Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

asukohaga xxxx , reg.osa nr xxxx, xxxx, kohtulik kohtulik hüpoteek hüpoteek summas 310 260 kohtuotsuse täitmisel. täitmisel.

krooni, tühistada

alusel, siis hageja poolt hagi esitamine jääb kostjale arusaamatuks, kuna kostja on kõiki kokkuleppetingimusi täitnud ja kohustuste täitmisel, kui on tekkinud raskusi, on suudetud kõiges kokku leppida. Oletuslik ja tõendamata on hageja järeldus, et kostja ei kavatse hageja nõuet rahuldada ning on reaalne võimalus, et kostja asub hagi rahuldava kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidmise eesmärgil oma vara võõrandama. Kostja on seisukohal, et kohtusse on põhjust hagejal pöörduda, kui on rikutud hageja õigusi, tekitatud kahju, kostja on rikkunud oma kohustusi, eelkõige kui kostja tegevus on süüline või kostja õigusvastane tegu on põhjuslikus seoses kahju tekkimisega ning hageja soovib enda kaitseks välja astuda ning põhjusel, et hageja ei soovi kostjaga muul moel enam kokkulepet saavutada. Sellest tulenevalt kostja palub kohtul hinnata, kas hageja õigusi on rikutud eelnimetatud viisil ja palub hagejal tõendada kostja tahtlikkust ja süülisust lepingu rikkumisel. Tegelikkuses on hagejalt laen saadud 26.06.2006.a summas 780 000 krooni korteri ostu eesmärgil. Võlaõigussuhte algatajaks hagejaga ei olnud kostja vaid kostja lapse isa T T . Hageja andis oma nõusoleku aidata. Võlaõigussuhte tingimuste osas kirjaliku lepingut ei sõlmitud, ainsad kokkulepped olid, et tegemist on intressita laenuga, osa kohustusest täidetakse vana korteri müügist saadud rahaga ning ülejäänu osa tasub kostja, kes sel hetkel töötas hageja äriühingus, igakuiste maksetena, palgast kinnipidamisena. Kostja lapse isa tingimus oli, et uus soetatav korter saaks vormistatud lapse nimele, et kostja isiklikult mingeid reaalseid hüvesid tulevikus ei saaks, ja põhjusel, et kostja elab seal korteris lapsega, siis jääb reaalne kohustus võlaõigussuhtes tema kanda. Tegelikkuses on kostja võtnud endale kohustuse tasuda laenu eest, mille tingimustes on kokkuleppinud hageja ja kolmas isik. Kostja tõendab kohustuse täitmist osalise makse tasumisega hageja kontole 4.10.2006.a summas 450 000 krooni. Võlaõigussuhe pöördus, kui kostja lahkus töölt hageja äriühingust. Kostja allkirjastas 02.05.2007.a lepingu, millega hageja kohtu poole pöördus. Lepingu allkirjastamise eesmärgiks oli fikseerida laenujääk, mis selleks hetkeks oli 300 000 krooni, ja kokku leppida edasise osas. Lepingu allkirjastamisel maikuus arvestas hageja tagasiulatuvalt ka alates 01.01.2007.a. intressi 10% jäägilt. Kokkulepe vormistati hageja poolt koostatud laenu andmise tüüptingimustega, kuid oluline on, et sellel kuupäeval ei ole lepingus nimetatud summat sularahas saadud. Kostja andis hagejale teada, millistel tingimustel ta enda kohustust edaspidi saab täita ja kostja andis nõusoleku sõlmida nimetatud leping tingimustega täita kohustus ligikaudu nelja kuuga, kokkulepitud intressiga, mille maksmine lepiti kokku koos põhimakse kohustusega. Kuna kostja asus tööle xxxx, siis oli plaanis xxxx korter maha müüa ja kolida lapsega xxxx. Kostja plaanis kohustust täita seoses korterite ostumüügi tehingutega. Kostja ei osanud ette arvata, et kinnisvaraturg ja laenuturg 2007.aasta kevadest nii alla läheb, et kostja ei saanud hagejale 02.05.2007.a lepingust tulenevat nõuet täita. Aprillis 2008.a. leppisid pooled kokku, et edaspidi peab asuma kohustust mingis osas täitma, kasvõi igakuiste maksetena, mille kohta hageja saadab oma pakkumise e-mailile. 11.04.2008.a. edastas hageja edaspidise maksegraafiku omapoolse pakkumisega, millele kostja vastas, et suudab igakuiselt oma kohustust siiski maksimaalselt täita kuni 1 500 krooni, arvestades oma töötasu ja muid kohustusi. Kostja andis oma nõusoleku, arvestades kostja maksimaalsete võimalustega. Maksegraafikus oli arvestatud aga uute intressidega ja välja arvestatud ka viivis. Olenemata sellest, et hageja ei esitanud põhjendust, miks pidanuks kostja olema nõus maksma esialgsele kokkuleppele mittevastavas suuruses intressimakseid, asus kostja selle hinnaga makseid tasuma ehk asus täitma vabatahtlikult võetud uut lepingulist kohustust. Kostjale jääb siiski arusaamatuks hagi eesmärk, kas eesmärgiks on see, et kostja tunnistaks kohtu silmis nõuet või eesmärgiks on kostjalt võimalikult suur summa välja nõuda, silmas pidades ebamõistlikult suurt viivist, ja asetada kostja veel raskemasse majanduslikku seisu, või on hageja soov realiseerida kostja ainus vara kinnistu näol ja saada võimalikult kiiresti ja arvestamata teise osapoole tegelikku olukorda oma nõue täita. Peale selle on hageja kohtusilmis paremini kaitstud. Kuna kostja eeldas, et suulised läbirääkimised ja kokkulepped on õigussuhte tingimuste muudatused ja hetkel hageja seda eirab, siis nimetatud asjaolu on teise lepingupoole teovõime piiramine. Kostja soovib kohtu

