ei ole selles osas üldse seisukohta võtnud. Hageja seisukoht ja kohtu järeldus 24.09.2007 iseseisva laenukohustuse kohta on ka ebamõistlik, tasuda eelmisest laenust hiljem võetud laen varem. Arusaamatuks jääb ka kohtu järeldus, et K. K.i võlakohustusest ei tulene, et see on mingil moel seotud kostja 07.10.2006 või 07.02.2007 võlakohustuse ülevõtmisega. Nimetatud võlakohustuse tunnistamine on vaadeldav iseseisva kohustusena. Millele tuginedes kohus sellise järelduseni on jõudnud või miks kohus kostja väiteid arvestanud ei ole, seda kohus esile ei toonud ega põhjendanud.
18.Õige pole kohtu poolt tõlgendada võlakirju ainult grammatiliselt, kuigi ka grammatiliselt tõlgendades kinnitavad võlakirjad pigem kostja, kui hageja väiteid. Kohus oleks pidanud lähtuma poolte tegelikust tahtest. Vastus apellatsioonkaebusele
19.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu otsus
20.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta lõppjärelduses muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kostja ei ole esitanud tõendeid hagejale võla tagasi maksmise kohta ja hagi tuleb seetõttu rahuldada.
21.Osalist täpsustamist vajab siiski maakohtu otsuse materiaalõiguslik alus. Maakohus on hageja eeskujul märkinud pooltevahelise õigussuhte õiguslikuks alusel VÕS § 30 lg 1, mis reguleerib võlatunnistustel põhinevaid võlasuhted. Pooled ei ole aga esitanud kohtule asjaolusid, millest nähtuks, et poolte vahel oli 07.10.2006 ja 07.02.2007 laenulepingute sõlmimisele eelnevalt olemas mingid muud võlasuhted, mida pooled soovisid võlatunnistusega kinnitada (kausaalne võlatunnistus). Samuti puuduvad asjas andmed selle kohta, et nõude aluseks olevate dokumentide allkirjastamisega oleksid pooled väljendanud abstraktsioonitahet ning soovinud luua iseseisva ja kohustuse võtmise põhjusest sõltumatu nõudealuse (abstraktne võlatunnistus). Hagi sisu kohaselt põhineb hageja nõue väitel, et ta laenas 07.10.2006 ja 07.02.2007 kostjale raha ja soovib hagi esitamisega selle tagasi saada. Kostja ei ole vastu vaielnud, et tegemist oli laenuandmisega ja seetõttu tuleb nõue lahendada laenulepingu regulatsiooni alusel. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepingu järgi laenuandja andma laenusaajale rahasumma, laenusaaja aga kohustub sama rahasumma tagastama. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping
täitmiseks kohustuslik ning VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule. Lepingu rikkumise korral on võlausaldajal õigus kasutada võlgniku suhtes kokkulepitud või seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid (VÕS §-d 100 ja 101) ning vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda raha maksmise kohustuse täitmise rikkumisel kohustuse täitmist.
22.Muude asja sisulisel lahendamisel tähtsust omavate asjaolude suhtes jagab kolleegium maakohtu seisukohti. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja vastuväidetes ülesehitatud konstruktsioon, mille kohaselt jaotati poolte kokkuleppe kohaselt hagejalt 07.10.2006 laenuksvõetud 5 000 EUR-i K. K. ja kostja vahel selliselt, et kostja sai sellest üksnes 1 500 EUR-i, millele lisaks laenas ta 07.02.2007 hagejalt juurde 1 000 EUR-i ning on 24.09.2007 võlakirjaga kinnitatud võla kogusummas 2 500 EUR-i hagejale 15.07.2008 tagastanud, on vastuolus asjas kogutud tõenditega.
23.Vaidluse all on üksnes laenu põhiosa. Laenamist ja tagasimaksmist puudutavatest tõenditest nähtuvalt laenas kostja hagejalt 07.10.2006 5 000 EUR-i, mida käendas K. K. (tl 5). 07.02.2007 laenas kostja hagejalt 07.10.2006 sõlmitud laenulepingu tingimusega samadel tingimustel veel 1 500 EUR-i (tl 5) ja on sellest tagastanud 700 EUR-i (tl 18). 24.09.2007 laenas kostja hagejalt eraldi dokumendina vormistatud laenulepinguga 2 500 EUR-i ja on viimatinimetatud summa hagejale 15.07.2008 tagastanud (tl 17). Seega on kostja hagejale veel võlgu 5 800 EUR-i ja selle summa on maakohus eesti kroonidesse ümber arvestades õigesti kostjalt välja mõistnud.
24.K. K. võlasuhted hagejaga ei ole käesoleva vaidluse esemeks ja seetõttu ei oma neid kajastavad tõendid pooltevahelise vaidluse seisukohast tähendust (tl 16). Seostel, mida kostja on püüdnud pooltevahelise laenusuhte, hageja ja K. K. vaheliste võlasuhete ning hageja poolt menetluse käigus nõude suurendamise vahel näidata, kolleegium tõenduslikku alust ei näe. Kostja poolt esitatud väidete ja kohtule esitatud tõendite vahelist lünka ei ole võimalik ületada kostja esindaja selgitusega, et poolte tegeliku tahte ja võlasuhete kirjapildi kokkulangevusele on takistuseks saanud õigusteadmisteta isikute ebatäpne väljendusviis või küsitava kvaliteediga nõuanne.
25.Apellatsioonkaebuses on kostja sama konstruktsiooni uuesti esitanud. Kuna maakohus on kostja väidetele piisava selgusega vastanud ja ringkonnakohus nõustub eeltoodu põhjal esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Maakohtu hinnang hagis ja vastuhagis esiletoodud asjaoludele ja nende kinnitamiseks esitatud tõenditele on olnud igakülgne, täielik ja objektiivne ning kolleegiumil ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut ega kujundada nende pinnalt nõuete aluseks olevate asjaolude suhtes maakohtu järeldustega võrreldes erinevat seisukohta. Hageja poolt apellatsioonkaebuses viidatud menetlusõiguse normide rikkumist või materiaalõiguse ekslikku kohaldamist kolleegium maakohtu lahendis ei tuvastanud.
26.Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
Iko Nõmm
Mare Merimaa
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.