Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tagaseljaotsus
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.oktoober 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas
Tsiviilasi Hagi ese
nr 2-08-90067 AS Eesti Krediidipank versus Jaan Kukk põhivõlgnevuse 22 182.62 krooni ja kõrvalnõuete nõudes
Asja lahendamine
kirjalikus menetluses
Kohtukoosseis
kohtunik Silvi Maiste
Hageja
AS Eesti Krediidipank (registrikood 10237832; aadress Narva mnt 4 Tallinn 15014 ) Aivar Luik
Hageja esindaja Kostja
Jaan Kukk (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxx xx-x xxxxxxxx xxxxx)
Resolutsioon Välja mõista Jaan Kukelt AS Eesti Krediidipank kasuks võlg 22 182.62 krooni (kakskümmend kaks tuhat ükssada kaheksakümmend kaks krooni ja 62 senti ), intress 2162.68 krooni ( kaks tuhat ükssada kuuskümmend kaks krooni ja 68 senti ), viivis summas 1143.37 krooni ( üks tuhat ükssada nelikümmend kolm krooni ja 37 senti ), teenustasu 4.28 krooni ( neli krooni ja 28 senti ), kokku 25 492.95 krooni ( kakskümmend viis tuhat nelisada üheksakümmend kaks krooni ja 14 senti ). Välja mõista Jaan Kukelt alates 23.12.2008 viivis 0,1% põhivõlast kuni põhivõla tasumiseni. Välja mõista Jaan Kukelt menetluskulu 1500 ( üks tuhat viissada ) krooni AS Eesti Krediidipank kasuks. Edasikaebamise kord Tagaseljaotsuse peale võib kostja esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kohtu põhjendused Kostjad ei ole Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kohta vastanud. Hagiavalduse ärakiri ja teatis kohustusega kohtule vastata hagiavalduse kohta on saadetud kostjale posti teel tähitult, mille kättesaamise kohta on toimikus kostja allkirjaga väljastusteade. Kostja on saanud hagiavalduse ja nimetatud teatise kätte 07.jaanuaril 2009. Kirjaliku vastamise tähtaeg oli 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, kuid kostja ei ole siiani kohtule vastanud ega esitanud hagi kohta vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või
kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on taotlenud esitatud hagis tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et tuleb teha asjas tagaseljaotsus. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 sätete alusel. Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kostja on jätnud täitmata lepingulised kohustused telekommunikatsiooniteenuste eest tasumise osas. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Hagiavalduse järgi oli hagi nõue võlg 22 182.62 krooni, intress 2162.68 krooni, viivis summas 1143.37 krooni, teenustasu 4.28 krooni, trahv 900 krooni, kokku 26 392.95 krooni ja viivis 0,1% põhivõlast kuni põhivõla tasumiseni. Hageja esitas kohtule 30.10.2009 haginõude täpsustuse. Hageja loobub hagiavalduses toodud leppetrahvi nõudest summas 900 krooni alates 23.12.2008. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 1500 krooni. Hageja on taotlenud kostjatelt nende menetluskulude väljamõistmist. Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. Kohus leiab, et menetluskuluna on põhjendatud hagilt tasutud riigilõiv 1500 krooni. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.
Silvi Maiste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.