Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

25.10.2008 OOÜ esitas Harju Maakohtule hagi GH vastu võlgnevuse nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS Sampo Pank järelmaksulimiidilepingu, millega pank võimaldas kostjal lepingus sätestatud järelmaksulimiidisumma kasutamist ning kostja kohustus kasutatud järelmaksulimiidisumma tagastama. Kostja kasutas panga võimaldatud järelmaksulimiiti. Kostja rikkus lepingut, jättes tagastamata järelmaksulimiidi maksed igakuiselt lepingus ettenähtud tähtajaks. Lepingu üldtingimuste p 8 järgi oli pangal õigus nõuda lepingu ennetähtaegset täitmist, mistõttu pank kuulutas järelmaksulimiidi tagastamise tähtpäeva saabunuks, millest teavitas klienti kirjaga ja nõudis kogu lepingust tuleneva võlgnevuse kohest tasumist. Kostja ei reageerinud AS Sampo pank nõuetele, misjärel pank loovutas talle kuuluva nõude kostja vastu OOÜ-le, kes volitas Incure Inkasso Agentuuri kostjalt võlga sisse nõudma. Kostja põhivõlg on hagi esitamise seisuga 1 808.95 krooni, millele lisandub intress 82.86 krooni, viivis 165.07 krooni, kahju 533.64 krooni ja leppetrahv 1 000 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS HAGILE

30.12.2008 kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja märgib, et hageja põhinõue summas 1 808.95 krooni ei ole õige, kuna see on esitatud 03.12.2007 seisuga, kuid 10.01.2008 on kostja tasunud AS-le Sampo Pank 300 krooni, seega põhivõlg peaks olema 1 508.95 krooni. Kostja selgitab, et AS-le Sampo Pank võlgnevus tekkis sellest, et kostja enda teada oli ta tasunud kogu võla. Et kostja hakkas kahtlema, kas kõik maksed on pangale tasutud, kandis ta jaanuaris 2008 AS-i Sampo Pank kontole raha lisaks. AS Sampo Pank ei ole teavitanud kostjat võla olemasolust, küll aga on täitnud formaalsust nagu hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtub. Seoses asjaoluga, et kostja elas üürikorteris palus ta pangapoolset tagasisidet e-posti teel, kuid pank välistas nimetatud võimaluse. Kostjale ei olnud võlgnevuse olemasolust teatatud kuni OÜ Incure Inkasso Agentuuri esindaja poolt saadud telefonikõneni. Kostja palus küll maksegraafiku sõlmimist, kuid kohtusse oli juba selleks ajaks hagi esitatud. Kostja on oma kirjalikus seisukohas lisaks põhinõude suurusele vastu vaielnud kahjule summas 533.64 krooni, kuna tema hinnangul inkassoteenuse jaoks puudus vajadus. Samas palub leppetrahvi vähendamist, kuna leiab, et ei ole pahatahtlikkusest pangale võlgu jäänud, vaid teadmatusest.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA KIRJALIKU VASTUSE OSAS

Hageja märgib, et kostja võlgnevus hageja ees on endiselt 1 808.95 krooni. 10.01.2008 on kostja küll tasunud 300 krooni, kuid see on makstud tema pangakontole aktsiaseltsis Sampo Pank. Selleks ajaks oli pank loovutanud nõude juba hagejale. Hagejal ei ole võimalust seda raha kostja kontolt kätte saada, samuti ei saa seda teha pank, kuna neil ei ole enam nõuet kostja vastu. Kõnealune summa peaks olema endiselt kostja kontol AS-s Sampo Pank. Hageja hinnangul on põhjendamatu kostja väide nagu puuduks tal süü selles, et ta ei maksnud võlgnevust õigel ajal tagasi. Võlgniku kohustuseks on eelkõige võlgnevuse õigeaegne tagastamine. Samas on võlausaldaja teinud kõik endast oleneva, et võlgnikku võlgnevusest teavitada ja anda talle võimalus see vabatahtlikult tagastada. Võlausaldaja saatis teated aadressile, mida võlgnik oli enda aadressiks pangale nimetanud. Elukoha vahetamisel oleks võlgnik pidanud panka teavitama

uuest elukohast. Info selle kohta nagu oleks kostja palunud pangal endale infot saata meili teel, pangal puudub. Hageja ei ole nõus võla ajatamisega või kompromissi sõlmimisega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimikumaterjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kooskõlas TsMS § 403 lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule avaldanud, et nõustuvad tsiviilasja nr 2-08-70290 kirjaliku menetlusega. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja võlgnevus hageja ees seisneb kostja ja AS-i Sampo Pank vahel sõlmitud järelmaksulimiidi lepingust tulenevates nõuetes, millised pank loovutas hagejale. Poolte vahel on vaidlus põhinõude suuruse üle, kuivõrd hageja väidete kohaselt on nõude suuruseks 1 808.95 krooni, kostja leiab, et põhivõla suurus on 1 508.95 krooni. Kostja on vaidlustanud lisaks põhivõla suurusele ka kahju nõude ning leppetrahvi suuruse. Kohus leiab, et kostja väide nagu tema poolt oleks 10.01.2008 AS-i Sampo Pank arvele 300 krooni tasutud, mistõttu tuleks põhinõude suuruseks arvestada 1 508.95 krooni, antud asjaolusid silmas pidades asjakohane. AS Sampo Pank oli vaidlusaluse nõude hagejale loovutanud 21.12.2007, seega enne 10.01.2008 kostja poolt AS-ile Sampo Pank tasutud summat. Vastuses hagiavaldusele on kostja märkinud, et võla olemasolust sai ta teada OÜ Incure Inkasso Agentuuri vahendusel 2008. aasta jaanuari lõpus ja sama aasta veebruari alguses toimetati kostjale kätte kiri võlgnevusest OÜ-le O. VÕS § 169 lg 1 sätestab, et kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule. Kuivõrd kostjale on nõude loovutamine teatavaks saanud alles veebruaris 2008, siis saab VÕS § 169 lg 1 alusel lugeda nõude 300 krooni ulatuses täidetuks õigele võlausaldajale, kuna kostja ei olnud teadlik kõnealuse summa tasumise ajaks nõude loovutamisest OÜ-le O. Lähtudes eeltoodud asjaoludest on hageja põhinõudeks 1 508.95 krooni. Kostja on omapoolses kirjalikus seisukohas hagiavaldusele vastu vaielnud hageja kahjunõudele, mis oli tekkinud seoses OÜ-le Incure Inkasso Agentuurile makstud teenustega. Kostja märgib üksnes, et taolise teenuse kasutamine ei oleks osutunud vajalikuks, kui kostjani oleks jõudnud pangalt teated võlgnevuse olemasolu kohta. Kuna pank ei ole huvi tundnud, kas see adressaadini kunagi jõuab, ei ole esitatud kahju nõue kostja hinnangul põhjendatud. VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise võlausaldaja asemele (VÕS § 164 lg 2). VÕS § 167 lg 3 kohaselt nõude loovutamisel lähevad uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue

võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal (VÕS § 171 lg 1). AS-i Sampo Pank 30.11.2007 lepingu ülesütlemise teates (tl 10) oli kostja võlgnevuse suuruseks märgitud 2 108.95 krooni koos limiidi summa, intressi, viiviste ja võla sissenõudmise kuludega, nõude koostisosi summaliselt ära näitamata. 28.12.2007 nõude loovutamise teatises loovutatud nõude suurust nimetatud ei ole. Kostja väidetel ei ole ta 30.11.2007 ülesütlemise teadet ja 28.12.2007 teatist kätte saanud. Iseenesest on kostja nimetatud väited usutavad, sest teated on saadetud aadressil XXX, Tallinn, kuigi lepingujärgseks elukohaks on märgitud kostjal XXX, Tallinn. Kostja on ka märkinud, et palus pangapoolset tagasisidet e-posti teel kuna vahetas tihti üürikortereid, kuid pank välistas taolise teavitamisvõimaluse. Kostja oleks pidanud ennetama tekkinud olukorra, teavitades võlausaldajat elukoha muutumisest, tagamaks operatiivse koostöö informatsiooni vahetamisel lepingupoolte vahel. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et XXX, Tallinn ei ole tema elukoha aadress või et nimetatud dokumendid on ekslikult panga poolt edastatud valele aadressile. Kostja märgib üksnes, et kolis üürikorterist ära ja peale seda pangaga side on katkenud. Kohtu hinnangul peaks olema eelkõige kostja kohustuseks ja huvides teatada võlausaldajale oma andmete muutustest, juhul kui ta suhtub lepingu täitmisesse heauskselt. Kuna kostja omapoolseid lepingukohustusi ei täitnud ega teatanud oma uue elukoha andmeid, tekkis hagejal põhjendatud vajadus pöörduda OÜ Incure Inkasso Agentuuri poole vastava teenuse saamiseks, millega seotud kuludeks oli 533.64, seega tekkis kostja käitumise tulemusena hagejale kahju. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega lähtudes eeltoodud sättest on põhjendatud hageja kahjunõue 533.64 krooni ulatuses. Kostja sai nõude loovutamisest teada OÜ Incure Inkasso Agentuuri esindajalt. VÕS § 172 sätestab, et võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Kohtule ei ole teada, et kostja keeldus kohustuse täitmisest või vaidlustas kohase hageja menetluses osalemist, mistõttu on vastavalt VÕS § -le 170 loovutamine kostja suhtes toimunud. Võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal (VÕS § 171 lg 1). Kostja on palunud vähendada leppetrahvi suurust, kuna pangale võlgu jäämine ei tulenenud pahatahtlikkusest, vaid teadmatusest. Kostja ei ole hageja õigust loovutatud nõudele vaidlustanud, kostja on üksnes märkinud, et temani ei ole jõudnud edastatud teated. AS-i Sampo Pank 30.11.2007 lepingu ülesütlemise teates (tl 10) oli kostja võlgnevuse suuruseks märgitud 2 108.95 krooni koos limiidi summa, intressi, viiviste ja võla sissenõudmise kuludega, nõude koostisosi summaliselt ära näitamata. 28.12.2007 nõude loovutamise teatises loovutatud nõude suurust nimetatud ei ole. VÕS § 415 lg 1 alusel on kehtetud panga leppetrahvi nõue. Limiidilepingus on leppetrahv ette nähtud juhuks, kui kostja võlgnetavate maksete tasumisega viivitab. VÕS § 415 lg-st 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Järelmaksulimiidi leping on võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 tunnustele vastav tarbijakrediidileping. Kuna kostja võlgnevus hageja ees algselt pärineb tarbijakrediidilepingust, on lepptrahvi nõue tühine.

Riigikohus on 14.01.2009.a tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 tehtud otsuses leidnud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. See tuleneb võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda üksnes viivist ja kahju hüvitamist. Hageja taotleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 1 808.95 krooni, intressid 82.86 krooni, viivised 165.07 krooni, kahju summas 533.64 krooni ning leppetrahvi summas 1 000 krooni. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja võlgnevuse 2 290.52 krooni. Leppetrahvi väljamõistmise osas jätab kohus hagi rahuldamata, kuna nõudel ei ole seaduslikku alust. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades, arvestades asjaolu, et kohus jätab hagi osaliselt rahuldamata. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.