Tsiviiltoimik 2-07-22635 /92
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Raivo Einula
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. oktoober 2008. a, Tallinn Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-22635
Kohtuasi
T W s.r.l. hagi GHH vastu võla (301 870 krooni) väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: T W s.r.l. (registrikood xxx, xxx) Hageja esindaja: Gerli Mutso Kostja: GHH(isikukood xxx) Kostja esindaja: advokaat Siim Roode (MAQS Law Firm Advokaadibüroo, Roosikrantsi 11, 10119 Tallinn)
Kohtuistungi toimumise aeg
18. september 2008 a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Istungil osalenud isikud
Poolte esindajad Istungisekretär Mailis Toop
Jätta T W s.r.l. hagi GHH vastu võlgnevuse (301 870 krooni) väljamõistmiseks tervikuna rahuldamata. Kohtukulude jaotus Kõik menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 162 lg 1-3) Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus
Tsiviiltoimik 2-07-22635 /92
menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagiavaldus T W s.r.l. esitas Harju Maakohtusse hagi GHH vastu 301 870 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja tegevuseks hobuste treenimine, majutus, toitlustus, võistlustele transportimine, hobustele kaarikujuhtide organiseerimine, palkamine ja hobuste võistlustel osalemise organiseerimine ja hobustele meditsiiniteenuste tellimine. Hagejal oli kostjaga kokkulepe kostja hobusele CM kõigi hageja tegevusalaks olevate teenuste osutamise kohta. Kostja hobune oli hageja juures hoiul 2004. a aprillist kuni 2005. a jaanuarini. Kostja on jätnud hagejale tasumata arved kokku summas 19 293 eurot ehk 301 870 krooni kursi järgi 1 euro=15,6466 krooni. Kuni aprillini 2004. a osutas hageja kostja hobusele teenuseid teise ettevõtte kaudu, osutatud teenuste eest kostja hagejale ka tasus. Hageja seaduslik esindaja JT on olnud hobuse CM treener perioodil 2003. a kuni 2005. a. Kostja hobune CM võitis perioodil 05.05.2003. a kuni 27.01.2005. a auhinnarahasid kokku summas 48 365 eurot ehk 756 733 krooni, sellest hagi aluseks oleval perioodil 30 520 krooni ehk 477 535 krooni. Hagiavalduse kohaselt võib hageja tõendada võlaõigusliku suhte olemasolu poolte vahel kohtuistungil oma seletusega. Kuna lepingu peamine täitmise koht oli Itaalia, kuulub kohaldamisele Itaalia õigus. Hageja palus välja mõista kostjalt 301 870 krooni ja menetluskulud.
Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kirjalike vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud oma õigusvõimet ja kostja palub TsMS § 423 lg 1 p 7 alusel jätta T W s.r.l. hagiavaldus 301 870 krooni nõudes läbivaatamata. Juhuks kui kohus kostja hagi läbivaatamata jätmise taotlusele vaatamata leiab, et hagi saab menetleda, esitas kostja ka sisulised vastuväited. Kostjale on arusaamatu, millise õigussuhte või lepingu alusel osutatud teenuse eest on koostatud hageja poolt tõenditena esitatud arved. Hageja väide, et tal oli kostjaga kokkulepe kõikide hageja tegevusaladeks olevate teenuste osutamiseks, on paljasõnaline ning tõendamata. Selgusetu on ka, mida soovib hageja tõendada avaldusega, millest nähtub, et 2003-2005. a oli kostjale kuuluva hobuse CM treeneriks JT. Hageja ei ole tõendanud vaidlusaluse hobuse kostjale kuulumist ega kokkuleppe olemasolu hageja poolt kostjale mistahes teenuste osutamise kohta. Kostja palus jätta hagiavaldus läbi vaatamata ja kui kohus peab võimalikuks asja menetleda, siis jätta esitatud hagiavaldus rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Hageja vastuväited kostja vastusele
Tsiviiltoimik 2-07-22635 /92
