Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

kohustatud täitma põhikirja, ühistu üldkoosoleku (volinike koosoleku) ja juhatuse otsuseid ning ettekirjutisi. Põhikirja p 3.2.8 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt järgmise kuu 10. kuupäevaks põhikirjaga reguleeritud makseid. Kostja on KÜ poolt väljastatud arveid tasunud osaliselt ning mitteregulaarselt. Alates novembrist 2008.a. ei ole kostja KÜ poolt esitatud arveid tasunud ning seisuga 10.05.2009.a. moodustab kostja põhivõlg hageja ees 20 392,34 krooni. Vastavalt põhikirja p-le 3.2.9 majanduskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majanduskulude maksmise kuule järgneva kuu 11. kuupäevast arvates (järgmisest päevast, mis on määratud arvel kui maksepäev). Seisuga 10.05.2009.a. moodustab viivise summa 1261,62 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 20 392,34 krooni, kahju hüvitusena summa 11,80 krooni, sissenõutavaks muutunud viivise summas 1261,62 krooni ning tulevikus sissenõutava viivise 0,07% päevas põhinõudelt alates 11.05.2009.a. kuni põhinõude kohase täitmiseni. Kostja teatas 02.07.2009.a., et on 05.06.2009.a. tasunud hagejale 10 946,69 krooni ning kavatseb ka edasipidi makseid sooritada. Samuti märkis kostja, et on KÜ-le esitanud avalduse, milles kinnitas, et asub KÜ ees olevat võlgnevust kustutama alates 01.07.2009.a. Seoses majanduslangusega riigis palub kostja vabastada end viiviste maksmisest ning menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja 15.07.2009.a. seisukoht: hageja kinnitas 10 946,69 krooni laekumist kostja poolt. Hageja täpsustas oma nõuet, märkides, et kostja võlgnevus hakkas tekkima alates oktoobrist 2007.a. Viimane arve, mida kostja tähtaegselt ei tasunud, oli kostjale väljastatud juunis 2009.a. (maksetähtaeg saabus 10.07.2009.a.). Seisuga 10.07.2009.a. moodustab kostja põhivõlgnevus hageja ees 12 112,23 krooni, millele lisandub viivis summas 1261,62 krooni. Hageja leiab, et tema käitumine kostja suhtes on kannatlik, ligikaudu kaks aastat ei ole kostja suhtes ette võetud mingeid tõsiseid toiminguid. Samuti kostja avalduse alusel peatas hageja juhatus 2009.a. aprillis kostjale viivise arvestamise ja viivise summa ei ole peale 10.04.2009.a. muutunud. Hageja tasub pangale elamu renoveerimiseks võetud laenu ja ka viiviseid, kuna majanduskulude tasumisega tekivad hageja liikmetel võlgnevused hageja ees. Sellest tulenevalt hageja ei nõustu kostja täieliku vabastamisega viivise maksmisest. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 12 112,23 krooni, kahju hüvitusena summa 11,80 krooni, sissenõutavaks muutunud viivise summas 1262,62 krooni ning tulevikus sissenõutava viivise 0,07% päevas põhinõudelt (12 112,23 krooni) kuni põhinõude kohase täitmiseni. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Käesolevas asjas on pooled kirjalikult kinnitanud, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolusid ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimaterjalidest nähtuvalt on kostja L H alates 07.10.2003.a. KÜ ühistu liige, ta omandas korteriomandi aadressil Xxx. Vastavalt KÜ põhikirja p-le 2.1 on ühistu liikmeteks ilma 2(3)

sellekohast avaldust esitamata kõik Tallinnas aadressidel xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx asuvatel korteriomanditeks jagatud kinnisasja omanikud. Põhikirja p 3.2.1 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma põhikirja, ühistu üldkoosoleku (volinike koosoleku) ja juhatuse otsuseid ning ettekirjutisi. Põhikirja p 3.2.8 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt järgmise kuu 10. kuupäevaks põhikirjaga reguleeritud makseid. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega. Kostja omandiõiguse kontrollimiseks korteriomandil tegi hageja päringu Harju Maakohtu kinnistusosakonda. Väljavõtte eest tasus hageja 11,80 krooni. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 12 112,23 krooni ning kahjuhüvitus summa 11,80 krooni. Vastavalt põhikirja p-le 3.2.9 majanduskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majanduskulude maksmise kuule järgneva kuu 11. kuupäevast arvates (järgmisest päevast, mis on määratud arvel kui maksepäev). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista 10.05.2009.a. seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 1262,62 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis määraga 0,07% päevas põhinõudelt (12 112,23 krooni) alates 11.05.2009.a. kuni põhinõude kohase täitmiseni. Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruse, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista lisaks võlgnevusele kohtukuludena 10 030,00 krooni, s.h 833,35 krooni käibemaks. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Mare Kõlvart Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.