2-08-51812/12 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 24.11.2006.a. ehituse töövõtulepingu nr. 201 elamu aadressil XXXehituseks. Vastavalt Lepingu p 3.3. lepingulise töö tellijale üleandmise tähtaeg on hiljemalt 15.07.2007.a. Hageja sõlmis Nordea Bank Finland Plv Eesti filiaaliga laenulepingu paarismaja asukohaga XXX ehituseks. Pärast 15.07.2007.a. lubas töövõtja tellijale suusõnaliselt, et lõpetab lepingulised tööd 2007.a. sügiseks. Töövõtja oma lubadust ei täitnud ja võttis hoopis objektilt 2007.a. septembrikuus töömehed maha ja sellest ajast on objektil töö seiskunud. Korduvaid palveid lõpetada ehitustööd lepinguga määratud tähtajaks kostja ignoreeris. Lepinguliste kohustuste täitmata jätmine oli panga poolt projekti krediteerimise peatamise peamiseks põhjuseks. Ehituse eest tasumine toimus krediteerimise alusel, s.t., et töövõtja esitab arve, tellija allkirjastab vahevastuvõtuakti ja esitab selle pangale, et nende arvete vastu krediiti saada. Raha saamiseks vajaliku ajaperioodi jooksul lõpetab töövõtja aktis märgitud tööd. Nii jätkus seni, kuni pank avastas, et objekti üleandmise tähtaegu on jämedalt rikutud (pangal on pooltevaheline leping ja L -Z OÜ garantiikiri) ja peatas projekti krediteerimise. Enne 15.07.2007.a. oli hagejale esitatud vaid neli teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, mille eest hageja tasus täielikult ja tähtajaks. • Teostatud tööde üleandmis-vastuvõtmiseakt nr. 1 – 24.01.2007.a. • Teostatud tööde üleandmis-vastuvõtmisakt nr. 2 – 22.03.2007.a. • Teostatud tööde üleandmis-vastuvõtmise akt nr. 3 – 26.04.2007.a. • Teostatud tööde üleandmis-vastuvõtmisakt nr. 4– 01.06.2007.a. Üleandmis-vastuvõtmisaktid nr. 5 ja nr. 6 olid esitatud juba pärast tööde valmimistähtaja möödumist, s.o. pärast 15.07.2007. a. Kostja ei informeerinud hagejat asjaoludest, mis võiksid ohustada hagejale töö üleandmise tähtaega. L -Z OÜ koostatud aktides nr. 5 ja nr. 6 on osa töid üldse tegemata või lõplikult lõpetamata, osa tehtud töid vajab ka ümbertegemist, osa töid, vaatamata lepingu tähtaja möödumisele, ei ole alustatud ega tehtud. Vastavalt Lepingu p 6.5. kui töövõtja viivitab tellijast mitteolenevatel põhjustel tööde üleandmisega, tasub töövõtja kahjutasu 0,2% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. Kostja on viivitanud tellijast mitteolenevatel põhjustel. Kõik oma kohustused enne 15.07.2007.a. olid tellija poolt täielikult täidetud. Nimelt töövõtja ei lõpetanud töid ei tähtaegselt ega peale tähtaja lõppemist. Peale mitmeid suusõnalisi vaidlusi, mis ei ole andnud hagejale soovitud tulemusi, esitas ta 27. novembril 2007. a. kostjale nõudekirja, kus CPIOÜ palus maha arvestada arvetest No 2007040 ja No 2007041, täitmata tööde eest 451 608,63 EEK suurused summad. L -Z OÜ ignoreeris seda kirja. 11.j uaril 2008.a. CPIOÜ esitas kirjaliku pretensiooni-vastuakti, mille kohaselt CPIOÜ leiab, et L -Z OÜ koostatud aktides nr. 5 ja nr. 6 pidi õige summa tehtud tööde eest olema 578 841,82 krooni, aga mitte 1 030 450,54 krooni nagu kirjutas oma aktides nr 5 ja nr 6 L -Z OÜ. 24. j uaril 2008.a., vastuseks CPIOÜ 11.01.2008.a vastuaktile L -Z OÜ esitas oma nõudekirja CPIOÜ vastu 1 030 450,54 krooni nõudes. 19. veebruaril 2008.a. CPIOÜ esitas