Hageja kostja vastuväiteid ei tunnista. Hagejal on õigusvõime ja esindajal esindusõigus. Poolte vahel oli teenuste osutamise leping alates 2004. a aprillist. Pooled olid kokku leppinud, et teenuseid osutatakse kostjale kuulunud hobusele CM ning kostja tasub teenuste eest vastavalt hageja esitatud arvetele. Kuivõrd kostjal oli enne 2004. a aprilli samasiuline teenuse osutamise leping hageja esindajale kuulunud eelneva ettevõttega, siis hageja osutas heas usus teenuseid kostjale kuulunud hobusele edasi. Hageja aitas kostjal ka hobune kasumiga võõrandada. Hageja osutab oma tallides samalaadset teenust pidevalt umbes 300 hobusele ja tal on enamiku hobuseomanikega teenuse osutamiseks suulised kokkulepped. Teenuse osutamise leping ei pea olema sõlmitud kirjalikult ning soovib tõendada õigussuhte olemasolu oma ütlustega kohtus, samuti soovib kostjalt seletuse võtmist. Hagejal on õigus saada tasu tehtud kulutuste ja osutatud teenuste eest. Kohtuistung Hageja esindaja jäi hagiavalduses esitatu juurde, palus välja mõista kostjalt 19 293 € ehk 301 870 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja jättis hagejale tasumata arved perioodist juuni 2004. a kuni detsember 2004. a, kostja hobusele CM osutatud teenuste eest. 2004. a detsembrikuu eest on arve esitatud 2005. a jaanuaris, hobune võõrandati 14.12.2004. a. Hobune kuulus vaidlusalusel perioodil kostjale, hobune viibis vaidlusalusel perioodil Itaalias, hageja oli hobuse treener, hobune osales võistlustel ja teenis auhinnarahasid ning auhinnarahad maksti välja kostjale. Rootsi hoburegistri kanne tõendab omandiõigust. Suulise lepingu kostjaga sõlmis isiklikult hageja seaduslik esindaja ja hobuse treener JT. Suulise lepingu alusel teenuste osutamine on traavliäris tavapärane, hageja on selle ala professionaal. Kostja vastuväited on paljasõnalised ja tõendamata, esitatud dokumendid ei ole loetavad ega mõistetavad või on üksnes informatiivsed. Ükski kostja poolt esitatud dokument ei tõenda hagejale arvete tasumist ega hobuse teise või kolmanda isiku omandiõigust, samuti ei ole kostja täitnud kohtu korraldust esitada algdokumendid. Kuna kostja ei ole tõendanud SHAB omandiõigust hobusele CM vaidlusaluse perioodi ajal, ei ole SHAB-le adresseeritud dokumendid asjakohased. Hageja palub kostja esitatud dokumente otsuse tegemisel mitte arvesse võtta. Hageja on nõus Eesti õiguse kohaldamisega. Võlaõigusseadus ei sätesta teenuste osutamise lepingule kohustuslikku kirjalikku vormi, poolte vahel oli sõlmitud suuline leping. Leping sõlmiti kõigepealt SHAB-ga ja kuna hobune viibis Itaalias, siis kui omanikuks sai kostja, sõlmiti uus suuline leping hageja ja kostja vahel. Võlaõigusseadus sätestab heausklikkuse põhimõtte, mille kohaselt võlasuhtes loetakse mõistlikus seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikuks loetakse teenuste osutamise eest arvete tasumist. Arved saadeti aadressil ja nende andmetega, mille kostja hagejale andis. Hageja esindaja kinnitas kohtuvaidluses, et ta jääb hagiavalduses esitatu juurde. Pooled kompromissi sõlmida ei suutnud. Hageja esindaja olnuks nõus mitte vähemaga kui pool hagetavast summast. Kostja esindaja pakkus õigusrahu huvides
Tsiviiltoimik 2-07-22635 /92
sõlmida kompromiss, mille kohaselt kostja nõustuks 35 % ulatuses haginõude rahuldama. Seda pidas hageja esindaja vastuvõetamatuks. Hageja esindaja kinnitas, et kostja jättis hagejale tasumata arved perioodist juuni 2004 kuni detsember 2004 kostja hobusele CM osutatud teenuste eest, summas 19 293 €, mis on 301 870 krooni. Hageja esindaja leidis, et kohtutoimikus olevate tõenditega on tõendatud alljärgnevad asjaolud: • Hobune kuulus vaidlusalusel perioodil kostja omandisse (tl. 96-97), kostja on kinnitatud eelpool nimetatud asjaolu ka oma ütlustega (viimase kohtuistungi protokolli 2, 4 lõik). • Hobune