lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-08-92068/23

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 21.10.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-92068/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.10.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1519
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 32Kohtu töökeelTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudenaTsMS § 442 lg 6Otsuse sisuTsMS § 5Menetluse toimumine poolte esitatu aluselTsMS § 630 lg 1Apellatsiooni korras edasikaebamise õigus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-08-92068

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2009.a., Tartu kohtumaja Tsiviilasi

ARGO RAID hagi SERGEI KOBÕLKIN vastu 80500 krooni nõudes

Tsiviilasja hind

40 500 krooni - Hageja: ARGO RAID - esindaja Mati Janter - Kostja: SERGEI KOBÕLKIN

Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

Juhindudes VÕS § 76 lg 1, § § 101 lg 1 p 1, § 108, § 635, § 637 lg 3, § 655; TsMS § § 435, § 436, § 438, § 439, § 442 kohus o t s u s t a s:

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõistaSERGEI KOBÕLKIN’lt ARGO RAID kasuks: 2.1 Lepingujärgne võlgnevus 40 500 krooni. 2.2 Sissenõutavaks muutunud viivis 40 000 krooni. 2.3 Viivis VõS § 94 sätestatud suuruses tasumata võlasummalt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, kuid mitte rohkem kui 40 500 krooni.
3.Jätta kõik menetluskulud SERGEI KOBÕLKIN’i kanda. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 6, § 633 lg 7).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 12.11.20262-26-15733/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.11.20262-25-130406/18Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 10.11.20262-26-117194/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.11.20262-26-100850/15Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 09.11.20262-26-120384/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.11.20262-25-17360/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
TsÜS § 86Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing
VÕS § 94Intress võlasuhtes
VÕS § 396 lg 1Laenulepingu mõiste
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
TsMS § 630
TsMS § 442

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1.Hageja ja kostja sõlmisid 30.04.2007.a. laenulepingu, mille alusel hageja laenas kostjale 60 000 krooni. Lepingu p 2 kohaselt pidi kostja laenu tagastama osade kaupa igakuiste maksetena 7500 krooni kuus perioodil 10.05.07. – 10.12.07.
2.Kostja tegi esimese makse 7500 krooni alles 05.06.07, seega ligi kuuajalise hilinemisega. Laenulepingu p 4. kohaselt on hagejal õigus nõuda laenu tagasimaksmisega viivitamisel viivist.
3.Hageja saatis kostjale 25.09.07. võlanõude-hoiatuse, mille kostja sai kätte väljastusteatega. Seejärel tasus kostja veel neli makset20.12.07. – 3000 krooni,
31.01.08.– 3000 krooni, 14.03.08. – 3000 krooni ja 29.05.08. - 3000 krooni.
4.Kostja on kokku tagastanud laenust 19500 krooni ning tagastamata on 40500 krooni.
5.Hageja taotles võla jäägi väljamõistmist ning vähendatud viivise väljamõistmist võla suuruses. Samuti taotles hageja viivise 0,5% väljamõistmist alates 24.12.2008. kuni võla tasumiseni.

KOSTJA VASTUS

6.Kostja esitas kohtule 01.04.08.a. kirjaliku vastuse hagile (tl 28). Vastuses kostja tema vastu suunatud nõudeid ei tunnistanud. Vastuse kohaselt tuleb hagi jätta osaliselt rahuldamata, samas on kostja avaldanud, et ei tunnista hagi tervikuna. Kostjale jääb arusaamatuks, miks temalt nõutakse kokku 80000 krooni. Poolte vahel olid eelnevalt pikaajalised läbiröökimised, mille tulemusena lepiti kokku, et kostja tasub hagejale 35 000 krooni, millest juba 19500 on tasutud. Seega kostja võlg on 15500 krooni.
7.Kostja esitas hagiavalduse osas omapoolsed asjaolud. Kostja soetas 23.03.07. sõiduauto Audi RS 4 hinaga 325 000 krooni. Auto ostul-müügil hageja teavitas kostjat avalikult, et autol varjatud puudusi ei ole. Auto mootor hakkas kolisema 25.03.07., auto toodi tagasi 26.03.07 ja kostja esitas pretensiooni. Auto jäi parklasse. Kahe nädala pärast teatas hageja, et auto vajab remonti. Kolme nädala jooksul mõeldi, mida teha. 10 päeva jooksul tulid varuosad. 30.04.07. sõlmiti laenuleping varuosade ostmiseks, kuid tegelikult hageja pidi garantii korras maksma remondi eest. Auto anti kostja valdusse 3 nädala pärast. Auto remondi ajal oli kostja sunnitud kasutama teist autot. Kostja soovis laenulepingu tühistamist või laenulepingu tühistamist.
8.Kostja leidis, et temale müüdud autol esinesid varjatud puudused, autol ilmnenud puudused oleks hageja pidanud kõrvaldama oma kuludega. Samuti kostja leidis, et autol esinevad muud muudused, sh muudetud odomeetri näit.

