28. jaanuar 2026.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-150828
Tsiviilasi / hagi ese
Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagiavaldus A Ki (K, vana nimi A) vastu raha tasumise nõudes
Hagihind
35 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, aadress Estonia pst 9, 10143 Tallinn) Lepinguline esindaja E A
Kostja
A K (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaana Nõgisto
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Välja mõista A Kilt (K, isikukood xxx) Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) kasuks 18 (kaheksateist) eurot 90 (üheksakümmend) senti.
3.Jätta rahuldamata Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) hagiavaldus A Ki (K, isikukood xxx) vastu sissenõudmiskulu 16 (kuusteist) eurot 10 (kümme) senti tasumise nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohus ei anna TsMS § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagi selle hinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
2.TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused.
3.Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt oli kostja 27.01.2023 sõiduki registreerimismärgiga xxx omanik või vastutav kasutaja. Pooled ei vaidle nimetatud asjaolu üle, mistõttu ei vaja see eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
4.Leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud (vt ka RKTKo 06.12.2017 2-15-3430, p 18). Eeltoodust tulenevalt eeldatakse parkimist hageja väidetud kohas, kui sõidukit on pildistatud äratuntavalt ja leppetrahvile on märgitud parkimise aeg ja koht. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et 27.01.2023 oli sõiduk registreerimismärgiga xxx pargitud hageja opereeritavale parkimisalale asukohaga Maxima, Smuuli 9 (EP95, 1218), Tallinn. Hageja on esitanud tõendina 27.01.2023 leppetrahvinõude, millel on märgitud parkimise aeg 27.01.2023 ja koht Maxima, Smuuli 9 (EP95, 1218), Tallinn (dtl-d 78-79) ja leppetrahvinõudes märgitud ajal sõidukist tehtud fotod (dtl-d 80-89). Eeltoodut arvestades on kostja koormis tõendada, et ta ei parkinud sõidukit hageja väidetud ajal hageja väidetud parklas. Kostja ei ole vastu vaielnud väitele, mille kohaselt oli sõiduk registreerimismärgiga xxx pargitud 27.01.2023 hageja opereeritavale parkimisalale asukohaga Maxima, Smuuli 9 (EP95, 1218), Tallinn. Kuivõrd pooled asjaolu üle ei vaidle, ei vaja see eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
5.Kostja on esitanud vastuväited, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud kostjale avaldatud parkimistingimuste sisu ega seda, et kostjal oli võimalik parklasse sisenedes mõistlikult tutvuda tingimusega, et tasuta parkimiseks tuli märkida parkimise algusaeg (dtl 120). Kostja ei ole õigeks võtnud hageja väiteid pooltevahelisele võlasuhtele kohalduvate parkimistingimuste sisu kohta. Eeltoodut arvestades on hageja koormis tõendada, et kostjal oli parkimisalale sisenedes mõistlikult võimalik teada saada parkimistingimuste kohaldumisest ning parkimistingimuste sisust (võlaõigusseaduse (VÕS) § 37 lg 1). Tingimuse kasutaja peab tõendama, et tüüptingimused olid olemas lepingu sõlmimise ajal ning teisel poolel oli võimalus nende sisu teada saada (RKTKo 2 (6)
23.03.2011 3-2-1-2-11, p 13). Kuivõrd parkimistingimused on tüüptingimused, tuleb eeldada, et hageja ei vaheta parkimistingimusi sageli. Seetõttu ei pea hageja tõendama liikluskorralduse tähistust, infotahvlite paigutust ja sisu konkreetse rikkumise päeva seisuga, vaid rikkumise ajale mõistlikult lähedase aja seisuga.
