Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

ASJAOLUD

Hageja nõue Hageja lepinguline esindaja avaldab, et 15.10.2006.a. kella 04.55 ajal toimus Valga maakonnas xxxxx linnas xxxxxxxxxxx.xx ja xx kinnistute juures liiklusõnnetus, milles kostja poolt juhitud H. R. kuuluv sõiduauto BMW 320 I (reg.nr.xxxxxxx) kaotas juhitavuse ja sõitis teelt välja vastu xxxxxxxxxxx.xx ja xx kinnistu piirdeaeda ning läbi xxxxxxxxxxx.xx kinnistu heki. Liiklusõnnetuse põhjustajaks oli V.R, kellel puudus sõiduki juhtimisõigus, kes juhtis sõidukit alkoholijoobes olekus, ei kohandanud sõidukiirust ilmastiku- ja liiklusoludele vastavaks ning tekitas liiklusõnnetusega varalise kahju. Kuna liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli kostjale kuuluva sõiduki suhtes sõlmitud kohustusliku liikluskindlustuse leping hagejaga, käsitles kahjujuhtumit hageja. Hageja esindaja märgib, et hageja hüvitas xxxxxxxxxxx.xx kinnistu omanikule A. R. viimase poolt esitatud kahjunõudekalkulatsiooni alusel liiklusõnnetusega tekitatud kahju summas 79 687 krooni; sealhulgas uue viirpuuheki istutamiskulud koos transpordikuludega summas 25 000 krooni; viirpuutaimede maksumus summas 29 925 krooni, vana heki eemaldamiskulud koos transpordikuludega summas 6 000 krooni ja piirdeaia taastamiskulud summas 18 762 krooni. Kahjujuhtumi menetlemisel kandis hageja liikluskahju käsitluskulud summas 1 247 krooni. Hageja esindaja kinnitab, et on pöördunud nii suuliste kui ka kirjalike pretensioonidega kostja poole nõudega võlgnevuse tasumiseks, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja palub regressi korras LKS §48 lg.2 pp.2,4 alusel välja mõista kostjalt liikluskahju ja kahjukäsitluskulud kogusummas 80 934 krooni ning menetluskuludena hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 4 500 krooni. Kostja seisukoht hageja nõude osas Kostja lepinguline esindaja vaidleb hagile vastu. Esindaja leiab, et hageja on kahjujuhtumi käsitlemisel käitunud pealiskaudselt, jättes arvestamata kostjapoolsed toimingud kannatanule kahju hüvitamisel ning välja selgitamata kahju tegeliku suuruse. Esindaja selgitab, paikvaatlusel tuvastatavana oli tegemist sireli- ja viirpuu segahekiga, kusjuures sõiduki hekiga kokkupuutekohal kasvab põhiliselt sirelpuuhekk. Esindaja märgib, et nimetatud kohas on hekk vaid veidi lamandunud, mitte aga taimed vääramatult kahjustunud, mistõttu on ebamõistlik hageja nõue heki

taastamiseks terves ulatuses ja seda oluliselt kallimate viirpuutaimedena. Seega leiab esindaja, et hageja nõuded heki taastamiskulude (kogusummas 60 925 krooni) osas on põhjendamatud ja tuleb jätta rahuldamata. Samuti peab esindaja põhjendamatult kõrgeks hageja poolt esitatud piirdeaia taastuskulude nõuet summas 18 762 krooni. Esindaja märgib esmalt, et kostja on omavahendite arvel taastanud kannatanu piirdeaia ning nii kannatanu kui ka xxxxxxxxxxx.xx kinnistu praegune omanik V. S. on taolist hüvitusviisi aktsepteerinud; mistõttu kostja hüvituskohustus on VÕS §107 sätestatust tuleneva heastustoimingu soorituse tõttu ära langenud. Esindaja lisab, et hageja poolt esitatud kahjuarvestus sisaldab uue piirdeaia ja aiapostide maksumust kogu kinnistupiiri ulatuses, kuid paikvaatlusel selgus, et väljavahetamist vajasid vaid mõned aiapostid ning muljuda saanud võrkaed oli sisuliselt taaskasutatav ja vajas äärmisel juhul väljavahetamist vaid osaliselt. Esindaja palub jätta hagi selles nõudes rahuldamata või rahuldada osaliselt (s.o. piirdeaia osalise taastamiskulude osas).

Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega ning põhjalikult ja kogumis analüüsinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.26,27/ on tõendatud ja poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja poolt juhitud sõiduki suhtes oli hageja ja A.M vahel sõlmitud kohustusliku liikluskindlustuse leping, millega hageja võttis endale kohustuse kindlustada suurema ohu allika (sõiduk) valdaja tsiviilvastutus. “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §510 sätestatu kohaselt peab vastutuskindlustuse puhul kindlustusandja täitma kindlustusvõtja asemel kohustuse hüvitada kahju, mille kindlustusvõtja on tekitanud kolmandale isikule (kahjustatud isik) kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel. “Liikluskindlustuse seaduse” (LKS) (RT 24/92-338; RT 48/95-744; RT 83/96-1488; RT 43/01-238) §7 lg.1 sätestab kindlustusandja kohustuse hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju ning LKS §43 lg.2 kohaselt on kahjujuhtumi käsitlejaks kindlustusandja, kellel vastavalt lepingule lasub hüvitamise kohustus. Seega oli (on) hageja õigustatud teostama õigustoiminguid, mis on seotud antud kahjujuhtumi käsitlemisega; sealhulgas hüvitama kannatanule liiklusõnnetusega kaasnenud kahju. Asja materjalide /tl.25/ ja kostja poolt vastava fakti õigeksvõtuga /tõend “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 49/05-395) §231 lg.2 tähenduses/ on tõendatud, et 15.10.2006.a. kella 04.55 ajal toimus Valga maakonnas xxxxx linnas xxxxxxxxxxx.xx ja xx kinnistute juures liiklusõnnetus, milles kostja poolt juhitud H. R. kuuluv sõiduauto BMW 320 I (reg.nr.xxxxxxx) kaotas juhitavuse ja sõitis teelt välja vastu xxxxxxxxxxx.xx ja xx kinnistu piirdeaeda ning läbi xxxxxxxxxxx.xx kinnistu heki; liiklusõnnetuse põhjustajaks oli V.R, kes ei kohandanud sõidukiirust ilmastiku- ja liiklusoludele vastavaks ning tekitas liiklusõnnetusega varalise kahju, samuti puudus isikul sõiduki juhtimisõigus ja ta juhtis sõidukit alkoholijoobes olekus. LKS §48 lg.2 pp.2,4 sätestavad kindlustusandja õiguse esitada regressnõue kahju

tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui viimane juhtis sõidukit olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all ja/või –kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. LKS §48 lg.3 sätestab, et kahjukäsitleja regressnõue hõlmab ka kahjujuhtumi käsitlemisel kantud kulutusi. Seega on hageja õigustatud esitama antud kahjujuhtumi menetlemisest tulenevaid regressnõudeid kostja vastu. Materiaalõiguslik regulatsioon VÕS§1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Eeltoodud sätte sõnastusest ja õigusliku regulatsiooni eesmärgist tulenevalt kaasneb kahju tekitaja tsiviilvastutus selle kohaldamise eelduseks olevate koosseisuliste elementide – süü, teo õigusvastasus, kahju ning põhjuslik seos kahjutekitaja õigusvastase käitumise ja kahju vahel – samaaegsel esinemisel. Süü VÕS §1050 lg.1 sätestab, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Ülalnimetatud väärteootsusega on V.R’t karistatud „Liiklusseaduse“ §74-17 lg.1 (liiklusnõuete rikkumisega varalise kahju tekitamine) alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses summas 3 000 krooni ja LS§74-19 lg.1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses summas 9 000 krooni /tl.25/. Kohus märgib, et LS §74-17 sätestatud vastutuse kohaldamise eelduseks on väärteo toimepanemine ettevaatamatuse (süü vormina) tõttu. Kostja on kohtule edastatud avaldustes /tl.41-42/, eelistungil /tl.83/ ja paikvaatluse läbiviimisel /tl.96/ kinnitanud enda süüd liiklusõnnetusega varalise kahju tekitamises. Kuna VÕS §1050 sätestatu kohaselt kahju tekitaja süüd eeldatakse ning kostja ei ole hageja süüstavaid väiteid ümber lükanud ega vastupidist tõendanud ega pole tõendanud VÕS §104 sätestatud süüvormide puudumist, loeb kohus tõendatuks kostja süü (suurema ohu allika valdajana VÕS §1060 alusel) kahju tekitamises. Teo õigusvastasus VÕS §1045 lg.1 p.5 sätestatu kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohtuvälise menetleja 03.11.2006.a. otsusest väärteoasjas nr.2602,06,015632 nähtub, et V.R, juhtides 15.10.2006.a. kella 04.55 ajal Valga maakonnas xxxxx linnas xxxxxxxxxxx.xx ja xx kinnistute juures H. R. kuuluvat sõiduautot BMW 320 I (reg.nr.xxxxxxx), rikkus „Liikluseeskirja“ §70 p.1 (juhtimisõiguseta sõit), §76 p.1 (joobes juhtimine) ja §123 (ebaõige sõidukiirus) nõudeid, mille tagajärjel sõiduk kaotas juhitavuse ja sõitis teelt välja vastu xxxxxxxxxxx.xx ja xx kinnistu piirdeaeda ning läbi xxxxxxxxxxx.xx kinnistu heki, tekitades liiklusõnnetusega kannatanule varalise kahju /tl.25/. Kostja on kohtule edastatud avaldustes /tl.41-42/, eelistungil /tl.83/ ja paikvaatlusel /tl.96/ kinnitanud väärteootsuses märgitud faktiliste asjaolude õigsust ning tunnistanud liiklusnõuete rikkumist. Seega loeb kohus tuvastatuks kostja õigusvastase käitumise. Põhjuslik seos Ülalnimetatud väärteootsusest nähtuvana oli liiklusõnnetuse põhjustajaks V.R, kellel puudus sõiduki juhtimisõigus, kes juhtis sõidukit alkoholijoobes olekus, ei kohandanud sõidukiirust ilmastiku- ja liiklusoludele vastavaks, mille tagajärjel sõiduk kaotas juhitavuse ja sõitis teelt välja vastu xxxxxxxxxxx.xx ja xx kinnistu piirdeaeda ning läbi xxxxxxxxxxx.xx kinnistu heki, tekitades liiklusõnnetusega kannatanule varalise kahju /tl.25/. Kostjat on väärteokorras karistatud LS §74-17 lg.1 alusel,

