Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2(5)

sõiduauto maksumuse üle ja asjaolu üle, et sõiduauto oli tema algse omaniku valdusest välja läinud omaniku tahte vastaselt. Hageja on esitanud kohtule nõude sõiduauto maksumuse hüvitamiseks, kvalifitseerides oma nõude kahju hüvitamise nõudena, mis põhineb mittekvaliteetse asja müümisel. Pooled vaidlesid selle üle, kas sõiduauto võõrandamisel omandiõiguse üle andmata jätmine kostja poolt oli vabandatav või mitte. Pooled vaidlesid ka hageja nõude aegumise üle. Asja lahendamiseks on eelkõige vajalik välja selgitada, kas nõue ei ole aegunud. Müügileping sõiduauto võõrandamiseks on sõlmitud 13.06.2003 ning sõiduauto anti hagejale üle lepingu sõlmimise ajal. Hageja võõrandas lepingu eseme samal päeval edasi. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Õiguskaitsevahendite loetelu kohustuse rikkumise korral, on sätestatud VÕS § 101 lg-s 1. Kohus leidis, et hageja nõue kahju hüvitamiseks kohustuse täitmise asemel on aegunud, sest VÕS § 227 järgi algab müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg asja üleandmisest. Kohtule esitatud akti kohaselt anti asi kostjalt hagejale üle 16.06.2003. Hageja on hagi esitanud 06.08.2008. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kohus leidis, et juhul, kui käsitleda hageja poolt kahjunõude esitamist lepingust taganemisena lepingu tingimuse olulise rikkumise tõttu ning raha nõuet lepingu järgi saadu tagastamise nõudena, on hageja nõue samuti aegunud, sest VÕS § 118 lg 2 järgi on taganemine tühine, kui kohustuse täitmise nõue on aegunud. Hageja nõue nõuda kostjalt kohustuse täitmist st omandiõiguse üleandmist on samuti aegunud, sest hagejal oli õigus nõuda lepingu täitmist asja ülendamisest kolme aasta jooksul. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei käsitlenud maakohus hageja nõude põhjendatust sisuliselt, sest selle maksmapanek kohtu abil ei olnud aegumise tõttu võimalik. Asjaolu, et kostja esindaja väitis kohtuistungil, et loobub aegumise vastuväitest, ei teinud selle esitamist olematuks. Aegumise vastuväitest loobumine peab olema selgesõnaline ja lõplik. Juhul, kui kohtul tekib kahtlus aegumise vastuväitest loobumise suhtes, tuleb olukorda tõlgendada selliselt, et aegumise vastuväide on esitatud. TsMS § 162 lg 1 järgi jättis maakohus menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused Swedbank Liising AS palus maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. TsÜS § 143 järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Käesolevas vaidluses on kostja loobunud aegumise vastuväitest 18.02.2009 kohtuistungil, mistõttu tuleb lugeda, et sellist vastuväidet ei ole esitatud. Aegumise vastuväitele ei ole kostja tuginenud ka kirjalikult esitatud kohtukõnes. Seadus ei anna kohtule võimalust kohaldada aegumist omal algatusel. Selline otsus on üllatav mõlemale poolele. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei ole tema arvates aegumise vastuväitest loobumine selgesõnaline ja lõplik. Kostja on selgesõnaliselt oma tahet 18.02.2009 kohtuistungil väljendanud ja see on kajastatud kohtuistungi

3(5)

protokollis. Lisaks eeltoodule on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Apellant ei nõustunud, et nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema müügitehingu tegemisest. VÕS § 227 kohaselt algab müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg asja üleandmisest ostjale. Maakohus on jätnud analüüsimata VÕS § 217, mille tulemusel on maakohus jõudnud järeldusele, et käesolevas asjas on tegemist asja lepingutingimustele mittevastavusega. Omandiõiguse puudumist seadus asja lepingutingimustele mittevastavusena ette ei näe. Käesoleval juhul ei teinud kostja võimalikuks omandi üleminekut hagejale, kuna auto oli varastatud ega kuulunud vastustajale. Seega rikkus kostja VÕS § 208 lg-s 1 sätestatut. Varguse asjaolu ilmnes 05.04.2006. Omandiõiguse puudumine asja suhtes teeb võimatuks müügilepingu täitmise, kuna müüja ei saa üle anda asja omandit. Apellandi arvates ei ole tegemist asja mittevastavusega lepingutingimustele. TsÜS § 146 lg 1 alusel on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ja aegumistähtaeg algab TsMS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega. Apellant sai VÕS § 208 lg 1 rikkumisest kostja poolt teada 24.07.2006, mil talle sellest teatas Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS. Apellant leiab, et hagi aegumise kolmeaastane tähtaeg hakkab kulgema alates 24.07.2006 ja hagi oli 04.08.2008 esitatud õigeaegselt. Apellant leidis, et menetlusökonoomikast lähtudes saab ringkonnakohus teha asjas ise otsuse. Poolte vahel ei olnud vaidlust, et müügilepingu esemeks olnud vara oli varastatud ja apellant on Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-le tasunud hüvitisena 60 000 krooni. Apellandi arvates ei ole kostja poolt varastatud auto müümine toimunud vääramatu jõu tõttu. Apellant on tasunud kostjale sõiduki müügihinna, kuid pole saanud kostja poolt vastu kohast sooritust, see tähendab auto omandiõigust. AÕS § 95 lg 3 välistab vallasasja heauskse omandamise, kui vallasasi on omanikult varastatud. Seega ei saa kostja tugineda VÕS § 103 lg-le 2. Apellant leiab, et kostja tegevuse ja temale põhjustatud kahju vahel on põhjuslik seos, kui kostja ei oleks hagejale autot müünud, ei oleks hagejale kahjulikku tagajärge saabunud. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja selgitas, et ta esitas nõudele aegumise vastuväite ja soovib seda esitada ka apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 457 lg 1 p 3 järgi tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. TsMS § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. TsÜS § 143 järgi kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on vastuses hagile esitanud taotluse aegumise kohaldamiseks, kuid 18.02.2009 toimunud kohtuistungil on ta vastuväitest loobunud. Loobumine on kantud kohtuistungi protokolli ja kostja ei ole väitnud, et protokoll on vale. TsMS § 199 lg 1 p 3 järgi on menetlusosalisel õigus esitada taotlusi ja neist ka loobuda. TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus

4(5)

olema seaduslik ja põhjendatud. Kolleegiumi arvates ei ole seaduslik kohtuotsus, kus kohus on kohaldanud nõudele aegumist ilma poole vastava taotluseta. Maakohus on pooltele üllatuslikult asunud otsuses hindama, kas loobumise vastuväitest loobumine oli lõplik ja selgesõnaline. Juhul, kui maakohus kahtles kostja tahtes, oleks ta pidanud selle välja selgitama kohtuistungil. Eeltoodu tõttu on maakohus nõudele kohaldanud aegumist ebaõigesti. Vastustaja on vastuväites apellatsioonkaebusele selgitanud, et ta jääb aegumise taotluse juurde. Kuna taotlust aegumise kohaldamiseks saab pool esitada ka ringkonnakohtus, siis tuleb ringkonnakohtul tuvastada, kas nõue on aegunud. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ja lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks, kui õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Vaidlust ei ole, et poolte vahel sõlmiti auto müügileping 13.06.2003 ja sellest hetkest võis hageja nõuda kostjalt omandi ülemineku võimalikuks tegemist. Kolleegiumi arvates tuleb käesoleval juhul aga lähtuda asjaolust, et hageja soovib kahju hüvitamist. Asjaoludest, mis on aluseks kahju hüvitamise nõudele, sai hageja teada siis, kui Seesam Kindlustuse Rahvusvahelisele AS nõudis temalt kindlustushüvitist tagasi, see on 24.07.2006. Kolleegium leiab, et hageja nõude aegumine algab hetkest, kui hagejal kahju tekkis, see tähendab, ajast, kui hagejal tekkis kohustus tasuda Seesam Kindlustuse AS-le 60 000 krooni ja tal tekkis õigus nõuda kahju hüvitamist kostjalt. Järelikult hagi esitamise ajaks 06.08.2008 ei olnud hageja nõue aegunud. VÕS § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle asja ning tegema võimalikuks omandiõiguse ülemineku ostjale. Hageja väitis, et kostja eeltoodud müügilepingust tulenevat kohustust ei täitnud. Maakohus lähtus aegumistähtaja alguse üle otsustamisel VÕS §-st 227, mille kohaselt müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab asja üleandmisest ostjale. Kolleegium leiab, et eeltoodud säte ei ole kohaldatav omandi üleandmise võimalikuks tegemise kohustuse rikkumise korral, sest nõue ei sõltu asja üleandmisest ostjale ja tegemist ei ole müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusega. Kolleegium leiab, et apellandi taotlusel ei ole võimalik teha kolleegiumi poolt uut otsust, millega hagi rahuldada. Maakohus on tuvastanud edasikaevatud otsuses ainult hagi aegumise üle otsustamiseks vajalikud asjaolud ja pole andud hinnangut poolte väidetele nõude aluse ja suuruse kohta. Kostja väitis vastuseks hagile, et tema poolt oli lepingu rikkumine vabandatav. Maakohus sellele väitele vastanud ei ole. Kolleegium leiab, et eeltoodud asjaolude esmakordne tuvastamine ringkonnakohtu poolt rikuks oluliselt poolte kaebeõigust, kuna TsMS § 688 lg 3 järgi Riigikohus arvestab kassatsioonimenetluses asjaoludega, mis on alama astme kohtute poolt tuvastatud ja pooltel ei ole võimalik asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise peale kaevata. Menetluskulud tuleb jagada asja uuel läbivaatamisel maakohtus.

Margo Klaar

Tiit Kollom

Malle Seppik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.