6.Kohus selgitas 17.01.2025 hagejale tõendamiskoormise jaotust ning tegi ettepaneku esitada tõendeid avalduste ja dokumentide esitamise tähtaja jooksul (dtl-d 136-140). Kohus selgitas, et 27.01.2023 tehtud fotol (dtl 91) ei ole parkimistingimused loetavad (dtl 136). Hageja esitatud fotodelt liikluskorralduse ja parkimiskorralduse tähistuste kohta (dtl-d 92-101) ei nähtu fotode tegemise aeg (dtl 136). Kohus kohustas hagejat esitama avalduste ja dokumentide esitamise tähtaja jooksul tõendid selle kohta, et Maxima, Smuuli 9 (EP95, 1218), Tallinn parkimisalale olid rikkumise ajale mõistlikult lähedase aja seisuga paigutatud liiklusmärgid parkimiskorralduse kohta ning infotahvlid parkimistingimustega selliselt, et nendega tutvumine oli mõistlikult võimalik. Kohus selgitas, et parkimistingimuste sisu tõendamiseks on hagejal võimalik esitada rikkumise ajale mõistlikult lähedase aja seisuga tehtud foto, millelt nähtuvad parkimistingimused on loetavad. Hageja on soovinud liikluskorralduse tähistust, infotahvlite sisu ja paigutust Maxima, Smuuli 9 (EP95, 1218), Tallinn parkimisalal tõendada fotodega (dtl-d 133-137, 153-162). Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei tõenda kuupäeva märkimine fotol selle tegemise aega.
7.Hageja on esitanud tõenditena kaks fotot, millele on kuupäevaks peale märgitud 2023:01:23 (dtl-d 160-161). Fotofailide metaandmetest ei nähtu fotode ülesvõtmise aeg. Dtl 160 asuva foto metaandmete kohaselt on ülesvõte tehtud asukohas koordinaatidega 59.44391888888889, 24.822345555555554, millele vastab aadress J. Smuuli tee 9, Tallinn. Dtl 161 asuva foto metaandmete kohaselt on ülesvõte tehtud asukohas koordinaatidega 59.44390413888889, 24.82237358333333, millele vastab aadress J. Smuuli tee 9, Tallinn. Fotodelt nähtuvad härmas puud ja lumine parkla (dtl-d 160-161). Kohtu hinnangul on fotofailide metaandmetest nähtuv geosildistus autentne. Andmete tervikluse muudab usutavaks see, et kummagi foto puhul on asukohakoordinaadid erinevad, mis võtab arvesse ülesvõtte tegemist erinevatest kohtadest. Kohtu hinnangul tõendab fotofailide metaandmetest nähtuv geosildistus fotode tegemist parkimisalal asukohaga J. Smuuli tee 9, Tallinn. Fotolt nähtuvad talvised olud on omased jaanuarikuisele ilmale. Metaandmete autentsus geosildistuse osas näitab, et fotosid ei ole järeltöödeldud fotole ülesvõtte tegemise kuupäeva ja kellaaja lisamisega. Kohtu hinnangul on seetõttu usutav, et fotodel olevad kuupäevad ja kellaajad on fotodele lisatud juba nende tegemise ajal kuupäevatempli funktsiooni (Date Stamp) kasutades. Kohus leiab, et fotod on tehtud 23.01.2023 asukohaga J. Smuuli tee 9, Tallinn.
8.Hageja on esitanud tõenditena kaks fotot, mille kuupäevadeks on märgitud 2023:01:26 (dtld 158-159). Fotofailide metaandmetest nähtuvad koordinaadid, millele vastab aadress J. Smuuli tee 9, Tallinn. Kohtu hinnangul on fotode tegemise aeg 26.01.2023 ja koht Smuuli tee 9, Tallinn usaldusväärsed samal põhjusel, miks kohus luges usaldusväärseks 23.01.2023 tehtud fotode tegemise aja ja kuupäeva (vt p 7). Hageja on esitanud tõenditena kaks fotot, mille kuupäevadeks on märgitud 2023:02:02 (dtl-d 156-157). Fotofailide metaandmetest nähtuvad koordinaadid, millele vastab aadress J. Smuuli tee 9, Tallinn. Kohtu hinnangul on fotode tegemise aeg 02.02.2023 ja koht J. Smuuli tee 9, Tallinn usaldusväärsed samal põhjusel, miks kohus luges usaldusväärseks 23.01.2023 tehtud fotode tegemise aja ja kuupäeva (vt p 7). Hageja on esitanud tõenditena kaks fotot, mille kuupäevadeks on märgitud 2023:02:07 (dtl-d 154-155). Fotofailide metaandmetest nähtuvad koordinaadid, millele vastab aadress J. Smuuli tee 9, Tallinn. Kohtu hinnangul on fotode tegemise aeg 07.02.2023 ja koht J. Smuuli tee 9, Tallinn usaldusväärsed samal põhjusel, miks kohus luges usaldusväärseks 23.01.2023 tehtud fotode tegemise aja ja kuupäeva (vt p 7).