millise sätte koosseisuliseks elemendiks on mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumisega varalise kahju või tervisekahju tekitamine. Kostja on kohtule edastatud avaldustes /tl.41-42/, eelistungil /tl.83/ ja paikvaatlusel /tl.96/ kinnitanud liiklusnõuete rikkumist ning taolise tegevusega kannatanule (A.R) varalise kahju tekitamist. Seega loeb kohus tuvastatuks põhjusliku seose olemasolu kostja õigusvastase käitumise ja kannatanul seeläbi tekkinud kahju vahel. Kahju VÕS §1057 sätestab, et mootorsõiduki otsene valdaja vastutab mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Hageja on palunud kohtul välja mõista kostjalt liikluskahju ja kahjukäsitluskulud kogusummas 80 934 krooni; sealhulgas uue viirpuuheki istutamiskulud koos transpordikuludega summas 25 000 krooni, viirpuutaimede maksumus summas 29 925 krooni, vana heki eemaldamiskulud koos transpordikuludega summas 6 000 krooni /tl.29,31/ ja piirdeaia taastamiskulud summas 18 762 krooni /tl.30/ (s.o. piireaia- ja heki taastamiskulu kogu ulatuses) ning liikluskahju käsitluskulud summas 1 247 krooni /tl.28/. Kohus leiab, et hageja on kahjujuhtumi käsitlemisel ja kahjunõude arvestamisel eiranud sellekohast materiaalõiguslikku regulatsiooni. VÕS §127 lg.1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS §132 lg.3 ning LKS §47 lg.3-7 sätestavad põhimõtte, et varalise liikluskahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral makstav hüvitis peab vastama kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamiseks vajalikele mõistlikele ja põhjendatud kuludele. Siit johtuvalt tuleb kahjujuhtumi menetlemisel välja selgitada kannatanule liiklusõnnetusega tegelikult tekitatud varakahju suurus (Riigikohtu otsus nr.3-2-1-139-05 p.12/). Hageja poolt sellekohaste tõenditena esitatud fotomaterjalist nähtuvana on kostja poolt juhitud sõiduk liiklusavarii tagajärjel läbinud traatvõrgust piirdeaia ja jäänud pidama hekil, põhjustades heki muljumise ca 2-3 m ulatuses /tl.48 fotod nr.8,10,11; tl.49 foto nr.5; tl.50; tl.51; tl.71 fotod nr.3,4/. 21.04.2009.a. läbi viidud paikvaatlusel tuvastas kohus, et tegemist on sireli-viirpuu segahekiga ning sõiduki piirdeaiast läbisõidukohal oli märgata vaid sirelipuust heki mõningased lamandumisjäljed ca 2 m ulatuses, kuid taimede elujõulisus ja kasvukõrgus ei erinenud visuaalselt heki üldfoonist /tl.96/. Kohus lisab, et paivaatlusel tegi kohus kindlaks, et hekis esinevad muud kahjustused ei ole tingitud kõnealusest liiklusavariist, vaid ebasoodsatest kasvu- ja/või hooldustingimustest; ka paikvaatlusel viibinud xxxxxxxxxxx.xx ja xx kinnistu omanik V. S. avaldas kohtule, et hekk on liiklusõnnetusejärgselt praktiliselt taastunud ning hekis esinevad muud kahjustused (tühimikud hekis, taimede erinev pikkus jms.) pole põhjustatud liiklusõnnetusest. Kuna LKS §34 lg.1 ja VÕS §132 lg.1 sätestatust tulenevalt on uue samaväärse asja soetuskuluga võrdne kahjuhüvitis rakendatav üksnes asja hävimise või kaotsimineku korral ning ülalmotiveerituga pole leidnud tõendamist liiklusõnnetuse tagajärjel heki täielik hävimine ja/või selle taastusremondi tehniline või majanduslik ebaotstarbekus, on põhjendamatu hageja nõue kogu ulatuses uue viirpuuheki rajamiskulutuste kahjuna väljamõistmiseks kostjalt. Kohus on seisukohal, et asja materjalidest nähtuvana ja paikvaatlusel kindlaks tehtuna ei tekkinud hekile kostja poolt tekitatuna taolisi kahjustusi, mis vältimatult tinginuks isegi heki osalise väljavahetamise, mistõttu sellekohane kahju (heki lamandumine avarii tagajärjel) on piirnev üksnes koristus(prahi koristus ja transport jms.) ja hooldustööde (väetamine, toestamine, pügamine jms.) kuludega, milline kulusumma kohtu hinnangul ei ületa 2 000 krooni. Seega loeb kohus mõistlikeks ja põhjendatuks heki taastamiskuludeks 2 000 krooni, milline summa tuleb kostjalt kahjuhüvitisena välja mõista ning seetõttu jätab