tähelepanu pöörata ka sellele, et kostja ja hageja on väga erinevas majanduslikus seisus ning tõenäoliselt on hageja jaoks kokkulepitud igakuine summa 1 500 krooni väga väike ja seepärast kostja poolt tasutud summasid tõlgendab hageja kui kostja tahet lepingut tahtlikult rikkuda. Kostja on seisukohal, et poolte vahel olev õigussuhe ei ole õiguspärane põhjusel, et hageja muudab lepingutingimusi ja kokkuleppeid vastavalt oma äranägemisele, vajadusele ja majanduslikule olukorrale. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ei ole õige, et esmalt oli intressita laen, siis tagasi ulatuvalt rakendati 10%, seejärel 4,75% ja seejärel erinevad, mis graafikus märgitud. Kostja arvates on viivis ülemõistuse suur. 0,5% päevas ehk 180% aastas kasvatab võla veelgi kiiremini suureks. Kuna laen allub üldistele võlaõigusnormidele, siis viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule, millest tulenevalt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Ühtlasi on leppetrahvi maksmise eelduseks selle sätte kohaselt esmajoones lepingu rikkumine lepingus ette nähtud viisil, praegusel juhul on pooled saanud kokkulepe lepingu jätkamiseks ehk lepingu tingimuste täitmiseks sai määratud uus tähtaeg ja kostja võib vabaneda leppetrahvi maksmise kohustusest, kui lepingu rikkumine oli vabandatav (VÕS § 160). Nimetatud asjaolude hindamist taotleb kostja kohtult. Kostja on kuni 16.01.2009.a. tasunud õigussuhte algusest, st 26.06.2006.a., kohustust summas 495 015 krooni, 450 000 krooni 04.10.2006.a ülekandega, 30 000 krooni töötasust kinnipidamisega ning peale 01.09.2007.a 15 015 krooni, mis sisaldab kostja ülekandeid summas 11 000 krooni ja kostja poolt seisuga 01.09.2007.a. välja võtmata lõpparvet summas 4 015 krooni. Hagejaga hetkel kokkulepitud igakuise makse puhul võib juhtuda, et kostja ei suuda tasuda kogu summat või sooviks teha osalise makse. Tänane reaalne olukord on kostjal selline, et maksimaalne kohustus, mida saab igakuiselt täita, on 1 500 krooni kalendrikuus põhjusel, et kostja täidab igakuiselt lisaks muudele kohustustele (korteri üür, kommunaalid jne) võlaõiguskohustust sama suures summas ka AS Swedbank ees. Tuleb arvestada ka, et kostja on üksikvanem ning tema ainsaks sissetulekuks on töötasu. Kostja on seisukohal, et lepingutingimustes ei ole õiglaselt kokku lepitud ja vaidluse korral tuleks võtta aluseks laenusuhete väljakujunenud praktika, hea usu ja mõistlikkuse põhimõtted. Kostja on lähtunud ja lähtub edaspidi hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Tulenevalt VÕS §-st 6 võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning §-st 7 tulenevalt võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. VÕS sätestab seejuures, et lepingupool peab tegema teise lepingu poolega koostööd, mis on vajalik teisele poolele oma kohustuse täitmiseks. Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Kostja taotleb eelnevast tulenevalt, et kohus hindaks pooltevahelist õigussuhte võimalikku õiguslikku kvalifikatsiooni. See tähendab, et kohus peab vaatama õigussuhet tervikuna, mitte üksikuid tingimusi. Kostjale on tähtis see, et suureneb kohtu roll ning laenuvõtja kohustused ja ülesanded kohtumenetluses muutuvad selgepiirilisemaks. Kokkuvõtteks kostja leiab, et igasugune laenu andmine, nii majandus-kutsetegevuses kui ka mitte sellest tulenevalt, kätkeb endas võlausaldajale põhjendamatuid riske, kuid raskustesse sattumist ei saa keegi ette näha. Poolte tehing on ebatavaliselt suure maksumusega tehing ning üksi sellest tulenevalt soovib kostja edaspidised kokkulepped kõik kirjalikult teha. Kostja on seisukohal, et hagejaga on võimalik saavutada kirjalik kohtuväline kokkuleppe ning jätkata kohustuste täitmist sellistel tingimustel nagu kostja on seda teinud tänase päevani. III. Asja kohtulik arutelu. Hageja lepinguline esindaja kohtuistungil selgitab, et hageja jääb oma nõude juurde, mis

