Tsiviilasja number
2-07-22635
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Margo Klaar ja Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
03.11.2009 Tallinnas Trotting World s.r.l. hagi Gerard Hendri Heldersi vastu 301 870 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
301 870 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.10.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Trotting World s.r.l. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
26.05.2009, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Trotting World s.r.l. (registrikood 07912891004, Via Mercianise 6, 00177 Rooma, Itaalia), esindaja Gerli Mutso Kostja Gerard Hendri Helders (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX XXX X, XXXXXXXX, XXXXXX XXXX), esindaja adv Marget Henriksen
Jätta Harju Maakohtu 09.10.2008 otsus tsiviilasjas nr. 2-07-22635 muutmata, apellatsioonkaebus rahuldamata ja poolte apellatisoonimenetluse menetluskulu apellandi kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Asjaolud Trotting World s.r.l. esitas Harju Maakohtusse hagi Gerard Hendri Heldersi vastu 301 870 kr. väljamõistmiseks.
Hagi põhjenduste kohaselt on hageja tegevuseks hobuste treenimine, majutus, toitlustus, võistlustele transportimine, hobustele kaarikujuhtide organiseerimine, palkamine ja hobuste võistlustel osalemise organiseerimine ja hobustele meditsiiniteenuste tellimine. Hagejal oli kostjaga kokkulepe kostja hobusele Com Mimmi kõigi hageja tegevusalaks olevate teenuste osutamise kohta. Kuni aprillini 2004 osutas hageja kostja hobusele teenuseid teise ettevõtte kaudu, osutatud teenuste eest kostja hagejale ka tasus. Kostja hobune oli hageja juures hoiul ka 2004 aprillist kuni 2005 jaanuarini ning hageja osutas heas usus teenuseid kostjale kuulunud hobusele edasi. Hageja aitas kostjal ka hobuse kasumiga võõrandada. Hageja osutab oma tallides samalaadset teenust pidevalt umbes 300 hobusele ja tal on enamiku hobuseomanikega teenuse osutamiseks suulised kokkulepped. Teenuse osutamise leping ei pea olema sõlmitud kirjalikult. Hagejal on õigus saada tasu tehtud kulutuste ja osutatud teenuste eest. Kostja on jätnud hagejale tasumata kokku 19 293 eurot ehk 301 870 kr. Hageja seaduslik esindaja J. T. on olnud hobuse Com Mimmi treener perioodil 2003 kuni 2005. Kostja hobune Com Mimmi võitis perioodil 05.05.2003 kuni 27.01.2005 auhinnarahasid kokku 48 365 eurot ehk 756 733 kr., sellest hagi aluseks oleval perioodil 30 520 eurot ehk 477 535 kr. Kostja hagi ei tunnistanud. Arusaamatu on, millise õigussuhte või lepingu alusel osutatud teenuse eest on koostatud hageja poolt tõenditena esitatud arved. Hageja väide, et tal oli kostjaga kokkulepe kõikide hageja tegevusaladeks olevate teenuste osutamiseks, on paljasõnaline ning tõendamata. Hageja ei ole tõendanud vaidlusaluse hobuse kostjale kuulumist ega kokkuleppe olemasolu hageja poolt kostjale mistahes teenuste osutamise kohta. Hagejal on lepingust tulenev nõue hobuse Com Mimmi endise omaniku äriühingu Stall Helders AB, mitte kostja vastu. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus kohaldas VÕS § 8 lg 1 ja 2 ning § 9 lg 1 ning tugines kostja kohtuistungil vande all antud seletusele. Hageja ei ole tõendanud, et hageja ja kostja vahel oleks kunagi sõlmitud leping hobuse nimega Com Mimmi Itaalias treenimiseks, kasvatamiseks ning hooldamiseks. Ühestki tõendist ei nähtu, et hageja ja füüsilisest isiku Gerard Heldersi vahel eksisteeris suuline leping. Puuduvad tõendid, mis lubaksid väita, et menetluses esinenud poolte tahe oleks väljendatud lepingus. Uuritud tõendid kinnitavad, et hobune nimega Com Mimmi sattus Itaaliasse äriühingu Stall Heldersi ajal. Äriühing ja füüsiline isik Gerard Helders ei saa olla samastatavad õigussubjektid. Kostja käis Itaalias, kuid oli seal alati Stall Heldersi esindajana. Seejuures ei esinenud kostja kunagi enda kui füüsilise isiku nimel. Vastupidist väita ei ole võimalik, kuna selle kinnituseks ei ole esitatud hageja poolt ühtki tõendit. Hobuse auhinnarahad on edastatud Rootsi äriühingule Stall Helders AB. Arved hobuse Itaalias pidamise eest on esitatud äriühingule Stall Helders AB. Arved pärinevad perioodist aprill 2004 kuni detsember 2004. Arvetel on toodud äriühingu Stall Helders AB registrikood. Sellest tulenevalt pidanuks ka äriühing tasuma teenuste eest, mis olid seotud hobuse Itaalias pidamisega. 2(6)