9.Kohtu hinnangul nähtub fotodelt digitoimiku lehekülgedel 154-161, et ajavahemikus 23.01.2023 kuni 07.02.2023 paiknesid aadressil J. Smuuli tee 9, Tallinn liiklusmärk 387 („Parkimisala“), lisatahvel 577a („Parkimiskestus“), lisatahvel 578a („Tasuline parkimine“) ning teatetahvlid tähistusega „EUROPARK“. Kohtu hinnangul on fotodega tõendatud olukord 3 (6)
parkimisalal kostja poolt sõiduki parkimise ajale lähedase seisuga. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et parkimisalal viibides oli liikluskorralduse tähistus nähtav. Liikleja peab sõidukit parkides veenduma selles, kas ja millistel tingimustel on parkimine võimalik alal, millele liikleja oma sõiduki soovib parkida. Infotahvlite olemasolu ja paigutust arvestades oli kostjal võimalik teada saada nii parkimise tasulisusest kui ka parkimise korraldusest.
10.Hagist nähtuvalt tugineb hageja sellele, et pooltevaheline leping on sõlmitud tüüptingimustel, kusjuures lepingu sõlmimine on toimunud tüüptingimustes sätestatud korras. Infotahvlil on märgitud järgmise sõnastusega parkimistingimused: „1. OÜ EuroPark Estonia (edaspidi „Parkimise korraldaja“) ja sõiduki kasutaja vahel sõlmitakse parkimiskoha kasutamise leping (edaspidi „Parkimisleping“). Parkimislepingu tingimused on näidatud käesoleval infotahvlil ja/või parkimisautomaadil (edaspidi „Parkimistingimused“). Parkimise korraldaja väljendab Parkimistingimuste avaldamisega Parkimislepingu sõlmimise pakkumuse, millega sõiduki kasutaja sõiduki parklasse parkimisega nõustub“ (dtl 159). Parkimistingimuste sisu 26.01.2023 seisuga tõendab hageja fotoga 26.01 5176796.jpg (dtl 159). Foto on tehtud üks päev enne kostja poolt sõiduki parkimist Maxima, Smuuli 9 (EP95, 1218), Tallinn parkimisalale, mistõttu tuleb eeldada selliste tingimuste sisu ka 27.01.2023 seisuga. Kostja ei ole tõendanud teistsuguse sisuga parkimistingimusi. Kohus leiab, et parkimistingimused on tüüptingimusteks ning parkimistingimustel sõlmitud parkimisleping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Kostjal oli parklasse sisenemisel mõistlik võimalus tutvuda parkimislepingu tingimustega. Kohus on seisukohal, et kostja poolt sõiduki parkimisega on hageja ja kostja sõlminud 27.01.2023 parkimislepingu infotahvlil märgitud tüüptingimustel.
11.Parkimistingimuste punkt 4 sisaldab järgmise sisuga tingimust: „4. Sõiduki kasutaja kohustub koheselt peale sõiduki parklasse parkimist asetama sõiduki armatuurlauale selgelt loetavalt parkimise eest tasumise ning parkimise alustamise ja lõpetamise aja kontrollimist võimaldava või parkimist lubava tähise, va. Kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga. Tasutud parkimisaja lõppedes on sõiduki kasutaja kohustatud sõidukiga parklast lahkuma“ (dtl 159). Parkimistingimuste punkt 8 sisaldab järgmise sisuga tingimust: 8. „Parkimislepingu rikkumise korral kohustus sõiduki kasutaja tasuma leppetrahvi kuni 60 eurot. Rikkumise jätkudes võib vähemalt 24 tunni möödudes eelmisest leppetrahvinõudest esitada uue leppetrahvinõude. Leppetrahvi tasumine ei asenda parkimistasu maksmist. Lepptrahvisumma muutub sissenõutavaks Parkimise korraldaja poolt leppetrahvinõude esitamise hetkest“ (dtl 159). Kohus leiab, et parkimistingimustega on ette nähtud parkimiskorraldus, mida hageja hallatavale parkimisalale oma sõiduki parkinud isikud peavad järgima ning selliste isikute kohustus tasuda leppetrahvi kuni 60 eurot parkimistingimuste rikkumise eest.