kohus rahuldamata hageja sellekohase nõude 58 925 (60 925 – 2 000) krooni ulatuses. Samuti loeb kohus vaid osaliselt põhjendatuks hageja nõuet traatvõrgust piirdeaia taastamiskulude (summas 18 762 krooni /tl.30/) osas. Nagu ülalmotiveeritud, tuleb ka antud varakahju kindlaksmääramisel lähtuda asja tegelikest kahjustustest, mistõttu on põhjendamatu hageja nõue kogu piirdeaia taastamiskulude väljamõistmiseks kostjalt. Siinkohal ei loe kohus põhjendatuks ja tõendatuks kostja esindaja väidet kostja hüvituskohustuse äralangemise kohta VÕS §107 sätestatust tuleneva heastustoimingu soorituse tõttu. Kohus märgib, et VÕS §107 on rakendatav üksnes lepingulise kohustuse korral, kuid taoline õigussuhe kostja ja kannatanu vahel puudub; samuti eeldab heastamistoimingu realiseerimine kahjustatud lepingupoole eelnevat sellekohast aktsepti, kuid kolmanda isiku (kannatanu A.R) poolt kohtule avaldatu kohaselt taoline heakskiit puudus, vaid kolmanda isiku kinnitusel oli tegemist ajutise piirde paigaldamisega, millise materjali (aiavõrk) hankis kolmas isik ise ning ta ka tasus võrkaia taastustöid teostanud isikutele; kolmas isik eitab temale liiklusõnnetusega tekitatud kahju heastamist või hüvitamist kostja poolt /tl.77/. Seega ei loe kohus põhjendatuks ja tõendatuks kostja esindaja väidet kostjal kahjuhüvituskohustuse puudumise kohta heastustoimingu sooritatuse tõttu. Paikvaatlusel tegi kohus kindlaks, et piirdeaia 6 metallist aiaposti oli betoonvundamendist eemaldatud ja paigutatud sissepoole aiapinnasesse; traadist võrkaed oli asendatud kasutatud aiavõrguga ca 8m ulatuses ning algsel aiavõrgul märgata muljumisjäljed ca 3 m ulatuses. Kohtu poolt paikvaatlusel tuvastatud piirdeaia kahjustused kattuvad ka fotomaterjalist nähtuvaga /tl.48 fotod nr.8,10; tl.49 fotod nr.5,6; tl.50; tl.52; tl.70; tl.71 fotod nr.3,4/ ning kostja seletustega, kelle kinnitusel libises sõiduk paralleelselt mööda piirdeaeda lõhkudes 5-6 aiaposti ja läbistades piirdeaia jäi pidama hekil /tl.96/. Eeltoodud tõenditest tulenevalt ning lähtuvalt asjaolust, et avarii tõttu kahjustunud aiapostid ja –võrk ei ole nende muljumise ja/või purunemise tõttu taastatavad, loeb kohus tõendatuks sellekohase kahjuna 6 aiaposti ja 11 m aiavõrgu asendamise kulud. Kulude suuruse hindamisel lähtub kohus poolte poolt esitatud ja konkreetset kuluartiklit sisaldavatest sellekohastest tõenditest /tl.30,85/. Nii hageja kui ka kostja poolt esitatud tõendite /tl.30,85/ kohaselt on 25jm aiavõrgu maksumuseks 572.30 krooni (koos käibemaksuga), millisest hinnast lähtuvana kujuneb asendatava aiavõrgu maksumuseks (572.30 krooni : 25 jm = 22.89 EEK/1jm x 11m) 251.81 krooni. Kostja poolt esitatud tõendist /tl.85/ nähtuvana on ühe aiaposti maksumuseks 151.69 krooni, mis teeb asendatavate aiapostide (6 tk.) kogumaksumuseks 910.14 krooni. Hageja poolt esitatud tõendist /tl.30/ nähtuva kogu piirdeaia (25 jm) lammutuskulu (1 622.50 EEK k/m-ga), transpordikulu (2 832 EEK k/m-ga) ja paigalduskulu (13 735.20 EEK k/m-ga) /kokku 18 189.70 EEK/, mistõttu asendatava piirdeaia mahtu (11 jm) arvestades, kujuneb piirdeaia asendamiskuludeks (18 189.70 : 25 jm = 727.59 EEK/1jm x 11 jm) 8 003.47 krooni. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt loeb kohus mõistlikeks ja põhjendatuks piirdeaia asendamiskuludeks 9 165.42 (aiavõrk 251.81 EEK, aiapostid 910.14 EEK, lammutus ja paigaldustööd koos transpordikuludega 8 003.47 EEK) krooni, milline summa tuleb kostjalt kahjuhüvitisena välja mõista ning seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja sellekohase nõude 9 596.58 (18 762 – 9 165.42) krooni ulatuses. Kindlustusjuhtumi käsitluskulud LKS §43 lg.2 kohaselt käsitleb kindlustusjuhtumit kindlustusandja, kelle vastavalt lepingule on hüvitamise kohustus ning sama seaduse §48 lg.3 annab kindlustusandjale

