2-09-8701/5 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

2-09-8701 muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kaja kautsjon tasutakse Rahandusministeeriumi Pärnu Maakohtu arveldusarvele AS SEB Pank nr. 10220034799018, või AS Swedbank nr. 221013921094, viitenumber 3100057277. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud 02.03.2009.a. esitas OÜ Anro Projekt maakohtule hagi V P vastu 3300 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt leppisid pooled 2007.a. maikuus kokku, et hageja teeb talle kaks kinnisvara maksumuse hinnangut. Nimelt soovis kostja osta korterit XXXXX ning lisatagatis Hansapangale oli kinnistu asukohaga VVVVVVV Nende mõlema kinnistu kohta soovis kostja tellida tööd - kinnisvara väärtuse hinnangut, mille ta soovis esitada pangale laenu saamiseks. Hageja tegi töö valmis tähtaegselt ja esitas kostjale tehtud töö eest ka arve nr 247/2007, summas 3300 krooni, missuguse andis kostjale üle isiklikult Kinlux Kinnisvara töötaja . Kuigi kostja esitas tehtud hinnangud pangale, sai laenu ja ostis soovitud korteri, ei kiirustanud ta tasuma tellitud ja tehtud töö eest. Hageja on saatnud kostjale kordusarveid mõlemal aadressil, kuid arved on siiani tasumata. Tööettevõtulepingu järgse võla tasumise nõue tuleneb võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 635 lg 1 ja 637 alusel, mistõttu peab kostja tehtud töö eest tasuma. Eeltoodu ja VÕS § 635 lg 1, 637 lg 1 ja TsMS § 173 alusel palub hageja välja mõista kostjalt tööettevõtu lepingu järgne võlg summas 3300 krooni ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud. Kostja seisukoht Maakohus väljastas kostjale hagimaterjalid 27.08.2009.a., kostja on hagimaterjalid edasiandmiseks 03.09.2009.a. kätte saanud, kuid ta ei ole kohtule vastanud /t.l 58/. Kohtu seisukoht Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja esitas 13.10.2009.a. kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks /t.l 60-61/, milles hageja taotleb hagi tagaseljaotsusega rahuldamist ja menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Vastavalt TsMS § 444 lg 4 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib

2-09-8701 põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnistamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Eeltoodu alusel piirdub kohus tagaseljaotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele VÕS § 635 lg 1 ja 637 lg 1 alusel. Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud. Hageja menetluskulud on riigilõiv hagi esitamise eest 1000 krooni /t.l 43/ ja õigusabitasu 3009 (sh käibemaks summas 459 krooni) krooni /t.l 41/. OÜ Advokaadibüroo Andres Tamm 26.02.2009.a. õigusabitasu arve kohaselt on advokaat kulutanud asja materjalidega tutvumisele, hagi koostamisele 1,5 tundi (seega tasu 1,5 tundi x 1700 krooni= 2550 krooni, millele lisandub käibemaks 18% s.o 459 krooni), kokku tasu 3009 krooni. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. TsMS § 175 lg 2 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. TsMS § 174 lg 6 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Riigikohus on asunud oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-68-06 seisukohale, et nimetatud sätte alusel saab kohus menetluskuluna käibemaksu välja mõista vaid siis, kui avaldaja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole käesolevas tsiviilasjas kohtule kinnitanud, et ta ei saa tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis ei ole põhjendatud õigusabikuludele lisanduva käibemaksu 459 krooni väljamõistmine kostjalt. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008.a. määrusele nr 137 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad §-le 1 lg-le 1 on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinnaga kuni 10 000 krooni maksimaalselt 5000 krooni.