viibis vaidlusalusel perioodil Itaalias, kuigi kostja sõnade kohaselt ta seal ei viibinud (tl. 98-99). • Hageja oli hobuse treener (tl 49-50). • Hobune osales võistlustel ja teenis auhinnarahasid (tl. 51-52). • Auhinnarahad maksti välja kostjale (tl. 150-151). Samuti leidis hageja esindaja, et kõik kostja vastuväited on olnud paljasõnalised ja tõendamata. Hageja esindaja esitas oma nägemuse kostja poole kirjalike dokumentide kohta: • Veterinaari hinnapakkumine (tl.155), tegemist on informatiivse dokumendiga, mis ei määra omandiõigust, dokumendi nähtub, et tegemist on ametialase teatega, mis on esitatud SHAB-le, SHAB ei ole protsessi osaline. • Itaaliakeelne faks (tl. 156), dokumendil ei ole kirjas hobuse nime, samuti ei ole aru saadav, mida nimetatud dokumendiga soovitakse tõendada. • Itaaliakeelne faks (tl. 157), dokumendil ei ole kirjas hobuse nime, samuti ei ole aru saadav, mida nimetatud dokumendiga soovitakse tõendada. • Itaaliakeelne faks (tl. 158), dokument ei ole loetav, paberit läbib must pindjas joon, dokumendil ei ole kirjas hobuse nime, samuti ei ole aru saadav, mida nimetatud dokumendiga soovitakse tõendada. • Nordea panga maksekorraldus (tl. 165) on hagi perioodist väljas, dokumendil ei ole kirjas hobuse nime, samuti ei ole aru saadav, mida nimetatud dokumendiga soovitakse tõendada. • Itaaliakeelne faks (tl. 168) on hagi perioodist väljas, dokumendil ei ole kirjas hobuse nime, samuti ei ole aru saadav, mida nimetatud dokumendiga soovitakse tõendada, dokumendil puudub tõlge. • Itaaliakeelne faks (tl. 169), dokument ei ole loetav, paberit läbib must pindjas joon, samuti ei ole aru saadav, mida nimetatud dokumendiga soovitakse tõendada. • Itaaliakeelne faks (tl. 171), ei ole aru saadav, mida nimetatud dokumendiga soovitakse tõendada, kuna kostja kui õigustatud isik võib raha lasta välja maksta ka oma enda poolt määratud isikutele. • Itaaliakeelne faks (tl. 173), ei ole aru saadav, mida nimetatud dokumendiga soovitakse tõendada, kuna kostja kui õigustatud isik võib raha lasta välja maksta ka oma enda poolt määratud isikutele.
Tsiviiltoimik 2-07-22635 /92
• Viimasel istungil esitatud faksid pealkirjaga Bolagsverket on tõlkimata, samuti ei ole aru saadav, mida nimetatud dokumendiga soovitakse tõendada. Kokkuvõttes hageja esindaja leidis, et ükski kostja poolt esitatud dokument ei tõenda hagejale arvete tasumist ega hobuse teise või kolmanda isiku omandiõigust, samuti ei ole kostja täitnud kohtu korraldust esitada algdokumendid (tl. 146, alt neljas lõik). Kostja ei ole tõendanud SHAB omandiõigust Hobusele CM hagi perioodi ajal, seetõttu kostja poolt esitatud dokumendid, mis on adresseeritud SHAB-le ei antud asjas asjakohased. Hageja ei vaielnud vastu Eesti õiguse kohaldamisele. Võlaõigusseadus ei sätesta teenuste osutamise lepingule kohustuslikku kirjalikku vormi. Võlaõigusseadus sätestab heausklikkuse põhimõtte, mille kohaselt võlasuhtes loetakse mõistlikus seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikuks loetakse teenuste osutamise eest arvete tasumist. Kostja andis kohtuistungil seletuse vande all. Kostja seletuse kohaselt oli leping hobusele teenuste osutamiseks sõlmitud JT ja SHAB vahel. Ei ole kunagi olnud hobuse CM omanik, hobusest kuulnud on. On kohtunud JTga kui toimus hobuste paaritumine. Sõitis Itaaliasse kui SHAB esindaja. Ettepaneku, et hobune jääks tiineks, tegi Rootsi treener. Hobuse omanik oli alates 02.11.2000. a SHAB, kes müüs 17.12.2004. a hobuse FHF FHFAB-le. Kui hobune viiakse Rootsist välja, peab olema teada tema eest vastutav isik. Hobune oli registreeritud Itaalias kui SHAB hobune, ka arved saadeti SHAB-le, kes nende eest maksis. 