õiguse samaaegselt tagasinõudega nõuda sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Hageja on nõudnud käsitluskuludena 1 247 krooni väljamõistmist kostjalt. Arvestades kindlustusandja äärmist pealiskaudsust antud kahjujuhtumi menetlemisel ning seeläbi eelduslikult hageja poolt käsitlemisel teostatud tööde mahtu ja keerukusastet, peab kohus mõistlikeks ja põhjendatud käsitluskuludeks 600 krooni. Seega tuleb kostjalt käsitluskuludena välja mõista 600 krooni ning kohus jätab rahuldamata hageja sellekohase nõude 647 (1 247 – 600) krooni ulatuses. Menetluskulud TsMS §163 lg.1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et antud juhul on mõistlik ja põhjendatud jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, sest puudub alus ja mõistlik põhjus kõrvale kalduda nimetatud põhimõttest. Hageja on hagiavalduses nõudnud kostjalt 80 934 krooni väljamõistmist /tl.1/, kuid kohus rahuldab hagi 11 765.42 krooni ulatuses, milline moodustab 14,54% esialgsest nõudest. Seega tuleb antud juhul jätta asja menetlusega kaasnenud menetluskulud 14,54% ulatuses kostja kanda. §174 lg.1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Seega ei määra kohus otsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust, vaid teeb seda iseseisva määrusega pärast käesoleva lahendi jõustumist poole sellekohase taotluse alusel.

A.Kaldma kohtunik 30.10.2009.a.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.