Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Asjaolud OÜ Eisentec ostis ajavahemikul 18.09.-22.10.2007 AS-ist Espak Tartu erinevaid ehitus-, viimistlus- ja sisustusmaterjale. Kaubad võttis OÜ Eisentec ilma pretensioonideta vastu. Maksmisega viivitamise korral kohustus OÜ Eisentec maksma hagejale viivist 0,2% iga tasumisega viivitatud päeva eest. OÜ Eisentec oma kohustusi tähtajaliselt ei täitnud. Hageja andis OÜ-le Eisentec võimaluse võlgnevus ilma intressideta tasuda. Antud kirjale tuli vastusettepanek maksegraafiku alusel tasumiseks. Poolte vahel sõlmitud käenduslepingu alusel kohustub kostja käendajana vastutama OÜ Eisentec võlausaldaja AS Espak Tartu ees OÜ Eisentec kohustuste täitmise eest. Kostja põhivõlg saadud ja tasumata kaupade eest on 82 426.60 krooni ning seisuga 05.02.2009 võlgneb kostja viiviseid 75 589 krooni. Kohtuistungil palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse ning viivised põhinõude ulatuses. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud, et kostja vastutab käendajana OÜ Eisentec poolt hagejalt saadud kauba tasumise kohustuse eest. Kostja käendab OÜ Eisentec kohustusi, mis tulenevad piiratult hageja ja OÜ Eisentec vahel sõlmitud kliendilepingust nr 220807-1 ja selle lepingu lisadest. Hageja ei ole tõendanud lepingu nr 220807-1 ja selle lisadest tulenevaid OÜ Eisentec täitmata kohustusi. Kohtuistungil palub kostja esindja vähendada leppetrahvi, kuna kostja majanduslik olukord on praegu raske. Kohtu seisukoht ja põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt AS Espak Tartu ja OÜ Eisentec vahel 22.08.2007 sõlmitud kliendilepingu nr 220807-1 (tl 4-5) punktist 2 on lepingu objektiks kõik AS Espak Tartu poolt pakutavad ehitus-, viimistlus- ning sisustusmaterjalid. Nimetatud lepingu p 3 kohaselt AS Espak Tartu müüb OÜ-le Eisentec kaupa AS Espak Tartu laos, Turu 24/Rebase 16, Tartu, vastavalt AS Espak Tartu poolt pakutavale sortimendile ja hinnakirjadele ning lähtudes ostja suulistest või kirjalikest tellimustest. Ostja saab koos kaubaga vormikohase saateleht-arve või kassatšeki. Ostja tasub kaupade eest müüja pangaarvele või sularahas 30 kalendripäeva jooksul alates arve väljakirjutamise kuupäevast. Ostja kohustub tasuma kõik kaubaarved väljastatud kauba eest (kliendilepingu p 8). Hageja poolt esitatud arve-saatelehtedega (tl 33-40) on tõendatud, et OÜ Eisentec ostis AS-ist Espak Tartu ajavahemikul 18.09.-22.10.2007 erinevaid ehitus-, viimistlusja sisustusmaterjale kokku 82 426.60 krooni eest. Poolte vahel 22.08.2007 sõlmitud käenduslepinguga (tl 6) kohustub kostja vastutama AS Espak Tartu ees AS Espak Tartu ja OÜ Eisentec vahel sõlmitud lepingust nr 220807-1 ja selle lepingu võimalikest lisadest tulenevate OÜ Eisentec kohustuste kohase täitmise eest. Seega on alusetud kostja väited selle kohta, et hageja poolt esitatud arved ei seondu käenduslepinguga.

Vastavalt VÕS § 113 lg-le 8 võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 järgi võib kohus juhul, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Antud juhul on viivise määr kokku lepitud kliendilepingu nr 220807-1 punktis 8, s.o 0,2 % viivitatud summalt päevas. Viivisearvestusest (tl 32) nähtuvalt on hageja arvestanud viivist ajavahemiku 18.10.2007-02.09.2009 eest 110 043.31 krooni. Kostja on taotlenud viivise vähendamist tulenevalt tema majanduslikust olukorrast. Kohus leiab, et hageja poolt nõutud viivisesumma põhivõla ulatuses, s.o 82 426.60 krooni ei ole tuvastatud asjaolude alusel ülemäära suur. Arvestades viivisenõude kompensatsioonilist iseloomu ning kohustuse täitmise ulatust kostja poolt (makstud ei ole mitte midagi), tuleb viivised summas 82 426.60 krooni lugeda mõistlikuks. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja põhivõla 82 426.60 krooni ning viivised põhivõla ulatuses, so 82 426.60 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 alusel ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.