2006. a augustis kuulutati Rootsis välja SHAB pankrot. Kolm aastat kui hobune oli Itaalias, vastutas kostja hobuse eest juhatuse liikmena ja oli Rootsi registrisse kantud, kuna oli juhatuse liige ja vaja oli Rootsi aadressi. Vastutas piiratult juhatuse liikmena, mitte isiklikult. Andis Rootsi aadressi arvete saatmiseks, kuna leping oli sõlmitud SHAB-ga. Ei ole saanud kunagi Itaaliast raha, ehkki oli Rootsi registrisse kantud. Itaalias oli see hobune SHAB hobusena. Arvetele oli märgitud kostja isikukoodiks SHAB registrikood. Kostjal Rootsis pangakontot olnud ei ole, auhinnaraha läks firmale. Arved on hiljem ümber tehtud. Ei andnud hagejale Rootsi aadressi mitte enda aadressina vaid äriühingu aadressina. Kostja esindaja kinnitas kohtuvaidluses, et kostja jääb oma kirjalikes vastuväidetes ning vande all antud seletuses esitatud seisukohtade juurde, tuues välja järgmised olulisemad momendid, mis kinnitavad, et hageja nõue kostja vastu on põhjendamatu, kuna hageja ei ole tõendanud lepingut hageja ja kostja vahel. Kostja kinnitas vande all antud ütlustega, et ei ole olnud hobuse CM omanik ega ole sõlminud hagejaga nimetatud hobuse treenimiseks ja ülalpidamiseks lepingut. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oli vaidlusalusel perioodil hobuse CM omanik ja et on tõenditena osutanud esitatud arvetel näidatud teenuseid ning millised on väidetava teenuse osutamisega seotud kulutused, mis võimaldaks kohtul, vaatamata sellele, et hageja ei ole hagis sellisele alusele tuginenud, asjaolude põhjal tuvastada,
Tsiviiltoimik 2-07-22635 /92
et poolte vahel on lepinguväline kohustus ja mõista kostjalt hageja kasuks kostja poolt säästetu või põhjendatud kulutused, mida hageja kostja huvides on teinud. Kostja seisukohta selles, et hagejal on nõue lepingust tulenev nõue hobuse CM endise omaniku äriühingu SHAB, mitte kostja vastu, kinnitavad lisaks asja sisulise arutelu käigus ja kirjalikus vastuses esitatule järgmised asjaolud:
Tsiviiltoimik 2-07-22635 /92
kostja. Nimetatu kinnitab kostja väidet, et hobuse omanik ja hobuse majandamise eest vastutav isik oli ka perioodil, kui registrisse oli omanikuna kantud kostja, SHAB, kelle vastu on hagejal nõue. Kostja esindaja palus jätta T W s.r.l. hagi rahuldamata ja määrata kohtuotsusega menetluskulude jaotus nii, et kõik menetluskulud jääksid hageja kanda. Kohtu seisukoht Kohtuotsuse põhjendus Lisaks poolte esindajate seisukohtade, samuti kostja seletuse ärakuulamise uuris kohus kõiki asjas kogutud ja poolte esitatud järgmisi tõendeid: • Itaaliakeelsed arved koos tõlgetega (lk 25-29, ka lk 39-48), kuupäevadega 14.06.2004, 01.10.2004, 11.11.2004, 07.12.2004, 03.01.2005. Arvete saajaks on märgitud kostja, aadress Rootsis • Teatis selle kinnituseks, et JT oli 2003-2005 hobuse CM treener (lk 32, ka 4950) • Hobuse CM tulemuste tabel (lk 31, ka 51-52); • Hageja asutamisdokumendi koopia (lk 53-57); • Hageja registrikaart, tõlge (lk 87-90, 106-110) • Hageja korralise koosoleku protokoll, tõlge (lk 91-92) • Registri väljatrükk hobuse CM kuuluvuse kohta (lk 95-96) • Hobuse CM Itaalias viibimist tõendav dokument (lk 104-105) • Kostja esindaja poolt esitatud võõrkeelsete dokumentaalsete tõendite koopiad (lk 123-144) ja nende tõlked (lk 155-174) • Rootsi Traavispordi Keskliidu faks (lk 150-151), milles kirjas väljamaksed GH ile seoses hobusega CM Kohus, uurinud ja analüüsinud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Võlaõigusseaduse (edaspidi: VÕS) § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (so lepingupoolte) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kehtestab lepingu vormi. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Esindajate selgitus ei ole TsMS mõttes tõendiks, küll aga on tõendiks poole enda seletus.