on esitatud 25.11.2008.a. Hageja on seisukohal, et 02.05.2007.a. sõlmitud lepingu järgne kohustus on kostja poolt täitmata ja sellest tulenevalt on kostja võlgnevus laenu tagastamata osas 310 260 krooni, millele lisandub viivis ning intress perioodi 02.05. – 31.08.2007.a. eest 4 912 krooni. Hageja on, juhindudes VÕS § 101 lg. 1 p. 6 ja VÕS § 113 lg. 1, arvestanud ka viiviseid ja lugenud selle võrdseks põhisumma nõudega, kuigi tegelik viivisesumma on oluliselt suurem arvestades perioodi, mil on laenu tasumisega viivitatud ja millises ulatuses on kostja võlgnevuses. Hageja on seisukohal, et neid asjaolusid, mis sätestavad leppetrahvi vähendamise, ei esine. Hageja palub kohtul arvestada, et hageja ise on viivist vähendanud ja hageja palub vähendatud viivisesumma kostjalt välja mõista. VÕS § 162 sätestab võimalused, et leppetrahvi tuleb vähendada mõistliku suuruseni ja arvestades kohustuse täitmise ulatust. Kohustuse täitmise kohta tõendid on olemas. Hageja ei ole saanud laenusummat tagasi rohkem, kui see on märgitud hagiavalduses. Peale eelistungit anti kostjale veel võimalus mingeid summasid tasuda, kuid kostja midagi tasunud ei ole. Kohustuse täitmise ulatus on olematu. Iga isik, kes laenu võtab, peab seda kohustust ka täitma. Kostjal on olnud võimalus kohustust täita, ta on saanud töötasu, mis on Eesti keskmisest palgast oluliselt suurem. Kostjal on olnud võimalus kas või ositi maksta, kuid mingil põhjusel seda tehtud ei ole. Kostja oleks võinud maksta kas või 5 000 krooni kuus, siis oleks ka summa olulisemalt vähenenud. Praegu on hagejal õigustatud huvi laenusumma tagasi saada koos kokkulepitud viivisega. Kostja väiteid, et ta kavatseb müüa lapsele kuuluva korteri, tõsiselt võtta ei saa, sest aktiivselt korteri müügiga ei ole tegeletud. Väide, et Swedbank annab 100 000 krooni laenu, on tõendamata, sest hagejale seda summat makstud ei ole. Hageja leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, ning palub kostjalt välja mõista ka hageja menetluskulud. Kostja selgitab, et on oma vastuses esitanud tõendid selle kohta, kui palju makstud on. Kokku on tagasi maksnud 15 000 krooni ringis. Hagis olid ära toodud summad, mis olid makstud kuni hagi esitamiseni. Kõik maksed on tehtud ülekandega kolmelt erinevalt kontolt. Kontod on pangas Swedbank. Kui oli lapse kontole puhkuserahasid kantud, siis on sealt laenu tagasi makstud. Viimased 3-4 kuud on rahad makstud lapse isa kontole ja siis on tema sealt laenu maksnud. 450 000 krooni oli võetud laenust osaline tagasimakse, see oli sõlmitud suuliselt. Kirjalik laenuleping tehti ülejäänud summa peale. Hageja esitas ka tagasimaksegraafiku, kuid kuna tagasimakse igakuine summa oli 2 500 krooni kuus ja seda raha ei olnud, siis graafikusummasid makstud ei ole. Kostja esindaja jääb 13.10.2009 esitatud kirjalike vastuväidete juurde ja selgitab, et kostja oli hagejale kuuluvas äriühingus tööl ning kirjalik laenuleping tehti siis, kui kostja tahtis töölt lahkuda. Kostja on siiski laenu tagasimaksmist täitnud. Arvestades lepingupoolte majanduslikku seisundit, on viivise summa ebamõistlikult suur, mistõttu kostja palub viivist vähendada mõistlikus ulatuses. IV. Kohtu tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused. TsMS § 438 lg. 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg. 5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg. 8 kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, vaadanud läbi toimikus olevad hagiavalduse, dokumentaalsed tõendid ja poolte kirjalikud seisukohad, tuvastas: 1) poolte vahel on sõlmitud kirjalik laenuleping. Tegemist on kahe füüsiliste isiku vahel sõlmitud lepinguga, mitte majandustegevuse raames sõlmitud lepingu ega ka tüüplepinguga ega ka kolmepoolse lepinguga. 2) põhivõla ja intressisumma osas vaidlus puudub. Kostja on hagi õigeks võtnud