Asjas ei oma tähtsust Rootsi hobusteregistrist pärinev teave, mille kohaselt kostja on hobuse Com Mimmi omanikuna registrisse kantud ajavahemikus 01.09.2003 kuni 14.12.2004. Asjas ei ole ümber lükatud kostja väidet selle kohta, et tema märkimine hobuse omanikuna oli tingitud Rootsi õigusest, mille kohaselt siis, kui hobune viiakse Rootsist välja, peab tema eest vastutama füüsiline isik, mitte äriühing. Kostja oli Stall Helders AB juhatuse liige ja üks osanik. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on jätnud põhjendamata, miks ta on jätnud tähelepanuta hageja esitatud tõendid ja miks on kohus pidanud neid tõenditeks, mis ei oma tähtsust. Kohus leidis otsuses, et hageja ei ole piisavalt tõendanud hageja ja kostja vahelise lepingu olemasolu. Kohus oleks pidanud seega, tulenevalt poolte võrdse kohtlemise printsiibist, võtma ütlused nii kostjalt kui ka hageja seaduslikult esindajalt isiklikult, mitte rajama otsuse üksnes kostja ütlustele. Hageja lepinguline esindaja viitas korduvalt asjaolule, et hageja seaduslik esindaja on nõus isiklikult kohtuistungile ilmuma ja seletusi andma, kuid kostja esindaja vaidles sellele vastu ja kohus ei pidanud hageja seaduslikult esindajalt seletuste võtmist vajalikuks, teatades korduvalt, et hageja seaduslikult esindajalt ütluste võtmine ei ole otstarbekas. Kohus märgib kohtuotsuses, et hobuse auhinnarahad on edastatud äriühingule Stall Helders. Nimetatud asjaolu ei ole leidnud kinnitamist tõenditega, küll aga on hageja esitanud kohtule Rootsi Traavlispordi Keskliidu poolt edastatud dokumendi, mille kohaselt on hobuse Com Mimmi auhinnarahad välja makstud kostjale isiklikult. Kohtu seisukoht, et hobuse Itaalias pidamise eest on esitatud arved äriühingule Stall Helders, ei ole kinnitatud tõenditega. Kostja ei ole esitanud kohtule arveid, mis oleksid adresseeritud äriühingule Stall Helders, seevastu hageja on esitanud kohtule arved, mis on esitatud Gerard Heldersile isiklikult. Samuti on hageja korduvalt viidanud asjaolule, et hageja esindaja esitas kostjale arved täpselt selliste rekvisiitidega, millised ta oli saanud kostjalt. Asjaolu, et arvetelt nähtus kostjale kuulunud äriühingu registrikood, ei tähenda, et arved oleks pidanud tasuma äriühing. Määravaks on siiski arvete sisu ja otsene adressaat, kelleks on Gerard Helders. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kostja väitis 02.09.2008 kohtuistungil, et hobune kuulus talle ajavahemikul 02.10.2003-17.12.2004. Samuti väitis kostja, et ta oli isiklikult vastutav hobuse eest sel perioodil, mil hobune viibis Itaalias. Kostja on andnud vastukäivaid ütlusi hobuse omandi suhtes ajal, mil hobune viibis Itaalias. Samuti on kostja väited hobuse omandiõiguse muutuste põhjuste suhtes üheselt mittemõistetavad ega saa olla kohtuotsuse aluseks. Kostja andis 02.09.2008 kohtuistungil vande all ütlusi, kohus lahkus istungilt enne kostja ütluste ettelugemist talle. Samuti lahkus istungilt kostja ja jättis ütlused allkirjastamata. Hageja esindaja tegi 18.09.2008 kohtuistungil taotluse, et kohus võtaks seisukoha, kas ta arvestab kostja seletusi vande all antud seletustena või lihtsalt seletustena. Kohus jättis antud taotluse suhtes seisukoha võtmata. Kostja seletusi ei saa käsitleda, kui vande all antud seletusi ja kohus ei oleks saanud rajada oma otsust nendele ütlustele. 3(6)