Läbirääkimiste tulemusena pidi kostja hüvitama hagejale üksnes 35 000 krooni, millest 19500 on juba tasutud.

10.Kostja ei ole esitanud oma vastuses viidatud asjaolude kinnitamiseks kirjalikke vm tõendeid.

HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE

11.Hageja leidis, et vastuse sisu ei ole asjakohane. Hagi on esitatud tulenevalt pooltevahelisest laenulepingust, mida kostja on rikkunud. Kostja selgitused seoses auto ostmisega ning remondiga ei ole asjakohased. Kostja on ise oma hoolimatu käitumisega auto mootori lõhkunud. Hageja möönab, et pooled on pidanud

kohtueelseid läbirääkimisi laenu tagasimaksmiseks. Hageja oli nõus viivisest loobuma juhul, kui laen oleks koheselt tagastatud. Kuna kostja ei ole seda teinud, tuleb viivist tasuda, hageja ei nõua viivist ebamõistlikus määras või põhivõlast suuremana.

KOHTUISTUNG

Kostja ei olnud võimeline kohtus suuliselt eesti keeles esinema. Tõlki kostjal ei olnud. Kohus lahendas olukorras istungi edasi lükates. Kohus tegi määruse asja kirjalikuks menetlemiseks. Vastav määrus on pooltele kätte toimetatud. Kostja esitas kohtule 07.10.09. täiendavad selgituse. Kostja ostis hagejalt auto Audi RS 4 hinnaga 325 000 krooni, mida kostja jõudis ekspluateerida ainult 2 päeva, peale seda auto mootor jooksis. Kostja pöördus hageja poole nõudega tagastada raha või teostada mootori remont. Hageja nõustus tagastama ainult ostu-müügilepingus kajastuva summa, milleks oli 80 000 krooni. Kostja sellega nõus ei olnud. Otsustati, et tehakse mootori remont, mille pidi tasuma hageja. Mootori remont läks maksma hageja hinnangul 70 000 krooni. Hageja keeldus autot tagastamast enne, kui kostja maksab hagejale välja 60 000 krooni. Kostjal sellist raha ei olnud. Hageja tegi ettepaneku sõlmida võlatunnistus (laenuleping), mille sisust kostja tegelikkuses adekvaatselt aru ei saanud. Hageja selgitas, et kostja peab tunnistuses märgitud graafiku alusel hagejale välja maksma võlgu oleva summa. Kostja oli hagejale selgitanud, et ta ei tööta ja sellist raha temal ei ole. Raha oleks ta saanud maksta alles peale auto müümist. Kostja vajas autot ning selle väärtus ületas mitmekordselt nõutavat summat, siis kostja nõustus hageja nõudmistega. Kostja leiab, et hageja kasutas ära kostja olukorda. Kostja leiab, et uue suulise kokkulepe saavutamine hagejaga summale 35 000 krooni tühistab algse laenulepingu. Kostja samuti palus arvestada, et elatab 4-liikmelist peret juhutöödest ning käesoleval ajal tööd ei ole. Kuusissetulek on 5000 krooni. Laenulepingust tulenev viivise suurus on ebamõistlikult suur ja vastuolus heade kommetega. Laenulepingu sõlmimisel kostja ei saanud aru lepingu sisust. Kostja palus tunnistada laenuleping tühiseks TsÜS § 86 alusel. Alternatiivina kostja taotles suulise lisalepingu tunnustamist summale 15500 krooni või esmases laenulepingus märgitud viivise vähendamist.