12.Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 15 eurot parkimistingimuste rikkumise eest. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual parkimise algusaeg fikseeritud parkimiskellaga ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist (dtl 71). Pooled ei vaidle asjaolude üle, mille kohaselt ei olnud sõiduki parkimise algusaega parkimiskellaga või muul viisil tähistatud ning kostja ei olnud tasunud parkimistasu. Seetõttu ei vaja asjaolud eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
13.Leppetrahvinõudele lisatud fotodelt nähtuvalt oli sõiduki armatuurlauale paigutatud parkimiskaart erivajadusega inimesele (dtl-d 84-86). Parkimistingimustest ei nähtu, et parkimiskaardi erivajadustega inimesele sõiduki esiklaasile või armatuurlauale paigutamisega vabaneb sõiduki parkinud isik parkimise algusaja tähistamise kohustusest või parkimistasu maksmise kohustusest.
14.Parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes, kui ei esine erandlikke asjaolusid (nt orkaan, muu looduskatastroof vms) (vt ka RKTKo 217-117146 p 12). Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, et hageja pani leppetrahvinõude 4 (6)
kostja sõiduki kojamehe ja esiakna vahele. 27.01.2023 tehtud fotolt nähtub kollane kviitung sõiduauto kojamehe vahel (dtl 88). Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud leppetrahvinõude panemise sõiduauto kojamehe vahele. Kostja ei ole tõendanud, et parkimise aegadel esinesid erandlikud asjaolud, mis muutsid leppetrahvinõude sõiduki esiklaasile kojamehe vahele paigutamise ebamõistlikuks viisiks tahteavalduse edastamisel. Kohus loeb eeltoodut arvestades, et kostja on leppetrahvinõude kätte saanud hiljemalt ajast, millal kostja lõpetas hageja hallataval parkimisalal sõiduki parkimise. Seega on hageja teatanud kostjale mõistliku aja jooksul leppetrahvinõudest (VÕS § 159 lg 2).
15.VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja on taotlenud leppetrahvi vähendamist ning põhjendanud seda enda puudega ning sellega, et kostja kasvatab raske puudega last (dtl 165). Kohus on seisukohal, et leppetrahv 15 eurot parkimistingimuste rikkumise eest ei ole ebamõistlikult suur, arvestades maksimaalset võimalikku leppetrahvimäära, milleks oli 60 eurot. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mille kohaselt on leppetrahvi vähendamine põhjendatud kostja majanduslikku seisundit arvestades. Kostjal on seadusest tulenev ülalpidamiskohustus enda alaealise lapse suhtes. Kostja ei ole välja toonud ja põhistanud asjaolusid, mille kohaselt on ülalpidamiskohustuse täitmine leppetrahvi vähendamata jätmise korral raskendatud. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtub kostja puudest tingitud majanduslik seisund, mis ei võimalda leppetrahvi tasuda. Kohus jätab eeltoodut arvestades rahuldamata kostja taotluse leppetrahvi vähendamiseks.
16.Kostja ei ole kohtule avaldanud asjaolusid, mis annavad kostjale aluse keelduda leppetrahvi tasumisest või millest nähtub leppetrahvi tasumise nõudeõiguse minetamine hageja poolt. Kohus jättis leppetrahvi vähendamise taotluse rahuldamata. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 15 eurot tasumist parkimislepingu rikkumise eest. Kohus rahuldab hagiavalduse leppetrahvi tasumise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 15 eurot.
17.VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 113 2 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab võlgnikult sissenõudmiskulude nõude piirmäärad. Võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist pooltevahelise lepingu alusel või sellise kokkuleppe puudumisel tegelikult tekkinud kahjuna üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel.
