Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

I. Asjaolud ja hageja nõue. Salva Kindlustuse AS esitas 02.06.2009.a. Viru Maakohtule hagi M P’i vastu 12 810 krooni tasumise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja juures registreeritud 17.06.2006.a. kell 04.15 toimunud liiklusõnnetus, mille põhjustas kostja, kes juhtis A’ile kuuluvat sõidukit xxxx reg.nr. xxxx, ning sõitis Kadrina vallas Viitna tee ja Rakvere tee ristmikul vastu Kadrina kalmistu piirdeaeda. Kostja põhjustas liiklusõnnetuse olles mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes. Ida Politseiprefektuuri Rakvere Politseiosakonna 30.11.2006.a. kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega prokuratuuri loal kostja suhtes kriminaalmenetlus lõpetati, kuna kostja joovet ei tuvastatud nõuetekohaselt. Samas on kostjale liiklusõnnetuse toimumise ajal ja kohas mõõdetud indikaatorvahendiga joove 0,51 mg/l kohta ja kostja on joobeseisundi tuvastamisega olnud nõus. Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli sõiduki xxxx juhi tsiviilvastutuse kindlustamiseks sõlmitud hagejaga liikluskindlustuse leping ning väljastatud ka poliis. Sellest tulenevalt hageja hüvitas kannatanule kalmistu piirdeaia taastamise kulud summas 10 500 krooni. Vastavalt hageja ja Salva Kahjukäsitluse OÜ vahel sõlmitud lepingule kohustus hageja tasuma viimasele kahjujuhtumi käsitlemise eest käsitluskulu 22% kahjukäsitluse objektiks oleva kahju arvestusliku kahjusumma suurusest, kuid mitte vähem kui 1 000 krooni ja mitte rohkem kui 20 000 krooni. Hageja on tasunud kahjujuhtumi käsitlemise eest 2 310 krooni. Hageja kulutused seoses kostja põhjustatud kahjujuhtumiga on kokku 12 810 krooni, mida kostja pole olnud vabatahtlikult nõus hüvitama, viidates sellele, et alkoholijoove ei ole nõuetekohaselt tuvastatud. Kostja liiklusõnnetusest hagejale teatanud ei ole ega ole, hageja palvest hoolimata, esitanud ei seletuskirja ega dokumente, sh. liiklusõnnetuse hetkel kehtinud juhiluba ja registreerimistunnistust. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kindlustushüvise ja käsitluskulude katteks kokku 12 810 krooni, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 3 000 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagi on esitatud LKindlS §-de 7 lg. 1, 48 lg. 2 p. 2 ja lg. 3 alusel. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Hagiavaldusele on lisatud asjaolusid tõendavad kriminaalmenetluse lõpetamise määrus, liikluskindlustuse poliis, Kadrina Vallavalitsuse avaldus, ülevaatuse akt, Oto Ehitus arve, töövõtuleping, maksekorraldus, tagasinõue, riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus, esindaja volitusi tõendav volikiri. Kohus 04.06.2009.a. määrusega võttis Salva Kindlustuse AS hagiavalduse hagis M P’i vastu võlgnevuse 12 810 krooni väljamõistmiseks menetlusse, saatis avalduse koos lisadega teadmiseks kostjale ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 30-ne päeva jooksul, arvates avalduse saamisest. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule 01.07.2009.a. saabunud kirjalikus vastuses hagi õigeks ei võta ning ei tunnista hagiavalduses esitatud nõudeid. Kostja on seisukohal, et hagi on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Hageja nõue põhineb LKindlS § 48 lg 2 p. 2, mille järgi garantiifondil on õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all, tarbis eelnimetatud aineid vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist või keeldus eelnimetatud ainete tuvastamisest tema väljahingatavas õhus või veres. Kostja ei juhtinud 17.06.2006.a. alkoholijoobes sõidukit ning seega puuduvad eelnimetatud asjaolu kinnitavad tõendid. Hageja poolt esitatud prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrus ei ole tõend, mis tõendaks, et kostja oli 17.06.2006.a. alkoholijoobes. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 02.04.2001. a määrusega nr. 120 kinnitatud “Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra” §-le 1, mis reguleerib joobeseisundi tuvastamise, joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korda, saab isiku alkoholijoobe seisundit tuvastada ainult eelnimetatud korras sätestatud viisil ning nõuetekohaselt koostatud protokolli või akti alusel. Käesoleval juhul ei tuvastatud vastavalt viidatud Korras sätestatud nõuetele, et kostja oli 17.06.2006.a. sõidukit juhtides alkoholijoobes. Nimetatud

