Tsiviilasi nr.2-08-74287/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja teatavaks tegemine 30.oktoober 2009, kohtukantselei kaudu tsiviilasi OÜA hagi OÜK vastu 7 385.20 krooni väljamõistmises, viivitusintresside nõudes ja menetluskulude hüvitamises tsiviilasja hind - 7 385.20 krooni hageja OÜA, registrikood XXX, asub XXX, menetluses osales seadusjärgne esindaja, E P , volitatud esindajad, E Kadakas ja advokaat M Lepp kostja OÜK, registrikood XXX, asub XXX, menetluses osales seadusjärgne esindaja, M A K koos nõustaja R Raavik’uga viimane kohtuistung 6.oktoober 2009 Kentmanni kohtumaja asjaolud OÜA on 13.oktoobril 2005 teinud OÜE osanikuna otsuse (tl. 113), millega on kutsunud tagasi senise juhatuse liikme ning nimetanud uueks juhatuse liikmeks M.A.K e. Sama otsusega on muudetud osaühingu põhikirja äriühingu nime ja tegevusalade osas. OÜA ja MA K sõlmisid 13.oktoobril 2005 osaühingu osa müügilepingu (tl. 23-28). Leping on sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis ja registreeritud notar M Ottas'e ametitoimingute registris XXX järjekohal. Osaühingu osa müügilepingu (edaspidi - müügileping) järgi ostis M.A.K hagejalt OÜ E osa nimiväärtusega 40 000 krooni 56 000 krooni eest. OÜA asukoht oli 18.oktoobri 2004 üürilepingu (tl. 29) järgi Tallinnas, XXX. Hageja üürileping lõppes 1.aprillil 2007. Äriregistris on hageja aadressi muutused (XXX) kajastatud 15.augustist 2007 ja (XXX) kajastatud 18.septembrist 2008.
OÜA on 18.detsembril 2006 esitanud kostjale arve nr. 638 sekretäriteenuse eest 3 692.60 krooni tasumiseks (tl. 52) ja 31.detsembril 2007 arve nr. 75094 - 3 692.60 krooni tasumiseks (tl. 54). hageja nõue ja olulisemad väited Hageja esitas 7.novembril 2008 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt põhivõlana 7 385.20 krooni saamiseks ja viivitusintressidena 1 095.60 krooni saamiseks. Pärnu Maakohtu 3.detsembri 2008 määrusega on maksekäsu kiirmenetlus vastuväite esitamise tõttu lõpetatud ja avaldus antud üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 23.detsembril 2008 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt kohustuse täitmiseks välja mõista 7 385.20 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivitusintressid hagi esitamise seisuga summas 1 204.55 krooni ja edasi põhinõudelt seadusjärgse viivitusintressi määras kuni summa tasumiseni. Hageja väidab, et • müüs notariaalselt tõestatud vormis sõlmitud lepinguga MAK'ele 13.oktoobril 2005 ettevõtte, s.o. OÜE. Osaühing oli asutatud edasimüügi kavatsusega. Müügilepingu sõlmimisega samaaegselt oli hageja tavapäraselt ette valmistanud äriregistrile esitatava avalduse äriühingu ärinime, juhatuse ja aadressi muutmiseks. • koos müügilepingu sõlmimisega leppisid pooled kokku aadressi kasutamise teenuse osutamises. Hageja võimaldas kostjale jätta äriregistris aadressi kanne muutmata ning kohustus võtma vastu hageja aadressile kostja nimele saabuva posti. Hageja kohustuseks oli kostja nimele saabunud posti säilitamine ja kostjale nõudmisel posti üleandmine. Kostja kohustus tasuma hagejale iga-aastast teenustasu, millest esimese aasta tasu sisaldus ettevõtte müügihinnas. • kostja andis teenuse kasutamise lepingu täitmiseks volituse LM'le, mille kinnituseks andis ta hagejale nimetatu isikutunnistuse koopia ja telefoninumbri. • vahetas pärast kostjaga lepingu sõlmimist oma asukohta. Asukoha vahetamisel andis hageja postiteenuse osutajale teada enda uue aadressi, koos nende isikute nimekirjaga, kellele saabuva posti palus enda asukohta ümber adresseerida. Hageja käes on seni hoiul kostjale 11.märtsil 2007 saadetud kiri. • pooled leppisid kokku teenustasus 200 eurot aastas, mis ei sisalda käibemaksu. Kostja ei ole vaatamata hageja esitatud arvetele teenuse eest tasunud. Kostja ei ole hageja arvetele ka pretensiooni esitanud. • pooled leppisid kokku, et tasu makstakse kuni äriregistris aadressi muutmiseni, mida kostja võinuks teha hageja nõusolekuta. • kostja peab rahalise kohustuse täitmise tõttu maksma viivist seadusjärgse viivitusintressi määras. Hagi esitamise seisuga on viivis 1 267.53 krooni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. kostja seisukoht ja olulisemad väited Kostja hagi ei tunnista. Väidab, et • ei ole sõlminud hagejaga hagis märgitud teenuse osutamise lepingut. • teatas oma äripartneritele äriühingu tegeliku asukoha ega omistanud äriregistris kande muutmisele tähelepanu. • hageja ei ole kostjale mingit teenust osutanud. Hageja on jätnud kostjale adresseeritud kirjadest teatamata ja kirjad kostjale edastamata, põhjustades
•
sellega kostjale kahju. Hageja ise on väidetavalt saatnud kostjale kirju aadressile, kus toimus kapitaalremont. Hageja on arved koostanud tagantjärele, arvetel on osundatud ebaõigele aadressile. sai hageja 4.jaanuari 2008 kirja ja arved kätte aadressilt Redise 12-30 25.veebruaril 2008. Arvete esitamise õigus saab tulla mingi teenuse osutamisest; kostja on hageja tasunõuetele esitanud koheselt vastuväited.
Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused, kohaldamisele kuuluvad õigusaktid Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p. 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas lepingust. Pooled vaidlevad lepingu sõlmimise üle. Hageja väidab, et on kostjaga sõlminud teenuse osutamise lepingu; kostja väidab, et ei ole hagejaga lepingut sõlminud. Võlaõigusseaduse § 8 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma. VÕS § 11 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 619 järgi kohustub käsundisaaja käsunduslepinguga osutama vastavalt lepingule teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Seadusest ei tulene töövõtulepingule kohustuslikku vorminõuet; seega võisid pooled lepingu sõlmida nende valitud vormis. Vaidluses tuleb tuvastada, kas pooled sõlmisid kokkuleppe, mille sisu vastab käsunduslepingu (või mõne muu lepingu liigi) sõlmituks lugemiseks vajalikele tingimustele. Käsunduslepingu oluliseks tingimuseks on kokkulepe käsundi sisus; töövõtulepingu olemuslikeks tingimusteks on tellija poolt ülesande (töö) määratlemine ja töövõtja siduv lubadus töö tegemiseks. VÕS § 9 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 järgi võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Õiguslikult on aktsepteeritavad ja siduvad nii otsesed kui ka kaudsed tahteavaldused. Hageja väidab, et leping kostjaga on sõlmitud 13.oktoobril 2005. Vaidlust ei ole selles, et 13.oktoobri 2005 müügilepingus ei sisaldu tingimusi vaidlusaluse teenuse kohta. Müügilepingu pooled viis kokku MTI. Leping on sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. Lepingu poolteks on hageja ja MAK. Kohus märgib, et 13.oktoobri 2005 lepinguga ei toimunud ettevõtte üleandmine vaid osaühingu osa müük. VÕS § 180 järgi on ettevõtte müügiks ühe äriühingule kuuluva varakogumi tervikuna üleandmine; ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. OÜK on omandanud õigusvõime (kantud äriregistrisse) 10.oktoobril 2005, s.o. vahetult enne osa müügilepingu sõlmimise päeva. Ettevõtte üleandmisega seonduvad käsutused on reguleeritud VÕS §-s 182. 13.oktoobril 2005 ei olnud kostja koosseisus varakogumit, mida saanuks ettevõttena üle anda.
Vaidlust ei ole ka selles, et hageja ja kostja esindaja kohtusid esimest korda 13.oktoobril 2005 notar, M Ottase büroos. Kostja esindaja omandas esindusõiguse 13.oktoobril 2005 osaniku otsuse tegemisega. Seega ei saanud pooled varasemalt pidada läbirääkimisi käsunduslepingu (teenuse osutamise lepingu) sõlmimises. Hageja väited teenuse osutamise lepingu sõlmimise asjaolude kohta 13.oktoobril 2005 on vastuolulised. Hagiavalduses märgib hageja, et sõlmis teenuse osutamise lepingu suuliselt MAK'ega, mitte kostjaga. 6.oktoobri 2009 istungil selgitas hageja seadusjärgne esindaja, et poolte vahel sõlmiti üksnes üks leping, mille tingimusi selgitas kostjale eelnevalt M.T.I . I viis kokku aga müügilepingu pooled, kelleks kostja ei ole. Müügilepingu on hagejaga sõlminud füüsiline isik M.A.K . Müügilepingus sisalduv teenuse osutamise leping ei saa ilma vastava kokkuleppeta tekitada õigusi ja kohustusi kostjale ehk osaühingule K Osa müügilepingus sellist kokkulepet ei sisaldu. Ka ei sisaldus sellekohast tingimust osaniku 13.oktoobri 2005 otsuses. Samal põhjusel ei oma vaidluses tähendust asjaolu, kas väidetav teenus ja selle esimese aasta tasu sisaldus osa müügihinnas või mitte. Ka juhul, kui see nii oli võis teenuse osutamise lepingu pikenemine järgnevatele aastatele mõjutada müügilepingu poole, s.o. M.A.K õigusi ja kohustusi, mitte aga kostja õigusruumi. Hageja seadusjärgne esindaja väitis kohtus, et lepingu sõlmimist kinnitab äriregistrile esitatud avaldus, millele kostja esindaja alla kirjutas. Sellist avaldust kohtule esitatud ei ole. 13.oktoobri 2005 osaniku otsus on tehtud enne osa müüki osa senise omaniku poolt. Osaniku otsusele on alla kirjutanud E.P l. Kostja esindaja avaldusele alla kirjutanud ei ole. Selleks puudus ka alus, kuna osaniku otsuse saab teha üksnes osanik ise. Muid osa müügiga kaasnevaid kirjalikke kokkuleppeid kohtule esitatud ei ole. Hageja seadusjärgne esindaja ei osanud täpsemalt selgitada suulise lepingu sõlmimise asjaolusid selles kas, millal ja kelle juuresolekul pooled teenuse osutamises kokku leppisid. Tema selgituste järgi võidi leping sõlmida nii enne notari kabinetti minekut, notari kabinetis kui ka pärast notari kabinetist lahkumist. Hageja volitatud esindaja selgitas kohtus, et pakkumine teenuse osutamise lepingu sõlmimises tehti kostjale notari juuresolekul; ukse taga tehingu tingimustest ei räägitud; tunnistaja võis kuulda kostja nõustumust notari juuresolekul. Tunnistaja M.T.I andis kohtus ütlusi selles, et teenuse osutamise lepingust notari kabinetis ei räägitud. Samas mäletas ta täpselt, et notari kabinetist väljudes rääkis ta aadressi kasutamise teenuse tasust, milleks oli 200 eurot + käibemaks. Teenustasu sisaldus tema ütluste kohaselt osa müügihinnas, milles oli M.A.K ega eelnevalt läbi räägitud. Kohus hindab tunnistaja ütlusi kriitiliselt. Tunnistaja mäletas kohtus täpselt üksnes asjaolu, mis on hagejale vaidluses oluline. Tunnistaja tegutses vahendajana hageja huvides, samuti viibis ta hageja kutsel kohtu korraldaval istungil, saades teavet poolte vaidlusaluste faktiväidete kohta. Tunnistuse andmisel tekkis kohtus tunnetus, et tunnistaja soovib vaidluses hagejat toetada. Kohus märgib tunnistuse hindamisel ka asjaolu, et hageja enese selgitus ning I tunnistus ei kattu teenuse osutamise lepingu sõlmimise aja ja koha osas. Hageja väitis, et tegi kostjale pakkumuse ja kostja nõustus sellega notari kabinetis. Tunnistuse kohaselt räägiti aga teenuse osutamise lepingust pärast notari kabinetist väljumist.
Hinnates eeltoodut kogumis leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud kostjaga teenuse osutamise lepingu sõlmimist. Kostja lepingu sõlmimist ei tunnista. Ühegi kohtule esitatud tõendi alusel ei saa teha järeldust, et pooled on avaldanud tahet hagis märgitud sisuga leping sõlmida. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et lepingu sõlmimine on tõendatud hageja valduses oleva kostja esindaja isikut tõendava dokumendi koopiaga (tl. 39). Kostja selgitas, et LM dokumendist tehti hageja juures koopia siis, kui nimetatu käis hageja juurest kätte saamas kostjale adresseeritud, kuid üleandmata jäetud kirju. Kostja selgitus on tõepärane ja kooskõlas poolte käitumisega. Hageja ei ole vastupidise kinnituseks mingeid tõendeid esitanud. Kumbki menetlusosalistest ei osundanud dokumendist koopia tegemisele notari büroos, mis oli ainsaks poolte kohtumiseks. Tõendite puudumisel saab kohus hageja ütlused lugeda kaalukaks ja neile otsuse rajada üksnes eeldusel, et need on ülekaalukalt veenvad, mida käesolevas asjas ei esine. Lepingu sõlmimist ei tõenda ka hageja aadressile saabunud kiri (tl. 49) kuna see on adresseeritud M.A.K , mitte kostjale. Kostja kirjad hagejale ei kinnita omaksvõttu. Kostja 25.veebruari 2008 kirjas (lk. 59) on selge seisukoht selles, et kostja (äriühing) ei ole kasutanud hageja sekretäriteenuseid. Kirja teises lauses osundab allakirjutanu (M.A.K ), et müügilepingus sisaldus sekretäriteenus lepingu sõlmimisele järgneva aasta eest. Kostja ei ole müügilepingut sõlminud; seega ei muutunud väidetav teenuse osutamise leping ka selle pikenemise korral kostja kohustuseks. Kostja 12.mai 2006 kirjas (tl. 104) ei sisaldu samuti teenuse osutamise lepingu omaksvõtt. Kiri on koostatud lepingu sõlmimise järgsel aastal. Hageja väite kohaselt pidi esimese müügilepingu sõlmimise järgse aasta teenust osutatama müügilepingu hinnas sisalduva tasu eest. Selles lepingus oli teenuse suhtes pooleks M.A.K . Pretensiooni esitamine äriühingu nimelt ei anna iseenesest alust järelduseks, et äriühingu ja hageja vahel oli 11.oktoobrist 2006 alates sõlmitud sekretäriteenuse osutamise leping.
Kohus peab vajalikuks märkida, et hagejal puudub kostja vastu nõudeõigus ka käsundita asjaajamise või aluseta rikastumise sätete alusel. Käsundita asjaajaja nõudeõigus tekib soodustatu kasuks või tema huvides mingite toimingute tegemises (VÕS § 1018). Teise isiku kasuks tehtud kulutuste hüvitamise nõude eelduseks on tema huvides mingi kohustuse täitmine (VÕS § 1041). Hageja ei ole esile toonud, et oleks kostja huvides või kostja kasuks teinud ajavahemikus 13.oktoobrist 2006 kuni 13.oktoobrini 2008 mingeid toiminguid või kulutusi. Hageja ise kinnitas kohtus, et soovib kostjalt enne mistahes toimingu (s.h. kostjale adresseeritud kirja üleandmist) sooritamist saada ettemaksu. Võlaõigusseaduse § 6 järgi peavad võlasuhte pooled käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kohus leiab, et üksnes raha küsimine (arve esitamine) ei ole hinnatav teenusena. Väidetava aadressi kasutamise teenuse põhisisuks võiks mõistlikult hinnates olla teenuse kasutajale adresseeritud teabe võimalikult täpne ja kiire edastamine. Hageja ei ole sisustanud väidetavalt osutatud teenust kooskõlas hea usu põhimõttega. Kostja väide selles, et hageja ei ole kostjale saabunud kirju edastanud, on kooskõlas EK teatiste ning arve (tl. 85 - 86, 89) ja maksehäirekeskuse teatisega (tl. 88). Dokumendid on adresseeritud kostjale (aadressile XXX) ajavahemikus 15.märtsist kuni 5.maini 2006. Hageja kostjale kirju ei edastanud. Hageja kinnitas kohtus, et tema juures on siiani Maksuameti
2007 aasta kiri kostjale, mida ta ei pidanud vajalikuks edastada kostjale ka kohtumenetluse käigus. Hageja pidanuks heas usus käitudes teatama kostjale saabunud kirjadest või ka need edastama sõltumata lepingulise suhte olemasolust. Kirja sihilik edastamata jätmine on hinnatav pahas usus käitumisena. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja on väidetavad teenustasu arved koostanud ilma teenust osutamata; arved on esitatud tagantjärele. Seda kinnitab asjaolu, et hageja vahetas asukohta 2007 alguses. Sideasutusele on uuest asukohast teatatud 1.veebruari 2007 kirjaga (tl. 35). Vaatamata sellele on hageja oma 31.12.2007 arve ja 4.jaanuari 2008 pretensiooni (tl. 56) adresseerinud kostjale endisesse asukohta. Ehkki äriregistri kanne kostja aadressi osas oli veel muutmata, puudus hagejal mistahes mõistlik põhjendus adresseerida kostja kirju paika (oma endisesse asukohta), kus hagejale teadaolevalt puudus alus eeldada kostja poolt posti kättesaamist. Hinnates eeltoodut kogumis leiab kohus, et hagejal puudub kostja suhtes kohustuse täitmise nõue. Hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. menetluskulud Hageja esindaja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 7.novembri 2008 maksekorraldusega ja hagi esitamisel 22.detsembri 2008 maksekorraldusega riigilõivu vastavalt 250 krooni ja 300 krooni. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg. 1 alusel jätta hageja kanda. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162 lg. 1; 434-436; 438-439; 441-442; 452-453; 632 lg. 1; TsÜS § 5; 68 ja VÕS §-st 3 p. 1; 8; 9; 11; 180; 182; 619; 1041; 1018 kohus o t s u s t a s: jätta rahuldamata OÜA hagi OÜK vastu 7 385.20 krooni väljamõistmises ja viivitusintresside nõudes. Jätta menetluskulud hageja kanda. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.