Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-09-17082 kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Hageja nõude kohaselt hageja ja kostja vahel sõlmiti 06.05.2008.a. kliendikaardi leping nr 3365, mille alusel hageja müüs ja kostja ostis ajavahemikul 06.05.2008-31.07.2008.a. kütust hageja tanklates kliendikaardi vahendusel. Kostja poolt ostetud kauba kohta esitas hageja kostjale arved 30.06.2008.a. arve nr KA-190313-08 summas 127 064.13 krooni, tasumise tähtajaga 30.06.2008.a. ja 31.07.2008.a. arve nr KA-193307-08 summas 59 038.13 krooni, tasumise tähtajaga 31.07.2008.a. Esitatud arvetest on hagi esitamise hetkeks osaliselt tasutud vaid arve nr KA-190313-08. Kostja põhivõlgnevus hageja ees moodustab kokku 82 378.77 krooni. Vastavalt kliendikaardi lepingu tingimuste punktile 7.3. on hagejal õigus tasumata arvetelt arvestada viivist 0,2 % iga viivitatud päeva eest. Seisuga 15.04.2009.a. on kostja võlgnevus viivise osas 43 789.79 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 126 168.56 krooni ja jätta kohtukulud kostja kanda. Kostja sisulisi vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kohtuistungile 19.10.2009.a. kostja ei ilmunud. Hageja palus teha tagaseljaotsuse. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagivalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, sest kostja istungile ilmunud ei ole. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus leiab, et hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks tuleb rahuldada, sest kostja ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus tagaseljaotsuse puhul põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 2(2)

2-09-17082 Kuna hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud, siis tuleb hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja kohtuistungi protokollis, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu 10 000 krooni. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena: riigilõiv 10 000 krooni.. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

3(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.