2-08-70088/6 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

3.RMK nõukogu on võtnud vastu sellekohase otsuse Kollektiivlepingu p. 4 kohaselt laieneb leping ja selle lisad kõikidele RMK töötajatele ja tulemuspalga väljamaksmise hetkel peab tulemuspalga saamise õigust omav isik olema RMK töötaja. RMK on kollektiivlepingu punktide sõnastamisel lähtunud seadustega sätestatud mõistetest. Töölepingu seaduse mõttes on töötaja isik, kes on tööandjaga sõlminud töölepingu s.o. kokkuleppe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Antud juhul on RMK mistahes ajahetkel otsuseid tehes käsitlenud töötajana isikuid, kellel on RMK-ga kehtiv tööleping. Kostja nõustub, et kollektiivleping laieneb kõikidele RMK töötajatele s. t. nii ametiühingu liikmetele kui ka mitteliikmetele. VÕS § 29 lg.1 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. 2007-2008 kehtiva kollektiivlepingu allkirjastamisel mõistsid pooled tulemuspalga saamiseks õigustatud isikute all RMK töötajaid s.o. arvestati VÕS § 29 lg. 5 kohaselt varasema sarnase lepingu tõlgendamist ehk varasemat tulemustasu maksmist vaid töölepingulises suhtes olnutele. 2005.a. töötulemuste eest maksti tulemuspalka töötajatele, kes lahkusid töölt 13.detsembril 2005.a, kuid ei makstud töötajatele, kes olid lahkunud töölt 05.detsembril 2005.a. 2006. a töötulemuste eest maksti tulemuspalka töötajatele, kes lahkusid töölt 29.detsembril 2006.a, kuid ei makstud töötajatele, kes olid lahkunud töölt 01.detsembril 2006.a. Sama põhimõtet järgis tööandja ka 2007.aasta eest tulemuspalga maksmisel s.o. lähtus palgakokkuleppe p. 5.2 ja 9 ning maksis tulemuspalka kõigile sel ajal töötanud RMK töötajatele. Kuna hagejate töölepingud olid 28. märtsiks 2008 lõppenud, siis ei kuulunud nad nende isikute ringi, kellel oleks olnud õigus saada tulemuspalka 2007 a. töötulemuste eest.

Kuna RMK nõukogu oli teatanud, et 2007.a töötulemuste eest tulemuspalga maksmine või mittemaksmine otsustatakse pärast 2007.a töötulemuste auditeerimist oletatavasti 2008.a märtsikuus, mil koondatavate raamatupidajate ja asjaajajatega on töösuhted lõppenud, siis otsustas juhatus maksta koondatavatele töötajatele nende poolt 2007.a jooksul tehtud töö äramärkimiseks töölepingu lõpetamisel täiendavat hüvitist. Seda hüvitist ei saanud käskkirjas nimetada tulemuspalgaks, kuna puudus vastav RMK nõukogu otsus. Samal põhjusel ei saanud summat määratledes võtta aluseks mingit osa töötaja palgast, vaid makstav summa otsustati siduda töötaja senise töötamise staažiga riigi metsamajandussüsteemis. Juhatus otsustas 2007. a tehtud töö tunnustamiseks maksta RMK raamatupidamise ja dokumendihalduse ümberkorraldamise käigus koondatavatele raamatupidajatele, kes lõpetavad oma struktuuriüksuse raamatupidamistoimingud ja asjaajajatele, kes lõpetavad oma struktuuriüksuse dokumendihalduse toimingud õigeaegselt ning korrektselt, töölepingu lõpetamisel täiendavalt hüvitist sõltuvalt staažist 1-2 keskmise kuupalga ulatuses. Kui 2007. aasta tulemuspalk RMK töötajatele oli 10 % põhipalgast, siis koondatud töötajatele täiendava hüvitise nimetuse all 2007.a töötulemuste eest makstud summad olid sellest suuremad. Koondatavate töötajate tööülesandeks oli 2008. a jaanuaris ainult oma seniste struktuuriüksuste 2007. aasta raamatupidamistoimingute lõpetamine, mille eest nad said oma palgaastmele vastavat põhipalka. Kostjal oli kollektiivlepingust tulenev kohustus maksta aasta tulemuspalka, kui olid täidetud kõik selleks sätestatud tingimused. RMK, lähtudes kollektiivlepingust, otsustas maksta tulemustasu oma töölepingulises suhtes olnud töötajatele ja on selle maksmise üldised põhimõtted sätestanud RMK töötajate palgatingimuste kokkuleppes. Tulemustasu maksmise lõplik otsustamine oli RMK nõukogu ja juhatuse esimehe pädevuses ning see 28.03.08 käskkirjaga ka fikseeriti. Kostja leiab, et ta ei ole rikkunud Palgaseaduse (PaS) § 31 lg. 5 nõuet s.t. et hagejatele on kogu palk välja makstud. Hagejate nõuded aasta tulemuspalga saamiseks on põhjendamatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus,kuulanud ära poolte seletused kohtuistungil,tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis,leidis,et hagi kuulub rahuldamisele. Vaidlust ei ole selles: et L K töötas RMK metskonnas töölepingu nr.26 03.01.2000 a. (L.K töövaidluskomisjoni toimik lk 54-61) alusel raamatupidajana ja tööleping temaga lõpetati 31.01.2008 a. seoses koondamisega, et AS töötas RMK metskonnas töölepingu nr.018 15.05.2000 a. (A.S ́i töövaidluskomisjoni toimik lk 6-15 ) alusel raamatupidajana ja tööleping temaga lõpetati 31.01.2008 a seoses koondamisega, et ÜV töötas RMK metskonnas 23.03.1993 a. sõlmitud töölepingu (Ü.V töövaidluskomisjoni toimik lk 6-13) alusel raamatupidajana ja tööleping temaga 31.01.2008 a. seoses koondamisega. Seega puudub vaidlus selle üle ,et hagejad töötasid kogu 2007 a. ja andsid oma panuse RMK 2007 a. heade aastatulemuste kujunemisel. Nõustuda tuleb hagejate seisukohaga, et töölepingu lõppemine ei võta töötajatelt õigust nõuda väljateenitud töötasu, mille üheks osaks tuleb antud juhul lugeda ka kollektiivlepingu lisaks olevas palgatingimuste kokkuleppes ettenähtud aastatulemuste tulemuspalk. Hagejatega sõlmitud töölepingute kohaselt pidid palgatingimused vastama kollektiivlepingule ja

palga kokkuleppele. Kollektiivlepingu lisaks oleva 2007. aasta palgatingimuste p. 5.2.1. kohaselt makstakse tulemuspalka RMK arengut, edukust ja efektiivsust mõjutavate ja tagavate ülesannete ning eesmärkide täitmise eest, mille saavutamine sõltub töötajatest, p. 5.2.2 teise lõike kohaselt makstakse heade koondtulemuste saavutamise korral aastatulemuste tulemuspalka kõigile RMK töötajatele; p. 9.3 kohaselt määrab seda liiki tulemuspalga fondi RMK nõukogu ja maksmine toimub juhatuse esimehe käskkirja alusel. Punkt 9.4 näeb ammendavalt ette juhtumid, mil seda liiki tulemuspalka ei maksta. Hagejate osas neid piiranguid ei esinenud ja seega ei saanud tööandja aasta tulemustasu maksmisel muid piiranguid kehtestada. Asjaolu, et 2008. aastal jäi eelnenud aasta eest tulemuspalga maksmise otsustamine varasematest aastatest hilisemale ajale ja hagejad ei olnud selleks ajaks enam RMK töötajad, ei välista hagejate õigust saada tulemustasu,mille maksmine oli kollektiivlepingus ette nähtud ja hagejad olid täitnud selle maksmiseks püstitatud näitajad ja tingimused. Seadusest ei tulene, et töölepingu lõppemisel vabaneb tööandja nendest kohustustest, millised olid tekkinud töötaja ees kollektiivlepingu alusel. Palgaseaduse (PaS) § 2 lg.1 sätestab palga mõiste,mille kohaselt palk on tasu,mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule ,samuti muudel seaduse –või kollektiiv-või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Kohtu hinnangul tuleb vaidlusalust tulemuspalka käsitleda kui PaS § 2 lg. 4 ettenähtud ja kollektiivlepingu alusel makstavat lisatasu.Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ette nähtud lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Kohus asub seisukohale , et palgatingimuste kokkuleppe p. 5.2.2 ja p.9 alusel on hagejad õigustatud saama 2007. aasta töötulemuste eest tulemuspalka,sõltumata sellest ,millal see välja maksti. Vaidlust ei ole selles,et hagejate tulemuspalk oleks arvestuslikult 8800 krooni. TLS § 49 p. 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale ettenähtud suuruses tasu ja p. 7 kohaselt on tööandja kohustatud täitma kollektiivlepingus ette nähtud kohustusi. Asjaolu, et tööandja maksis hagejatele töölepingu lõpetamisel täiendavat hüvitust, ei vabasta tööandjat kollektiivlepingust tulenevast kohustusest 2007 a. töötamisega oma panuse andnud hagejatele tulemustasu maksmisest. Lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg. 5 p. 4 kohaselt tuleb arvestada ka lepingu olemust ja eesmärki, milleks kollektiivlepingu puhul on vaieldamatult töötajate õiguste igakülgne tagamine. Eesti Metsatöötajate Ametiühingu esimees K P ,kes oli Riigimetsa Majandamise Keskuse töötajate 2007 a. palgatingimuste kokkuleppe osapooleks,on 18.08.2008 hagejate järelepärimisele saadetud vastuses selgitanud nimetatud kollektiivlepingu olemust ja eesmärki (L.K töövaidluskomisjoni toimiku lk 92-94). K P ,kui palgatingimuste kokkuleppe allkirjastaja , tõlgenduse kohaselt „Töötajad koondati jaanuarikuus 2008 , valdavalt oli töösuhte lõpetamise kuupäevaks 31.01.2008,mis tähendab,et aastal 2007 olid nad tööandjaga töösuhtes ning andsid panuse ettevõtte heade koondtulemuse saavutamise nimel Palgatingimuste kokkuleppe p.5.2.2 ja 9.1 mõttes. ...PaS § 2 lg.1 ja lg 4 tulenevalt on tööandja kohustatud töötajale töö eest palga välja maksma vastavalt töövõi kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel“. Kostja väide,et varasematel aastatel ei ole ükski endine töötaja tulemustasu nõudnud ,ei puutu antud