Kostja kõik vastuväited on olnud paljasõnalised ja tõendamata. Kohus on jätnud tähelepanuta hageja esitatud tõendid, küll aga on teinud oma otsuse tuginedes kostja esitatud paberitele, mis on suures osas loetamatud, ei kuulu lepingu perioodi ja millele ei ole märgitud hageja nime ega hobuse nime ega ka Stall Heldersi nime. Kohus kohustas kostjat esitama tõendite algdokumendid, kuid kostja on jätnud kohtu protokollilise määruse täitmata. Vaatamata sellele on kohus lähtunud otsuse tegemisel kostja lepingulise esindaja suulistest seletustest. Kohtuistungite käigus on leidnud tõendamist asjaolu, et hageja seaduslik esindaja osutas kostja hobusele Com Mimmi kõiki tema poolt osutatavaid teenuseid, et hobune oleks võimalikult hästi suuteline osalema võistlustel ja saama võimalikult kõrgeid kohti. Kohus on otsuse tegemisel jätnud hindamata asjaolu, et hobune Com Mimmi on kostjale toonud tulu. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Hageja on Itaalias registreeritud ja tegutsev äriühing. Hageja nõue kostja vastu tuleneb väitest, et hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel oli kokkulepe, et kostja tasub isiklikult hagejale teenuste ja sellega seotud kulutuste eest, mida hageja osutas ja kandis seoses kostja hobuse Com Mimmi hageja juures pidamise, treenimise ja võistlustel osalemisega perioodil alates aprillist 2004 kuni jaanuar 2005. Kostja eitab, et temal isiklikult oleks olnud lepinguline suhe hagejaga tähendatud hobusega seoses. Kostja väidete kohaselt oli hagejal (selle õiguseellasega) hobuse hooldamiseks ja treenimiseks lepinguline suhe Rootsis registreeritud äriühinguga Stall Helders AB, millises kostja oli osanik ja juhataja; äriühingul muudeti hiljem ärinimi Doremi Holding AB-ks ning äriühing pankrotistus 2006.a., kusjuures pankrotimenetluses esitas hageja võlgniku vastu sama nõude. RES § 36 lg.1 kohaselt lepingu või selle osas kehtivus määratakse riigi õiguse alusel, mis kuuluks kohaldamisele, kui selle säte oleks kehtiv. Sama paragrahvi lg.2 kohaselt kui asjaolusid arvestades ei oleks õiglane kohaldada ühe poole tegevuse tagajärgedele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigust, võib see pool oma elukohariigi õigusele tuginedes väita, et ta ei ole lepingut sõlminud. Kuivõrd kostja elab Eestis ja ta eitab temaga hagi alusena märgitud lepingu sõlmimist, siis on vaidluses lepingu sõlmimise üle kohaldatav Eesti õigus, s.o. tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) ja võlaõigusseaduse (VÕS) sätted. VÕS § 8 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellega nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 kohaselt võib lepingu sõlmida 4(6)
suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. TsÜS § 68 kohaselt võib tahteavalduse teha mistahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt väljendub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. TsMS § 230 lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuivõrd negatiivset asjaolu on raske tõendada, siis lasub lepingu sõlmimise tõendamise koormus esmajoones hagejal. Õige on ja toimiku materjalidele vastab maakohtu seisukoht, et hageja ei ole esitanud nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise kohta tõendeid ja seega tema nõude aluseks olev asjaolu (leping) on tõendamata. Suusõnalise lepingu sõlmimist saab tõendada tunnistajate ütlustega, kui sõlmimise juures oli kõrvalisi isikuid, samuti poole esindaja vande all antud seletustega. Hageja tunnistajaid esitanud ei ole, samuti ei esitanud ta taotlust võtta hageja seaduslikult esindajalt seletus vande all. Hageja on kohtus nõudnud vande all seletuse võtmist kostjalt (toimiku lk. 116) ja see taotlus ka rahuldati. Kostja oma seletustes (ja vastuväidetes hagile) hageja või selle õiguseellase ja isiklikult tema vahel lepingu sõlmimist eitas. Kolleegium märgib, et hageja (oma lepingulise esindaja kaudu) on korduvalt samastanud hagejat kui juriidilist isikut selle ühe osaniku ja juhatajaga. Samuti ei ole hageja selgitanud, millal väidatav leping hageja või selle õiguseellase ja kostja vahel sõlmiti - kas kohe, kui märgitud hobune Itaalisse teenindusele võeti, või siis mingil ajahetkel enne tasumata jäänud arvete esitamist (hageja on väitnud, et hageja seaduslik esindaja oli hobuse treener alates 2003. aastast ja kuni aprillini 2004 osutas „hageja“ kostja hobusele teenuseid teise ettevõtte kaudu - vt. toimiku lk.24). Hageja ei ole ka tõendanud kostja poolt konkludentsete tegude toimepanemist, mis annaks alust tuvastada kaudset tahteavaldust sellise lepingu sõlmimiseks. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et kostja oleks alates hobuse saabumisest Itaaliasse 2003. aastal kuni aprill 2004 tasunud hagejale isiklikest vahenditest hobuse teenindamise eest (hageja kui äriühing asutati ja kanti äriregistrisse 2004.a. märtsis - vt. toimiku lk. 106) ning nagu hagist nähtub, ei tasunud kostja ka perioodil 2004. aprill kuni jaanuar 2005 esitatud arveid. Hageja poolt arvete esitamine, sõltumata sellest, kas need olid esitatud kostja juhitud äriühingule või isiklikult kostjale, et tõenda kostja poolt tegude tegemist, mis tunnistaksid kostja poolt kaudse tahteavalduse tegemist lepingu sõlmimiseks või siis isiklikult vastutada äriühingu kohustuste eest hageja ees, kuivõrd ta nimetatud arveid ei tasunud. Lepingu sõlmimiseks kaudse tahteavalduse tegemise hindamisel ei oma õiguslikku tähendust vaidlus selle üle, kas hobuse auhinnarahad maksti välja isiklikult kostjale või tema juhitavale äriühingule, ning seda ei tõenda ka asjaolu, et kostja oli hobuse Itaalias hooldamise perioodil registreeritud Rootsis hobuse omanikuks. Tähendatud asjaolud võiksid olla teatavaks argumendiks, kui hagi aluseks oleksid lepinguvälised, näiteks käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest tulenevad kohustused. Haginõue kujutab aga endast lepingul põhinevat nõuet. Kostja on omalt poolt kostja vande all antud seletusega tõendanud oma vastuväiteid, s.o. 5(6)
seda, et leping hobuse Itaalias teenindamise ja selle eest tasumise kohta oli sõlmitud kostja juhitud äriühinguga Stall Helders AB ning et ta ei ole võtnud kohustust tasuda isiklikult hobuse teeninduse eest. Kolleegium möönab, et maakohus ei ole asja menetlemisel mitte alati järjekindlat järginud TsMS § 348 lg.1 ja 351 lg.1 sätteid, mis väljendus vaidluse lubamises asjas, arvestades nõude alust, tähtsust mitte omavate asjaolude üle, ebajärjekindluses teatavate kostja esitatud dokumentide tõlke nõudmisel ning kostjalt vande all seletuse võtmisel (kus kostja poolt seletuse andmise ajal on kohus lubanud poolte esindajatel korduvalt omi väiteid esitada). Samas ei ole nimetatud minetused niivõrd olulised, et annaksid alust maakohtu otsuse tühistamiseks, pidades silmas, et hageja ei ole hagi aluseks oleva asjaolu tõendamiseks tõendeid esitanud, mõlemal poolel olid esindajaks õigusteadmistega isikud ja protokollis on eristatud kostja vande all antud seletusi poolt esindajate väidetest. TsMS §id 51, 262 ja 269 ei sätesta kohustust nõuda vande all seletusi andnud menetlusosaliselt allkirja andmist protokolli. Kostja vande all antud seletuste avaldamist istungil ei ole hageja nõudnud. Apellatsioonkaebuse viidatud kohtuistungi protokollist toimiku lk. 99-100 ei nähtu, et hageja esindaja oleks taotlenud hageja seaduslikult esindajalt vande all seletuse võtmist ning et kohus oleks sellise taotluse jätnud rahuldamata. Hagimenetluses peavad pooled ise esitama tõendid ja kohus ei kogu neid omal algatusel. Kui esimese astme kohus jätab ebaõigesti poole tõendi vastu võtmata, tuleb sellekohane taotlus (tõend) esitada apellatsioonkaebuses. Apellatsioonkaebuses ei ole apellant taotlenud hageja seaduslikult esindajalt vande all seletuse võtmist. Seega jätab kolleegium apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apellatsioonimenetluse menetluskulud apellandi kanda.
Tiit Kollom
Margo Klaar
Mare Merimaa
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.