Tsiviiltoimik 2-07-22635 /92
Kostja andis seletuse isiklikult kohtuistungil. Samas ei taotlenud kumbki pool hageja seadusliku esindaja ärakuulamist, so tema seletust kohtus. Kohtu arvates ei ole hageja tõendanud, et hageja ja kostja vahel oleks kunagi sõlmitud leping ehk teisisõnu, et hageja ja kostja oleksid astunud seoses hobuse nimega CM Itaalias treenimise ja kasvatamise ning hooldamisega lepingulistesse suhetesse. Ühestki kohtu käsutuses olnud tõendist ei nähtu hageja ja kostja tahe, millest võiks vastuvaidlematult, oletusteta, järeldada, et poolte (hageja ja füüsilisest isiku GH i) vahel eksisteeris suuline leping. Puuduvad tõendid, mis lubaksid väita, et menetluses esinenud poolte vaheline tahe oleks väljendatud lepingus. Kohtus uuritud tõendid kinnitavad, et hobune nimega CM sattus Itaaliasse äriühingu SH ajal. Äriühing ja füüsiline isik (GH ) ei saa olla samastatavad õigussubjektid. Kostja käis Itaalias, kuid oli seal alati SH esindajana. Seejuures ei esinenud kostja kunagi enda kui füüsilise isiku nimel. Vastupidist väita ei ole kohtu arvates võimalik, kuna selle kinnituseks ei ole esitatud hageja poolt ühtki tõendit. Hobuse auhinnarahad on edastatud äriühingule SHAB. Arved hobuse Itaalias pidamise eest on esitatud Rootsi äriühingule SHAB. Arved pärinevad perioodist aprill 2004 kuni detsember 2004. Arvetel on toodud äriühingu SHAB registrikood. Sellest tulenevalt pidanuks ka äriühing tasuma teenuste eest, mis olid seotud hobuse Itaalias pidamisega. Asjas ei oma kohtu arvates tähtsust Rootsi hobusteregistrist pärinev teave, mille kohaselt kostja on hobuse CM omanikuna registrisse kantud ajavahemikus 1.09.2003 kuni 14.12.2004 (lk 96). Asjas ei ole ümber lükatud kostja väidet selle kohta, et tema märkimine hobuse omanikuna oli tingitud Rootsi õigusest, mille kohaselt siis, kui hobune viiakse Rootsist välja, peab tema eest vastutama füüsiline isik, mitte äriühing. Kostja oli SHAB juhatuse liige ja üks osanik. Hageja esindaja on viitega toimiku lk 49-50 osundanud, et hageja oli hobuse treener. Sellest nähtub, et hobuse CM treeneriks oli hr JT. Viimasega, nagu kostja kinnitas kohtuistungil, oli lepingulistes suhetes SHAB. Juunis 2004 tasus kostja kõik arved nimetatud äriühingus, mille omanikeks olid tema ja ta abikaasa. Hobune nimega CM müüdi 17.12.2004. Itaalias oli hobune registreeritud kui SHAB-le kuuluv. Kostja ei pea end isiklikult vastutavaks nimetatud hobusega seonduvate arvete eest. Need esitati äriühingule nagu anti ka hobuse auhinnarahad äriühingule. Kui äriühing pankrotistus, hakkas hageja saatma arveid kostja nimele. Kostja kinnitas, et tema elukohaks ei ole olnud Rootsi, vaid Holland. Kohtu arvates ei ole asjakohane hageja viide toimiku lk. 126 asuvale rootsikeelsele faksile (koopiana), kuna nimetatu ei saa samuti kinnitada lepingulise suhte olemasolu hageja ja kostja vahel. Kohtu arvates on hageja jätnud tõendamata lepingulise suhte olemasolu hageja ja kostja vahel ja see on peamiseks aluseks hagi rahuldamata jätmisel. TsMS § 162 lg 1kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 11 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
Tsiviiltoimik 2-07-22635 /92
Kohus jätab hagi tervikuna rahuldamata ja leiab, et menetluskulud tuleb seepärast hüvitada hagejal.
Kohtunik
Raivo Einula
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.