18.Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulude 20 eurot tasumist. Hageja põhjendab nõuet Transpordiametile ja rahvastikuregistrile tehtud päringutega ning kostjale posti teel kolme lihtkirjaga nõudekirja saatmisega. Hageja ei põhjenda hagiavaldust hageja ja kostja vahelise kokkuleppega sissenõudmiskulude hüvitamise kohta.
19.VÕS § 1132 lg 2 kohaselt on meeldetuletuskirjade saatmise kulude (sh ka kokkulepitud suurusega kulude) nõude eelduseks meeldetuletuskirja võlgniku poolt kättesaaduks lugemine TsÜS § 70 kohaselt. Hageja on põhjendanud sissenõudmiskulude nõuet 22.02.2023 lihtkirja märgisega xxx saatmisega, 04.07.2023 lihtkirja märgisega xxx saatmisega ning 15.08.2023 lihtkirja märgisega xxx saatmisega. Hageja on esitanud tõenditena kirjade väljatrükid. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele meeldetuletuskirjade saatmise kohta. Poolte vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolu 5 (6)
eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kohtu hinnangul tuleb seetõttu lugeda meeldetuletuskiri TsÜS § 70 järgi kostja poolt kättesaaduks, sest kostjal oli mõistlik võimalus lepingurikkumise kohta saadetud meeldetuletuskirjadega tutvuda.
20.Hageja koormis on tõendada VÕS § 128 lg 3 mõistes kulud, mis tekkisid hagejale sissenõudmistoimingu tegemisega ning põhjuslik seoses parkimistingimuste rikkumise ja kulude tekkimise vahel (VÕS § 127 lg 4). Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.02.2009 määruse nr 8 „Kasutajalt universaalse postiteenuse eest võetav taskukohane tasu“ lisa 1 kohaselt lihtsaadetise minimaalne maksumus 1,30 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kolme lihtkirja saatmise kulu 3,90 eurot (1,30x3=3,90) hüvitamiseks. Kohus rahuldab hagiavalduse sissenõudmiskulude 3,90 eurot hüvitamise nõudes ning mõistab kulud 3,90 eurot kostjalt hageja kasuks välja.
21.Riigilõivuseaduse (RLS) § 2011 järgi tuli tasuda ühekordse taotluse alusel liiklusregistri andmete ja andmete väljavõtte või muu dokumendi väljastamise eest riigilõivu 8 eurot iga töötunni eest. Hageja ei ole avaldanud, kui palju riigilõivu tasus hageja kostja andmete väljastamise eest. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid riigilõivu tasumise kohta. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud liiklusregistri andmete eest riigilõivu tasumist.
22.Hageja on avaldanud, et lisandub trükkimise ja ümbrikustamise tasu. Hageja seletusest jääb ebaselgeks, kas hageja loeb kuluks trükkimise ja paberi maksumuse ning ümbriku maksumuse või töö, mida kirja saatmiseks tuli teha. Hageja ei ole tõendanud paberi ja ümbriku maksumust. Hageja ei ole tõendanud, et hageja pidi seonduvalt kostjale meeldetuletuskirja saatmisega tegema selliseid kulutusi tööle (täiendav töö- või teenustasu), mida ta ilma kostja lepingurikkumiseta teinud ei oleks. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud meeldetuletuskirja trükkimise ja ümbrikustamisega seonduvate kulude suurust. Hageja on loetlenud erinevad hageja tehtud toimingud ja nende maksumuse. Kohtu hinnangul ei ole hagejale hüvitatavateks sissenõudmiskuludeks hageja majandustegevuse kulud, mis tekivad sõltumata sellest, kas kostja tasub leppetrahvi või mitte. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, milline osa hageja avaldatud kuludest tekkis seetõttu, et kostja ei tasunud leppetrahvi. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud sissenõudmiskulude suurust, puudub tal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist, välja arvatud lihtkirja saatmist puudutavas osas. Kohus jätab hagiavalduse sissenõudmiskulude 16,10 eurot (20-3,90=16,10) tasumise nõudes rahuldamata.
23.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
24.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Kohus jätab hagi rahuldamise ulatust arvestades poolte menetluskulud poolte endi kanda.
25.Kohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus jätab seetõttu kindlaks määramata menetluskulude suuruse. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.