võlgnevuse põhinõudes ja intressinõudes. TsMS § 206 lg. 1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. TsMS § 440 sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Kostja on oma õigeksvõtu laenusumma 310 260 krooni ja intressi 4 912 krooni suhtes väljendanud kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses. 3) kostja ei tunnista viivist summas 667 059 krooni, kuigi hageja nõuab viivist põhivõla ulatuses ehk summas 310 260 krooni. Kohus leidis, et hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt järgmistel asjaoludel ja ulatuses:

esimeses järjekorras viivisevõlgnevus, siis leppetrahvid ja intressid, vastavalt ajalisele järjestusele, ning seejärel laenusumma. Hageja on andnud kostjale lepingu täitmiseks täiendavalt tähtaja ja pakkunud välja maksegraafiku, kuid kostja pole ka maksegraafikut täitmiseks võtnud ega muul viisil lepingust tulenevat kohustust täitnud, kuigi on riigi õigusabi taotluses märkinud igakuise maksena 1 500 krooni ka hagejaga sõlmitud laenulepingu katteks. Seega ei oma maksegraafik võla ajatamiseks mingit juriidilist tagajärge. Küll aga nähtub maksegraafikust, et kostja poolt on jäetud välja võtmata lõpparve 4 015 krooni ja see on 01.09.2007.a. arvestatud intressi makseks. Järelikult tuleb ka see summa nõutavast viivisesummast maha arvata. 305 672 krooni – 4 015 krooni = 301 657 krooni. Hageja on oma kirjalikus vastuses kostja vastusele, kinnitanud, et hageja nõustub, et kostja on käesolevaks ajaks (s.o. vastuse esitamise aeg 23.03.2009.a.) teostanud tagasimakseid 13 000 krooni, millele lisandub lõpparve summas 4 015 krooni, mille kostja jättis laenu katteks, kuid lepingu p. 1.3. kohaselt on summad läinud viivisvõlgnevuse katteks. Seega tuleb viivisesummast maha arvata veel 13 000 krooni, mille tulemusena kostjalt tuleb viivise katteks välja mõista kokku 288 657 krooni. Kuna viidatud 13 000 krooni katab kostja väite tagasimakstud summade kohta, siis ei oma tähtsust, millistelt arvetelt kostja selle raha on maksnud.

neile sobivail tingimusil, mistõttu ei ole põhjendatud kostja etteheited hagejale nagu oleks poolte õigussuhtes tegemist ainult hageja tahte väljendusega või et õigussuhe ei ole õiguspärane põhjusel, et hageja muudab lepingutingimusi ja kokkuleppeid vastavalt oma äranägemisele, vajadusele ja majanduslikule olukorrale. Seda, et kostja teadis, millise lepingu ta sõlmis, kinnitab kostja kirjalikus vastuses selgitus, et kostja ei osanud arvata, et kinnisvaraturg ja laenuturg alla lähevad ja et ta ei suuda lepingulisi kohustusi täita. Kostja enda kirjalikust vastusest tuleneb, et hageja andis talle 780 000 krooni laenu ja seda vaid suulise lepingu alusel ja veel intressita. Kui vastastikusel usaldusel antakse nii suures summas laenu, siis väljendab see, nagu asjaolu, et hageja oli valmis ka lepingujärgse summa ositimaksetena saamisega, pigem hageja poolt heatahtlikku suhtumist, kui kostja ja tema majandusliku seisuga mittearvestamist. Kostja poolt pärast kohtuistungit esitatud tõendid jätab kohus tähelepanuta, kuna need on esitatud pärast asja arutamise lõpetamist ega tõenda midagi enamat kui nähtub juba olemasolevatest tõenditest. Kuna laenusumma üle vaidlust pole, siis tuleb kostjalt välja mõista seni tasumata laenusumma 310 260 krooni põhivõla katteks ja 288 657 krooni viiviste katteks. Intressi nõudes jääb hagi rahuldamata. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 16 000 krooni, mis tuleb kohtukuluna kostjalt välja mõista. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Järelikult tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101, 113, 162, 396, sätteid ning juhindus TsMS §-de 162, 173, 230, 206, 440-442, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

Sirja Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus 08.detsembril 2009.a Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.