KOHTU SEISUKOHT

12.Kohus, olles tutvunud tsiviilasjas materjalidega, peab vajalikuks märkida järgmist.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
14.Poolte vahel on sõlmitud kirjalik laenuleping (tl 6), mille kohaselt kohustus kostja tagastama hagejale osamaksetena laenusumma 60 000 krooni ning lepingu rikkumisel tasuma viivist 0,5% päevas tasumata võlasummalt. Lepingu olemasolu on kostja kirjalikus vastuses kinnitanud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma; § 397 lg 1 kohaselt tuleb laenult maksta intressi, kui see on kokku lepitud, lg 4 lubab laenusuhtes viivise kohaldamist. Pooled on lepingus kokku leppinud viivise määra 0,5% päevas (p 4), mis on oluliselt suurem seaduses (VõS § 113 lg 1 ja § 94). Kohus leiab, et hageja on

mõistlikult vähendanud oma viivise nõuet, piirates seda põhivõla suurusega. Kohtul puudub alus väljamõistetava viivise määra täiendavalt piirata. Kostja on laenu tagastamisega viivitanud enam kui kaks aastat, kusjuures ei esine objektiivseid asjaolusid, mis võisid takistada laenu varasemat tagastamist.

15.Kohus märgib, et kostja vastuste kohaselt on jätkuvalt tema omandis ja valduses ostetud sõiduauto Audi A4, mille kiirem realiseerimine oleks muude võimaluste puudumisel andnud kostjale vahendid laenu õigeaegseks tagastamiseks.
16.Asjaolu, et kostja väidetavalt ei saanud aru lepingu sisust, samuti see, et väidetavalt leping oli sõlmitud sunniviisiliselt, ei ole millegagi tõendatud. Hageja ei ole neid asjaolusid omaks võtnud. Seetõttu lasus kostjal tõendamiskoormise tema poolt esitatud asjaolude osas. Kosja ei ole kohtule esitanud hindamiseks ja kaalumiseks ühtegi tõendit oma väidete kinnitamiseks. Millegagi ei ole tõendatud kosta väited ka selle kohta, et laenulepinguga vormistasid pooled omavahelise muu õigussuhte (auto remondikulude katteks või auto kvaliteediprobleemide hüvitamiseks). Laenulepingus on kostja omakäeliselt andnud allkirja raha 60 000 krooni (summa kirjutatud vene keeles) saamise kohta. Kohtul puudub võimalus hinnata kostja väiteid sunni, vägivalla, raskete asjaolude, otsustusvõimetuse vmt osas, kuna kostja ei ole kohtu sellekohaseid tõendeid esitanud.
17.Poolte kohustus esitada kohtule tõendid oma väidete põhistamiseks tuleneb TsMS § 5, mille kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata ja selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Antud juhul on hageja sitanu kohtule piisavad tõendid oma nõudele, kostja aga on esitanud üksnes asjaolud, lisamata ühtegi tõendit.
18.Kohtu menetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles TsMS § 32 alusel. Kuna kostja käitumine eelistungil andis kohtule aluse arvata, et kostja ei valda eesti keelt, andis kohus menetlusliku tähtaja olukorra lahendamiseks. Kostja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, millega langes tõlgi vajadus ära. Samas ei ole kostja ka kirjalikus menetluses ning ilmselt õigusalaste algteadmistega isiku abi kasutades suutnud põhjendada oma vastuväiteid hagile.
19.Hageja on esitanud nõude viivise väljamõistmiseks alates 24.12.08. suuruses 0,55 päevas põhivõla summast kuni võla tasumiseni. Taoline viivise väljamõistmise võimalus tuleneb TsMS § 367. Kohus leiab, et antud juhul on õigustatud täiendavata viivise väljamõistmine alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni kostja poolt põhinõude täitmiseni. Viivise määra loeb kohus VõS § 94 sätestatud viivise. Samuti peab kohus mõistlikuks antud olukorras täitmisviivise ülemmäära sätestamist. Arvestades kostja senist lepingukäitumist, tuleb täitmisviivise ülemmääraks määrata põhivõla suurus kohtuotsuse tegemise ajal, so 40 500 krooni.
20.Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejal on õigus esitada kohtule taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg 1 alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.11.20262-26-11224/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 06.11.20262-26-121642/4Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas