2-08-70088/14 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusabi selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagejate nõue 19.09.2008 otsusega rahuldas Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni Töövaidluskomisjon L. K.i, A. S. ́i ja Ü. V. avaldused Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) vastu ning mõistis avaldajatele välja 2007. aasta tulemuspalga arvestuslikus summas 8 880 krooni. Tööandja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ja esitas kohtule tulenevalt ITLS § 24 lg 4 taotluse avaldajate poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduste läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Hagiavalduse kohaselt töötasid hagejad töölepingute alusel RMK Pärnumaa metskonna XXXXXXXXXXXXXXXX põhipalgaga 7 400 krooni kuus. Eesti Metsatöötajate Ametiühingu ja tööandja vahel sõlmitud kollektiivleping jõustus 01.01.2007 ja kehtis kuni 31.12.2008 kõikidele töötajatele kokkulepitud kujul. Kollektiivlepingu lisana nr 1 sõlmitud 2007. aasta palgatingimuste kokkulepe kehtis 01.01.2007 kuni 31.12.2007. 31.01.2008 lõpetas kostja hagejatega töölepingu TLS § 86 p 3 alusel seoses koondamisega. Kostja keeldus hagejatele 2007. aasta tulemuspalga maksmisest põhjusel, et töölepingud hagejatega on lõpetatud enne tulemuspalga määramist. Kollektiivlepingu lisaks nr 1 oleva 2007. aasta palgatingimuste kokkuleppe p. 5.2.1 kohaselt on tulemuspalk lisapalk, mida makstakse RMK arengut, edukust ja efektiivust mõjutavate ja tagavate ülesannete ning eesmärkide täitmise eest, mille saavutamine sõltub töötajatest. Sama kokkuleppe p. 5.2.2 teise lõike kohaselt makstakse heade koondtulemuste saavutamise korral kõigile RMK töötajatele aastatulemuste tulemuspalka. Kokkulepe punktide 9.1 ja 9.3. alusel makstakse tulemuspalka aastatulemuste eest kogu RMK heade töötulemuste korral, kui eelarvega kavandatud kasumi eesmärk on ületatud ja aastatulemuste eest tulemuspalga fondi määrab RMK nõukogu ning maksmine toimub juhatuse esimehe käskkirja alusel. RMK juhatuse esimehe 28.03.2008 käskkirjaga otsustati maksta RMK töötajatele tulemuspalka 2007. aasta töötulemuste eest 10% ulatuses töötajate 2007. aasta põhipalgast. Hagiavalduse kohaselt kollektiivlepingu p. 11.2 kohaselt sõlmitakse palgatingimuste kokkulepe igaks kalendriaastaks eraldi ja kollektiivlepingus puudub nõue, et töötaja peab olema aasta tulemuspalga väljamaksmise ajal RMK töötaja. Kollektiivlepingu p. 4 mõte ei ole piirangute seadmine aasta tulemuspalga saamiseks, vaid töötajate kaitse s.t. tööandja peab tagama kõikidele töötajatele kollektiivlepingu tingimuste täitmise. Kollektiivlepingu p. 4 ning palgatingimuste kokkuleppe p. 5.2.1, 5.2.2 lg 2 ja 9 mõte on selles, et arvestada tuleb

töötamist 2007. aastal s.o. kalendriaastal, mille kavandatud kasumi eesmärk on ületatud ja mil töötaja sellesse oma panuse andis. Hagejad on saanud RMK juhatuse esimehe 29.01.2008 käskkirja alusel lõpparve koosseisus täiendavat hüvitust raamatupidamistoimingute õigeaegse ja korrektse lõpetamise eest, kuid see ei asenda ega välista tulemuspalka. Hagejate põhipalgad olid 2007. aastal 7 400 krooni kuus. Seega 10% korral hagejate põhipalgast on tulemuspalga suuruseks 8 800 krooni, so 12x7400= 88 800 x 10%, mille väljamõistmist hagejad taotlevad. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt toimus RMK 2007. aasta tulemuste analüüs ja majandusaasta aruande kinnitamine RMK nõukogu koosolekul 28.03.2008, kus RMK nõukogu kinnitas 2007. aasta auditeeritud majandustulemused. Nõukogu otsustas kollektiivlepingu alusel maksta RMK töötajatele 2007. aasta majandustulemuste põhjal tulemuspalka. Tulemuspalga väljamaksmine toimus vastavalt juhatuse esimehe 28.03.2008 käskkirjale nr 2-50/6. Käskkirja kohaselt olid aasta tulemuspalka õigustatud saama vaid selle allakirjutamise ajal RMK-s töötanud töötajad. Kuna hagejatega lõpetati töölepingud 31.01.2008, siis ei olnud neil enam õigust tulemuspalka saada ega tööandjal kohustust seda maksta. Tulemuspalga maksmist reguleerib RMK ja Eesti Metsatöötajate Ametiühingu vahel sõlmitud kollektiivleping, mille lisaks oleva palgatingimuste kokkuleppe p. 9 kohaselt on RMK töötajatele võimalik maksta tulemuspalka aasta töötulemuste eest, kui on täidetud Eesti Metsatöötajate Ametiühingu ja RMK kollektiivlepingu palgatingimuste kokkuleppega ettenähtud tingimused ja RMK nõukogu on vastu võtnud sellekohase otsuse. Seega peavad aasta tulemuspalga maksmiseks olema üheaegselt täidetud järgmised tingimused: töölepinguline suhe, RMK aastatulemused võimaldavad tulemustasu maksta s.t. et on saavutatud prognoositud tulemused ja RMK nõukogu on võtnud vastu sellekohase otsuse. Kollektiivlepingu p. 4 kohaselt laieneb leping ja selle lisad kõikidele RMK töötajatele ja tulemuspalga väljamaksmise hetkel peab tulemuspalga saamise õigust omav isik olema RMK töötaja. RMK on kollektiivlepingu punktide sõnastamisel lähtunud seadustega sätestatud mõistetest. Töölepingu seaduse mõttes on töötaja isik, kes on tööandjaga sõlminud töölepingu s.o. kokkuleppe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Antud juhul on RMK mistahes ajahetkel otsuseid tehes käsitlenud töötajana isikuid, kellel on RMK-ga kehtiv tööleping. Kollektiivleping laieneb kõikidele RMK töötajatele s.t. nii ametiühingu liikmetele kui ka mitteliikmetele. VÕS § 29 lg 1 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. 2007-2008 kehtiva kollektiivlepingu allkirjastamisel mõistsid pooled tulemuspalga saamiseks õigustatud isikute all RMK töötajaid s.o. arvestati VÕS § 29 lg 5 kohaselt varasema sarnase lepingu tõlgendamist ehk varasemat tulemustasu maksmist vaid töölepingulises suhtes olnutele. 2005. aasta töötulemuste eest maksti tulemuspalka töötajatele, kes lahkusid töölt 13.12.2005, kuid ei makstud töötajatele, kes olid lahkunud töölt 05.12.2005. 2006. aasta töötulemuste eest maksti tulemuspalka töötajatele, kes lahkusid töölt 29.12.2006, kuid ei makstud töötajatele, kes olid lahkunud töölt 01.12.2006. Sama põhimõtet järgis tööandja ka 2007. aasta eest tulemuspalga maksmisel s.o. lähtus palgakokkuleppe p-dest 5.2 ja 9 ning maksis tulemuspalka kõigile sel ajal töötanud RMK

töötajatele. Kuna hagejate töölepingud olid 28.03.2008 lõppenud, siis ei kuulunud nad nende isikute ringi, kellel oleks olnud õigust saada tulemuspalka 2007. aasta töötulemuste eest. RMK nõukogu oli teatanud, et 2007. aasta töötulemuste eest tulemuspalga maksmine või mittemaksmine otsustatakse pärast 2007. aasta töötulemuste auditeerimist oletatavasti 2008. märtsikuus, mil koondatavate raamatupidajate ja asjaajajatega on töösuhted lõppenud, siis otsustas juhatus maksta koondatavatele töötajatele nende poolt 2007. aasta jooksul tehtud töö äramärkimiseks töölepingu lõpetamisel täiendavat hüvitist. Seda hüvitist ei saanud käskkirjas nimetada tulemuspalgaks, kuna puudus vastav RMK nõukogu otsus. Samal põhjusel ei saanud summat määratledes võtta aluseks mingit osa töötaja palgast, vaid makstav summa otsustati siduda töötaja senise töötamise staažiga riigi metsamajandussüsteemis. Kui 2007. aasta tulemuspalk RMK töötajatele oli 10% põhipalgast, siis koondatud töötajatele täiendava hüvitise nimetuse all 2007. aasta töötulemuste eest makstud summad olid sellest suuremad. Koondatavate töötajate tööülesandeks oli 2008.a. jaanuaris ainult oma seniste struktuuriüksuste 2007. aasta raamatupidamistoimingute lõpetamine, mille eest nad said oma palgaastmele vastavat põhipalka. Kostjal oli kollektiivlepingust tulenev kohustus maksta aasta tulemuspalka, kui olid täidetud kõik selleks sätestatud tingimused. RMK, lähtudes kollektiivlepingust, otsustas maksta tulemustasu oma töölepingulises suhtes olnud töötajatele ja on selle maksmise üldised põhimõtted sätestanud RMK töötajate palgatingimuste kokkuleppes. Tulemustasu maksmise lõplik otsustamine oli RMK nõukogu ja juhatuse esimehe pädevuses ning see fikseeriti 28.03.2008 käskkirjaga. Kostja leidis, et ta ei ole rikkunud palgaseaduse § 31 lg 5 nõuet s.t. et hagejatele on kogu palk välja makstud. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hagejate L. K.`i, A. S.`i ja Ü. V. kasuks 2007. aasta tulemuspalga arvestuslikus summas 8 880 krooni igaühele. Maakohus tuvastas alljärgnevad olulised faktilised asjaolud: -L. K. töötas RMK Jäärja metskonnas töölepingu nr 26 03.01.2000 (L. K. töövaidluskomisjoni toimik lk 54-61) alusel XXXXXXXXXXXX ja tööleping temaga lõpetati 31.01.2008 seoses koondamisega; - A. S. töötas RMK Varbla metskonnas töölepingu nr 018 15.05.2000 (A. S. ́i töövaidluskomisjoni toimik lk 6-15 ) alusel XXXXXXXXXXXX ja tööleping temaga lõpetati 31.01.2008 seoses koondamisega; - Ü. V. töötas RMK Audru metskonnas 23.03.1993 sõlmitud töölepingu (Ü. V. töövaidluskomisjoni toimik lk 6-13) alusel XXXXXXXXXXXX ja tööleping temaga lõpetati 31.01.2008 a. seoses koondamisega;. -Hagejad töötasid kogu 2007. aasta kostja juures ja andsid oma panuse RMK 2007. aasta heade aastatulemuste kujunemiseks. -Hagejatele laienes kollektiivlepingu lisaks oleva 2007. aasta Palgatingimuste kokkulepe, mille p. 5.2.1. kohaselt makstakse tulemuspalka RMK arengut, edukust ja efektiivsust mõjutavate ja tagavate ülesannete ning eesmärkide täitmise eest, mille saavutamine sõltub töötajatest, p. 5.2.2 teise lõike kohaselt makstakse heade koondtulemuste saavutamise korral aastatulemuste tulemuspalka kõigile RMK töötajatele; p. 9.3 kohaselt määrab seda liiki tulemuspalga fondi RMK nõukogu ja maksmine toimub juhatuse esimehe käskkirja alusel.

Otsuse kohaselt palgatingimuste kokkulepe p 9.4 näeb ammendavalt ette juhtumid, mil seda liiki tulemuspalka ei maksta. Hagejate osas neid piiranguid ei esinenud ja seega ei saanud tööandja aasta tulemustasu maksmisel muid piiranguid kehtestada. Kohus asus seisukohale, et töölepingu lõppemine ei võta töötajatelt õigust nõuda väljateenitud töötasu, mille üheks osaks tuleb antud juhul lugeda ka kollektiivlepingu lisaks olevas Palgatingimuste kokkuleppes ettenähtud aastatulemuste tulemuspalk. Asjaolu, et 2008. aastal jäi eelnenud aasta eest tulemuspalga maksmise otsustamine varasematest aastatest hilisemale ajale ja hagejad ei olnud selleks ajaks enam RMK töötajad, ei välista hagejate õigust saada tulemustasu, mille maksmine oli kollektiivlepingus ette nähtud ja hagejad olid täitnud selle maksmiseks püstitatud näitajad ja tingimused. Seadusest ei tulene, et töölepingu lõppemisel vabaneb tööandja nendest kohustustest, millised olid tekkinud töötaja ees kollektiivlepingu alusel. Palgaseaduse § 2 lg 1 sätestab palga mõiste, mille kohaselt palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule, samuti muudel seaduse- või kollektiiv-või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Kohtu hinnangul tuleb vaidlusalust tulemuspalka käsitleda kui PalS § 2 lg 4 ettenähtud ja kollektiivlepingu alusel makstavat lisatasu. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ette nähtud lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Kohus asus seisukohale, et Palgatingimuste kokkuleppe p. 5.2.2 ja p.9 alusel on hagejad õigustatud saama 2007. aasta töötulemuste eest tulemuspalka, sõltumata sellest, millal see välja maksti. Vaidlust ei ole selles, et hagejate tulemuspalk oleks arvestuslikult 8 800 krooni. TLS § 49 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale ettenähtud suuruses tasu ja p. 7 kohaselt on tööandja kohustatud täitma kollektiivlepingus ette nähtud kohustusi. Asjaolu, et tööandja maksis hagejatele töölepingu lõpetamisel täiendavat hüvitust, ei vabasta tööandjat kollektiivlepingust tulenevast kohustusest 2007. aastal töötamisega oma panuse andnud hagejatele tulemustasu maksmisest. Lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg 5 p 4 kohaselt tuleb arvestada lepingu olemust ja eesmärki, milleks kollektiivlepingu puhul on vaieldamatult töötajate õiguste igakülgne tagamine. Eesti Metsatöötajate Ametiühingu esimees K. P., kes oli RMK töötajate 2007. aasta. Palgatingimuste kokkuleppe osapooleks, on 18.08.2008 hagejate järelepärimisele saadetud vastuses selgitanud nimetatud kollektiivlepingu olemust ja eesmärki (L. K. töövaidluskomisjoni toimiku lk 92-94). K.Prozese, kui palgatingimuste kokkuleppe allkirjastaja, tõlgenduse kohaselt „Töötajad koondati jaanuarikuus 2008, valdavalt oli töösuhte lõpetamise kuupäevaks 31.01.2008, mis tähendab, et aastal 2007 olid nad tööandjaga töösuhtes ning andsid panuse ettevõtte heade koondtulemuse saavutamise nimel Palgatingimuste kokkuleppe p.5.2.2 ja 9.1 mõttes. PalS § 2 lg 1 ja lg 4 tulenevalt on tööandja kohustatud töötajale töö eest palga välja maksma vastavalt töö-või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel“. Kostja väide, et varasematel aastatel ei ole ükski endine töötaja tulemustasu nõudnud, ei puutu antud asjasse. 2007. aasta kollektiivlepingust ja Palgatingimuste kokkuleppest tulenevalt on hagejad õigustatud oma õigusi kasutama.

Apellatsioonkaebus Apellant palub tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda. Apellandi väidetel on maakohus rikkunud menetlusnorme, jättes otsuse vaidlustatavas olulises osas põhjendamata ja tõenditele hinnangu andmata. Apellandi arvates on kohus rikkunud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8. Kohus küll leidis, et hagi tuleb rahuldada, kuid on seda põhjendanud vaid Kollektiivlepingu lisaks oleva Palgatingimuste kokkuleppe sätetega ning TLS § 49 p 2 ja 7 kohustustega, kuid ei ole põhjendanud, miks ta jättis tähelepanuta kostja esmase põhjenduse tulemustasu mittemaksmise kohta. Nimelt väitis kostja, et Kollektiivleping ja selle lisaks olev Palgatingimuste kokkulepe kehtisid 28.03.2008 (tulemustasu maksmise otsustamise ajal) vaid sel ajal RMK-ga töölepingulises suhtes olevatele töötajatele ning kuivõrd hagejatega oli tööleping 31.01.2008 lõpetatud, ei kuulunud nad töötajate hulka, kellel olnuks õigus nimetatud tulemustasu saada. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab otsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 442 lg 8 järgi otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Apellant on seisukohal, et maakohus on tõendeid vääralt hinnanud ning teinud neist valed järeldused. Kohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta ja pole hinnanud kostja väiteid, mis puudutavad Kollektiivlepingu ja selle lisade kehtivust vaidluse pooltele. Ta on nii töövaidluskomisjonis kui kohtus väitnud, et nimetatud dokumendid kehtisid vaid töölepingulises suhtes olevatele pooltele ja sellest tulenevalt ei saanud hagejad tulemuspalka nõuda. Vaidlust ei oleks kui töösuhe kestnuks 28.03.2008. Kohus on ebaõigesti põhjendanud töötajatele tulemuspalga väljamõistmise kohustust asjaoluga, et töötajate osas ei esinenud Palgatingimuste kokkuleppe p. 9.4 tingimusi, millisel juhul oleks tulemustasu maksmine välistatud. Nimetatud välistavad asjaolud said tulemuspalga maksmisel arvesse tulla vaid nende töötajate suhtes, kes olid 28.03.2008 RMKga töölepingulises suhtes. Kohtu järeldus on ebaõige, nagu ei vabaneks tööandja töölepingu lõppemisel nendest kohustustest, millised olid tal tekkinud töötajate ees kollektiivlepingu alusel. Töölepingu lõppemisel lõpevad töölepingu pooltel teineteise suhtes kohustused (teha tööd ja maksta töölepingus või palgatingimustes sätestatud põhipalka). Nõudeõigus säilib töötajale põhipalga ja seaduses sätestatud lisatasude osas. Tulemuspalk on lisatasu, mille maksmise tingimused on sätestatud kollektiivlepingus – viimane aga omakorda kehtis vaid RMK kõikidele töötajatele. Kohus ei ole arvestanud ega hinnanud kostja seisukohti kollektiivlepingu tõlgendamise kohta ning seetõttu on teinud ebaõiged järeldused VÕS § 29 lg-st 5. Apellant jääb seisukohale, et lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS § 75 sätestatud üldistest tõlgendusreeglitest. Selle järgi arvestatakse tahteavalduse tegija tahet, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Tulenevalt VÕS § 29 lg-st 1 tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Apellant kinnitab, et kollektiivlepingu allkirjastamisel 2005. aastal ning hiljem, sh. ka 20072008 kehtiva kollektiivlepingu allkirjastamisel mõistsid pooled isikutena, kel on õigus saada aasta tulemustasu, just töötajaid, kes selle maksmise ajal on RMK-ga töölepingulises suhtes.

Selline tõlgendamine tulenes VÕS § 29 lg-s 5 sätestatud asjaolude arvestamisest, st. arvestati kollektiivlepingu sõlmimise asjaolusid, arvestati varasema sarnase lepingu tõlgendamist ehk varasemat tulemustasu maksmist vaid töölepingulises suhtes olnutele, lepingu olemust ja eesmärki ning tavasid ja lepingupoolte vahelist praktikat. Kohus on kollektiivlepingu olemuse ja eesmärgi tuvastamisel viidanud vaid lepingu ühe poole – EMT AÜ esimehe K. P. seisukohale, mille ta esitas hagejate esindaja järelpärimisele, ega ole põhjendanud kostja seisukohta nimetatud vastuse ning lepingu olemuse kohta. Riigikohus on 24.05.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-40-06 p-s 10 asunud seisukohale, et kohtuotsuse põhjendamise kohustus sisaldab muuhulgas kohustust vastata poolte kõikidele asjakohastele väidetele ja hinnata kõiki asjakohaseid tõendeid, mida kohus on vastu võtnud. Nimetatud seisukoht on küll kujunenud enne 01.01.2006 kehtinud tsiviilprotsessi baasil, kuid kostja arvates on kohtutel ka praegu selline kohustus tulenevalt TsMS § 436 lg-st 1 ja § 442 lg-st 8. Vastustajate seisukoht Vastustajad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata ning kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles tutvunud apellatsioonkaebuse, vastustajate vastusega ning toimikus olevate materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist ega menetlusõiguse normi rikkumist, sealhulgas ka tõendite hindamise osas. Kolleegium ei tuvastanud kaebuses väidetud TsMS § 436 lg 1 ega ka § 442 lg 8 nõude rikkumist. Maakohus põhjendas, mis asjaoludel ta hagi rahuldas. Kolleegium nõustub maakohtuga ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st-6 ei korda otsuses olevaid seisukohti. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib kolleegium järgnevat. Vastavalt kollektiivlepingu seaduse § 6 lg 1 p-le 1 võib kollektiivlepingus kokku leppida palgatingimustes. Maakohus tuvastas, et hagejatele laienes 2007.a. RMK kollektiivleping, milles olid kokku lepitud RMK töötajate palgatingimused lepingu lisas nr 1. Vaidlusalusel perioodil kehtinud palgaseaduse § 2 lg 1 kohaselt palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Palgatingimuste kokkulepp p 3.3. kohaselt on kollektiivlepingu pooled avanud tulemuspalga mõiste, mille kohaselt tulemuspalk on lisapalk, mida tööandja maksab töötajale lisaks põhipalgale vastavalt tööandja poolt kehtestatud palgatingimustele. Kollektiivlepingu lisaks oleva 2007. aasta Palgatingimuste kokkuleppe p 5.2.1. kohaselt makstakse tulemuspalka RMK arengut, edukust ja efektiivsust mõjutavate ja tagavate ülesannete ning eesmärkide täitmise eest, mille saavutamine sõltub töötajatest. Maakohtu seisukoht on põhjendatud, et nimetatud Kollektiivlepingu Palgatingimuste kokkuleppe lisa nr 1 p 5.2.2 teise lõike kohaselt makstakse heade koondtulemuste saavutamise korral aastatulemuste tulemuspalka kõigile RMK töötajatele. Lisa nr 1 p 9 sätestas tulemuspalga maksmise korra, mille p 9.3 kohaselt määrab seda liiki tulemuspalga fondi RMK nõukogu ja maksmine toimub juhatuse esimehe käskkirja alusel.