Kostja kirjaliku vastuse kohaselt hagi ei tunnista. Kostja ei ole tööde üleandmisega viivitanud. Kostja on seisukohal, et tööde viibimise on tinginud hageja enda tegevus, kus ta keeldus alusetult kostja poolt hagejale väljastatud arvete tasumisest, mispeale kostja lõpetas hagejaga sõlmitud töövõtulepingu ja taganes sellest. Töövõtulepingu punkt 5.4 kohaselt tellija on kohustatud töövõtja poolt koostatud ja talle esitatud akti 5 (viie) tööpäeva jooksul alla kirjutama, vastasel juhul esitama oma kirjalikud vastuväited. Kui tellija aktile alla ei kirjuta ega esita kirjalikke vastuväiteid, loetakse akt aktsepteerituks ja töö või töö osa tellijale üleantuks. Hageja esindaja allkirjastas kostja esindaja poolt talle esitatud töö üleandmise-vastuvõtmise aktid nr 5 ja nr 6 ja kõik neile eelnenud aktid. Sellega nõustus hageja kostja poolt aktides märgitud töödega ja ei esitanud nende tööde osas kostjale kirjalikke vastuväiteid, mistõttu loeti aktid aktsepteerituks ja töö või töö osa hagejale üleantuks. Töövõtulepingu punkt 6.2 kohaselt tellija tasub tööde teostamise käigus töövõtjale arve alusel, mis on koostatud vastavalt tellija poolt aktsepteeritud teostatud tööde aktile. Töövõtulepingu punkt 6.3 kohaselt tellija on kohustatud arve tasuma 5 (viie) tööpäeva jooksul peale arve esitamist tellijale. Punkt 6.4 töövõtulepingus märgib, et arvete tasumisega hilinemisel maksab tellija töövõtjale viivist 0,2 % tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Hageja väljastas kostjale viimaste viidatud aktide nr 5 ja nr 6 alusel arved nr 2007040 summas 763 464 krooni ja nr 2007041 summas 153 423,35 krooni. Mõlemad arved on hageja esindaja allkirjastanud ja jätnud kostjale tähtajaks täielikult tasumata. Töövõtulepingu punkti 16.2 kohaselt lepingupool võib nõuda lepingu ennetähtaegset lõpetamist ja lepingust loobuda, kui teine lepingut oluliselt rikub, eriti juhul, kui tellija viivitab töö eest tasumisega üle 14 päeva (lepingu p 6). Nimetatud punktist tuleneb, et juhul,

kui hageja viivitab kostja poolt hagejale väljastatud arvete tasumisega enam kui 14 päeva, siis on hagejal õigus nõuda töövõtulepingu ennetähtaegset lõpetamist ja lepingust loobuda. Seejuures nähtub lepingupunkti sõnastusest, et poolel on sel juhul õigus lepingust ühepoolselt loobuda ilma selleks teisele poolele tehtud vastavasisulise tahteavalduseta. Pärast seda, kui selgus, et hageja ei tasu arveid (arved nr 2007040 ja nr 2007041 tasumistähtaegadega vastavalt 07.09.2007.a. ja 10.09.2007.a.), mida ta oli ise varem aktsepteerinud, oli mõistlik, et kostja keeldub edasistest töödest hagejale. Kostja poolt on hagejale 23.11.2007.a. saadetud lepingust taganemise avaldus, mille kättesaamist ei ole hageja vaidlustanud. Hageja poolt märgitud asjaolu, justkui sõltunuks tema poolt kostjale töö eest makstav tasu kostja poolt lepingutähtaegade ületamisest ja seetõttu panga otsusest mitte rahastada ehitusobjekti, ei ole töövõtulepingus sätestatud selliseks kokkuleppeliseks asjaoluks, mis andis hagejale õiguse kostja poolt väljastatud arvete tasumisest keeldumiseks, mistõttu ei saa hageja vaidluses sellele argumendile tugineda. Hagejal tuli kostjale tasuda aktsepteeritud üleandmise-vastuvõtmise aktide ja nende järgi koostatud arvete järgi. Samuti on vaidlusega (hageja nõudega) mitteseotud hageja seisukohad, et aktides 5 ja 6 on osa töid tegemata või lõplikult lõpetamata, et osa tehtud töid vajab ümbertegemist ja on puudustega. Hageja on oma töövõtulepingust tuleneva nõude esitanud töövõtulepingu punkt 6.5 alusel seetõttu, et kostja on viivitanud tööde üleandmisega, mitte sel alusel, nagu oleks olnud kostja poolt hagejale antud töö ebakvaliteetne või puudustega. Alles siis, kui hageja keeldus kostja arvete tasumisest, lõpetas kostja töö hageja ehitusobjektil. Nagu nähtub hagiavalduse materjalidest, siis töö kvaliteetsusest tulenevad hageja pretensioonid kostja vastu tekkisid töö üleandmisest alles mitmeid kuid hiljem ja pärast kostja poolt hageja vastu arvete tasumatajätmisest tuleneva nõude esitamist. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetlusukulud hageja kanda.