väite kinnituseks on tõendina AS Rakvere Haigla poolt koostaud teatis liiklusõnnetusest kannatada saanud isiku saabumisest, millest nähtub, et kostjal puudusid joobe tunnused. Samuti on 10.08.2006.a. Ida Politseiprefektuuris koostatud läbiviidud ülekuulamise kohta protokoll, kus kostja küll kinnitab, et tarvitas õhtul lahjat alkoholi, kuid enne juhtima asumist veendus, et oli kaine. Lähtudes eeltoodust puudub alus kohaldada LKindlS § 48 lg. 2 p. 2, kuna kostja ei põhjustanud kahjujuhtumist alkoholijoobes. Kostja palub Salva Kindlustuse AS hagi M P’i vastu 12 810 krooni tasumise nõudes jätta täies ulatuses rahuldamata, kuivõrd hagi on tõendamata ja põhjendamatu. Ühtlasi kostja teatab, et ei soovi käesolevas menetlusstaadiumis esitada vastuhagi, on nõus asja kirjaliku menetlusega, ei ole nõus kompromissiga ja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud palub kostja jätta vastavalt TsMS §-le 162 hageja kanda. III. Asja kohtulik menetlus. Kohus 01.07.2009.a. saatis kostja kirjaliku vastuse hagejale arvamuse esitamiseks 30 päeva jooksul. Hageja 30.07.2009.a. kohtule saabunud seisukohas jääb hagi juurde ning palub välja nõuda asjasse puutuva kriminaalasja nr.06259000988 toimik. Toimik on kohtule kasutamiseks saadetud 16.09.2009.a. Kohus 22.09.2009.a. määras läbi vaadata asi kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi, taotlusi ja dokumente ning samuti teavitada kohtuistungi korraldamise vajalikkusest või soovist ilmuda kohtusse avalduse läbivaatamise ajaks. 21.10.2009.a. saabus kohtule kostja täiendav seisukoht koos tõenditega, milles kostja leiab, et kostja süü varalise kahju põhjustamises seoses liiklusnõuete rikkumisega ei ole tuvastamist leidnud, sest Ida Politseiprefektuuri Rakvere Politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari J.Linask’i otsus väärteoasjas nr. 2590 06 003348 on tühistatud ja väärteomenetlus on Viru Maakohtu 06.09.2007.a. kohtuotsusega lõpetatud väärteomenetluse seadustiku § 29 lg. 1 p. 1 alusel, s.o. – alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Kostja rõhutab veel kord, et hoolimata hageja subjektiivsest, tõenditega põhistamata seisukohast, ei ole tuvastatud, et kostja oli 17.06.2007.a. kell 04.15 toimunud liiklusõnnetuse ajal alkoholijoobes. Kostja ülekuulamise protokollist on meelevaldselt välja rebitud laused, mille pinnalt on tehtud tõendamata järeldused kohtu eksitamiseks. Kostja soovib esitada väärteoasja nr. 2590,06,003348 toimikust väärteoasjas tehtud otsuse ja Viru Maakohtu otsuse väärteomenetluse lõpetamise kohta. Neist materjalidest nähtub, et väärteomenetlus lõpetati sama teo suhtes, mis on aluseks hageja nõudele. Seega ei ole tuvastamist leidnud kostja süü varalise kahju põhjustamises seoses liiklusnõuete rikkumisega ning hageja nõue on põhjendamatu. Kostja lisab, et sõiduki ülevaatuse akt ei ole tõendina käsitletav, kuna tegemist oli kalmistu piirdemüüri ja jalakäijate kõnnitee äärekivide väidetavate vigastuste mitte sõiduki vigastuste dokumenteerimisega. Hageja kohtu antud tähtajas midagi ei esitanud IV. Maakohtu otsuse põhjendused. põhjendused. Kohus, läbi vaadanud asjas esitatud kirjalikud avalduse, vastuse, seisukoha ja dokumentaalsed tõendid ning kriminaalasja 06259000988 toimikumaterjalid, leidis, et hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud.

eest väärteomenetluses karistatud. Riigikohtu lahendis 3-2-1-72-09 on märgitud, et Kolleegium on 11. mail 2005. a tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05 tehtud otsuse p-des 29 ja 30 selgitanud, et kuivõrd kostja poolt õigusvastaselt kahju tekitamise, kahju olemasolu ja selle suuruse, samuti põhjusliku seose kindlakstegemine eeldab lisaks faktiliste asjaolude tuvastamisele ka õiguslike küsimuste lahendamist, ei ole kriminaalasjas tehtud otsuses eeltoodud asjaolude kohta võetud seisukohad tsiviilkohtumenetluses siduvad ja need tuleb kindlaks teha tsiviilkohtumenetluses.

/allkiri/

Sirja Tooming

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 02. juulil 2010. a. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. Nooremreferent Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.