RMK nõukogu 28.03.2008 koosoleku protokollist ilmneb, et otsuse punkti 2.2 kohaselt otsustati maksta 2007.a. Palgatingimuste kokkuleppe punkti 9 alusel kõikidele RMK töötajatele 2007.a tulemuste eest tulemuspalka 10 % töötaja 2007.a. põhipalgast (t.lk. 73-77). Seega ka nimetatud nõukogu otsuses on lähtutud Palgatingimuste kokkuleppe punktist 9. Nimetatud lisa 1 punktist 9.4 ilmneb, et tulemuspalka ei olnud õigustatud saama töötajad, keda on jooksval aastal karistatud distsiplinaarkorras või kes on tulnud tööle jooksva aasta teisel poolel. Maakohus tuvastas, et kõik hagejad töötasid kogu 2007.aasta ning ei ole esitatud ka väiteid, et hagejaid oli karistatud distsiplinaarkorras. Seega on maakohus põhjendatult leidnud, et eelnimetatud Palgatingimuste kokkuleppest ei tulene alus hagejatele tulemuspalga väljamaksmisest keeldumiseks. Apellant on tuginenud nii maakohtus, kui ka apellatsioonimenetluses asjaolule, et 2007.a. tulemuspalga väljamakse otsustamise ajaks oli tööleping hagejatega lõppenud ning tegemist ei olnud enam kostja töötajatega. Kolleegium nõustub maakohtuga, et 2007.a. majandusnäitajad tulenesid RMK töötajate tööpanusest ning väljamakse aluseks saab olla töösuhte olemasolu tulemuspalga arvestuse perioodil, mitte aga asjaolu, kas väljamakse otsustamise või selle maksmise ajal töösuhe jätkus või mitte. Vaieldamatult olid hagejad RMK töötajad 2007.a ning andsid oma panuse tööandja edukaks ja efektiivseks toimimiseks. Seega oli hagejatel õigustatud ootus 2007.a. tulemuspalga saamiseks ning neid tuli võrdselt kohelda teiste töötajatega, kellega koos olid nad oma panuse andnud 2007.a. heade töötulemuste saavustamiseks. Asjaolu, et apellant ei ole eelnevatel aastatel ka teistele töötajatele, kes lahkusid töölt enne väljamakse tegemist, tulemuspalka maksnud, ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Riigimetsa Majandamise Keskuse kollektiivlepingule on ametiühingu esindajana alla kirjutanud K. P.. Eesti Metsatöötajate Ametiühingu 18.08.2008 kirjast nr 31, millele on alla kirjutanud K. P., ilmneb, et Palgatingimuste kokkuleppes lepiti kokku, et tulemuspalga saamise õigus oli kõigil 2007.a. RMK-s töötanud töötajatel (Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni töövaidluskomisjoni L. K. töövaidlusasi nr 1776/ 9.3-02-2008/110 lk.92-94). Seega on kollektiivlepingu üks pooltest ka oma tahet selgitanud ning tõlgendanud seda sarnaselt hagejatega. Asjaolu, et apellant sellega ei nõustu, ei tähenda, et kohus on andnud kollektiivlepingule ja selle lisale ebaõige tõlgenduse. Apellandi väidetel on hagejatele välja makstud suuremas ulatuses hüvitist, kui on seda hagis nõutud. Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni töövaidluskomisjoni toimikus nr 1777/ 9.3-022008/112 (A. S.i töövaidlusasi) olevast kostja 29.01.2008 käskkirjast nr-2-59/1 ilmneb, et RMK-s toimus koondatavatele raamatupidajatele täiendava hüvitise makmine, mille suurus sõltus tööandja juures töötatud staažist. Nimetatud dokumentaalsest tõendist ei ilmne, et tegemist oli 2007.a. töötulemuste eest hüvitise maksmisega. Kolleegium leiab, et tööandja poolt koondamisele kuuluvatele töötajatele täiendava hüvitise maksmine on tööandja vabatahtlik otsustus ning see ei välista hagejate nõudeid 2007.a.tulemuspalga saamiseks. Arvestusliku tulemustasu suuruse osas pooltel vaidlust ei olnud. Seega on kohus põhjendatult hagejate nõuded rahuldanud.