Vastavalt VÕS § 635 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vastavalt VÕS § 636 lg 1 töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Vastavalt VÕS § 76 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Vastavalt VÕS § 82 lg 1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Vastavalt vaildusaluse lepingu p 6.5. olid pooled kokku leppinud, et kui töövõtja viivitab tellijast mitteolenevatel põhjustel tööde üleandmisega, tasub töövõtja kahjutasu 0,2% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. Kohus leiab, et antud sätet pooltevahelises lepingus tuleb tõlgendada kokkuleppena leppetrahvi tasumise kohta lepingu rikkumise korral. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 alusel kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohutuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kohus asub seisukohale, et esmalt tuleb vastata küsimusele, kas hageja on esitanud leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul ja alles seejärel analüüsida poolte antud nõuet puudutavaid sisulisi väiteid ja vastuväiteid. VÕS § 7 lg 1 alusel loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Võlaõigusseadus I kommenteeritud välj des märgitakse seoses VÕS § 159 lg-ga 2 järgmist: Sätte eesmärk on tõkestada õiguste kuritarvitamine leppetrahvi nõude esitamisele ajalise piiri seadmisega ja kaitsta sellega võlgniku positsiooni lepingulises suhtes. Teade lepptrahvi maksmise nõude esitamise kohta võimaldab võlgnikul valmistuda selle maksmiseks, võtta tarvitusele abinõusid kahju vähendamiseks ning annab selguse võimalike tulevaste kohustuste suhtes. Ebamõistlikult pikk aeg leppetrahvi sissenõudmiseks või sellest teatamiseks oleks hea usu põhimõttega vastuolus, sest võimaldaks ühel lepingupoolel mõjutada teise lepingupoole otsustusi ja manipuleerida leppetrahvi nõude kui majandusliku surve avaldamise vahendiga. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole esitatud mõistliku aja jooksul ja ei kuulu seetõttu rahuldamisele. Vaidlust ei ole selles, et lepinguliste tööde üleandmise tähtaeg oli 15.07.2008.a. Asja materjalidest nähtub, et kostja poolt on hagejale 23.11.2007. a saadetud lepingust taganemise avaldus, mille kättesaamist ei ole hageja vaidlustanud. 27. 11. 2007. a. saatis hageja kostjale nõudekirja, kus palus maha arvestada arvetest No 2007040 ja No 2007041 täitmata tööde eest 451 608,63 EEK suurused summad. 11.01.2008.a. esitas hageja kirjaliku pretensiooni-vastuakti, mille kohaselt hageja leiab, et kostja koostatud aktides nr. 5

ja nr. 6 pidi õige summa tehtud tööde eest olema 578 841,82 krooni, aga mitte 1 030 450,54 krooni, nagu kirjutas oma aktides nr 5 ja nr 6 kostja. 24.01.2008.a. esitas kostja nõude hageja vastu 1 030 450,54 krooni nõudes. Hageja esitas nõude leppetrahvi saamiseks esmakordselt alles vastuseks kostja eelnimetatud nõudele 19.02.2008.a., seega ca 7 kuud pärast pooltevahelises lepingus kokkulepitud tööde üleandmise tähtaja möödumist. Pooltevahelisest varasemast kirjavahetusest ei nähtu, et hageja oleks kostjat kordagi teavitanud asjaolust, et ta kavatseb maksma panna ka leppetrahvi nõude. Hagi esitas hageja kohtule 30.07.2008.a., so üle aasta pärast pooltevahelises lepingus kokkulepitud tööde üleandmise tähtaja möödumist. Riigikohus on mitmetes lahendites käsitlenud leppetrahvi nõude esitamisega seonduvat. Riigikohus on 29.04.2008.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08 märkinud, et VÕS § 159 lg 2 kohaldamise eelduseks on muu hulgas ka kohustuse rikkumise avastamise aja tuvastamine. Mõistlik aeg VÕS § 159 lg 2 tähenduses mahub ajaliselt kohustuse rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele. Leppetrahvi nõude esitamisest teatamine tagab selle, et võlausaldaja käitumine on võlgniku jaoks piisavalt ettenähtav ja et võlgnik saab leppetrahvi nõuet oma edasises käitumises arvestada. Kuigi leppetrahvi nõudest teatamine ei eelda leppetrahvi suuruse märkimist, ei tule leppetrahvi teade esitada kohustust rikkunud poolele viivitamata, nö igaks juhuks. Leppetrahvi teade (ka kohtusse mõistliku aja jooksul esitatav nõue leppetrahvi tasumiseks on võrdsustatav teatega) tuleb esitada mõistliku aja jooksul.Kohus leiab, et asjaolu üle, et hageja sai teada sellest, et kostja ei ole lepingulisi töid lõpetanud kokkulepitud tähtajaks, 2007.a. juulis, vaidlust ei ole. Kohus leiab, et sellest hetkest hakkab kulgema mõistlik aeg leppetrahvi nõudest teatamiseks. Kuivõrd hageja on esitanud leppetrahvi nõude pärast mõistliku tähtaja möödumist, on hageja VÕS § 159 lg 2 alusel kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda, millest tulenevalt ei kuulu antud nõue rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks anda hinnangut hageja nõude aluseks olevatele poolte teistele, sisulistele väidetele ja vastuväidetele ning neid kinnitavatele tõenditele, kuivõrd hagejal ei ole õigust leppetrahvi kostjalt nõuda nõudeõiguse kaotamise tõttu. Eeltoodu alusel tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata.