Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Tiit Kollom ja Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.10.2009, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-53921
Tsiviilasi
Hansaco OÜ hagi Ellas Ehitus OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.04.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ellas Ehitus OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
05.10.2009
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant Ellas Ehitus OÜ (registrikood 11070475, asukoht Paavli t 8 Tallinnas), lepinguline esindaja Julia Gramma Vastustaja Hansaco OÜ (registrikood 10571655, asukoht Kunderi t 34 Tallinnas), lepinguline esindaja adv Eve Laine
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 22.04.2009 otsus tühistada.
2.Teha asjas uus otsus, millega jätta Hansaco OÜ hagi Ellas Ehitus OÜ vastu rahuldamata.
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Selgitused: Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.14.08.2008 esitas Hansaco OÜ (edaspidi hageja, vastustaja) hagi Harju Maakohtusse Ellas Ehitus OÜ (edaspidi kostja, apellant) vastu põhivõlgnevuse 45 904.91 krooni ja samas suuruses viivisvõlgnevuse saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja ostnud hagejalt ehituskaupu 02.05.2006 arve-saatelehe nr 602422 alusel summas 66 672.71 krooni. Arvel näidatud maksetähtpäev möödus 23.05.2006, kostja tasus arve alusel hagejale 07.02.2008 21 556.69 krooni, kuid tasumata on 45 116.02 krooni. Samuti ostis kostja hagejalt ehituskaupu 12.06.2006 arve-saatelehe nr 603092 alusel kokku 48 818.96 krooni eest. Arve tasumise tähtaeg oli 03.07.2006, kostja on sellest arvest tasunud kokku 48 030.07 krooni järgmiselt: 23.10.2007 22 251.62 krooni, 06.12.2007 15 778.45 krooni ja 28.12.2008 10 000 krooni. Tasumata on 788.89 krooni.
3.Vastavalt arve-saatelehtedel märgitule on hagejal õigus iga maksetähtaega ületanud päeva eest nõuda kostjalt viivist 0,20% tasumata summast päevas. Seisuga 05.08.2008 on kostjal kogunenud viivist kahe osaliselt tasumata arve järgi kokku 73 750.41 krooni, kuid hageja peab mõistlikuks ja põhjendatuks nõuda kostjalt viivist põhivõla ulatuses.
4.Hagejat esindanud Kreedix OÜ saatis kostjale maksenõude 08.02.2008. 12.02.2008 saatis hageja kostjale põhivõlgnevuse kohta saldoteate, millele kostja head raamatupidamistava eirates ei reageerinud. 14.04.2008, so enam kui 2 kuud Kreedix OÜ-lt maksenõude saamist, edastas kostja sellele vastuväite, milles vaidlustas põhinõude täielikult. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu. Võlgnevus on dokumentaalselt tõendatud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta ei ole vaidlustatud arve- saatelehtede alusel kaupa saanud või et ta oleks nende eest täielikult tasunud.
5.Hagejal oli õigus arvestada kostja maksegraafiku alusel tehtud makseid oma äranägemise järgi, kuna kostja maksete tegemisel ei näidanud, milliste arvete katteks makseid tehakse. Vaidlusaluste arvete katteks on makseid arvestatud osaliselt. Alles pärast hagejalt võlgnevuse kohta 2008 veebruaris nõude saamist esitas kostja oma tabeli, kus näitas, milliseid arveid ta graafiku alusel tasus. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt tellis kostja hagejalt arve– saatelehtedes nr 602422 ja nr 603092 märgitud mahus ja maksumuses ehituskaupu.
2006. aastal kostja tellis ja hageja müüs kostjale ka muid ehituskaupu. Hageja teatas kostjale 2006.aasta augustikuus, et tema põhivõlgnevus hageja ees on 235 246.10 krooni. Kostja vastas hageja nõudele 15.08.2006 ning teatas, et hageja võlgnevuse summa erineb kostja lõppsaldost ning tegelik võlgnevus kostja andmetel on 189 314.19 krooni. Kostja palus saata puuduvad arved, mis tõendaksid hageja märgitud võlgnevuse olemasolu. Hageja volitatud esindaja Kreedix OÜ esitas kostjale 18.09.2006 nõude ning teatas, et 18.09.2006 seisuga võlgneb kostja hagejale 235 246.10 krooni ja sissenõudekulu 23 524.60 krooni, nõude suurust tõendavaid dokumente lisatud ei olnud.
7.28.09.2006 kostja teatas, et tunnistab võlga summas 189 341.19 krooni ning tasub võla maksegraafiku alusel. Kostja esitas hagejale 06.10.2006 maksegraafiku võla tasumiseks 12 kuu jooksul igakuiste maksetena 15 778.45 krooni. Hageja ei esitanud kostjale vastuväiteid maksegraafiku täitmise tähtaja ega summade osas. Kostja täitis 06.10.2006 maksegraafikus toodud kohustusi ning maksis hagejale võlgnevuse summas 189 341.19 krooni.
8.08.02.2008 hageja esitas kostjale nõude arve-saatelehtede nr 602422 ja nr 603092 tuleneva põhivõla 45 904.91 krooni kohta. 14.02.2008 edastas kostja hagejale tabeli, kus on kajastatud arvete numbrid ja maksumused ning mille järgi kostja oli koostanud maksegraafiku. Tabelis kostja muu hulgas märkis, et hageja nõutavad arved on maksegraafiku järgi ära makstud koos teiste arvetega. Hageja ei ole tõendanud, et ta müüs kaupu kostjale suuruses ja maksumuses, mis ületab maksegraafiku järgi makstud võlgnevust. Kostja nõuab hagejalt juba alates 15.08.2006 kostja poolt väidetavalt tasumata arvete esitamist, kuid hageja ei ole seda teinud. Kostja on võlgnevuse olemasolu ja suurust kinnitanud maksegraafikus, pärast seda ei ole kostja hagejalt kaupu tellinud.
9.Maksegraafik on deklaratiivne võlatunnistus. Maksegraafikujärgne võlgnevus on tasutud. Hageja on talle täitmisena pakutu vastu võtnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 4 alusel eeldatakse, et täitmine on täielik, täitmisena pakutu võlgnetav ning kohustus täideti kohaselt. Hageja ei esitanud vastuväiteid kostja maksegraafikule, kuid esitas oma vastuväited võlgnevuse suuruse osas pärast maksegraafiku täitmist. Hageja ei ole esitanud kostjale tõendeid väidetava võlgnevuse tõendamiseks. Hageja käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Hageja tegutseb kostja suhtes pahausklikult ning ei ole tõendanud, et tal oleks kostja vastu suurem nõue, kui kostja maksegraafiku alusel tasus.
10.Hagi rahuldamise korral tuleb igal juhul vähendada viiviseid. Esimese astme kohtu otsus
11.22.04.2009 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla ja viivistena kokku 91 809.82 krooni.
12.Otsuse põhjenduste kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu arve-saatelehtedest nr 602422/02.05.2006 ja nr 603092/12.06.2006. Kostja on nimetatud arve-saatelehtede alusel kauba saamist kinnitanud. Kostja leiab, et ta on vaidlusalused arved tasunud 06.10.2006 maksegraafiku alusel. Maksegraafikus ega selle alusel tehtud ülekannetes ei ole nimetatud, milliste arvete alusel tekkinud võlga tasutakse. VÕS § 88 lg 4 alusel oli hagejal õigus määrata, millise kohustuse täitmisena ta tasutut arvestab.
13.Hageja esitatud panga laekumistega on tõendatud, et hageja on vaidlusaluste arvete eest tasumisena lugenud arve nr 602422 katteks 07.02.2008 laekunud 21 556.69 krooni ning arve nr 603092 katteks 23.10.2007 laekunud summast 22 251.62 krooni, 06.12.2007 laekunud 15 778.45 krooni ja 28.12.2007 laekunud 10 000 krooni. Kostja on alles 14.02.2008 koostatud tabelis näidanud, milliseid arveid tema graafikus silmas pidas ja tasutuks loeb. Seejuures ei osanud kostja selgitada tabeli viimases veerus sisalduvaid kirjeid 12.05.2006 tasumise kohta.
14.Kostja 14.02.2008 tabelis tasumata arvetena näidatud 05.04.2006, 26.04.2006 ja 30.05.2006 kuupäevadega 4 arvet, mida kostja väidetavalt ei ole saanud, on hageja kohtule 16.02.2009 esitanud. Kostjal oli enne kohtuistungit piisavalt aega, et arveid kontrollida ja enda andmetega võrrelda. Kohtuistungil kostja ei osanud öelda, kas esitatud arved oli ta tegelikult kätte saanud ning kas arvel näidatud objekt, mille jaoks ehitusmaterjali osteti, oli kostja objekt. Sellest saab järeldada, et kostja vastuväited on otsitud ning kostjal ei olnud tegelikku soovi temal väidetavalt puuduvaid arveid kontrollida. Hageja arvestuste kohaselt on kostja need arved tasunud. Ostud, mille eest need arved on esitatud, on sooritatud enne vaidlusaluste 02.05.2006 ja 12.06.2006 arvete väljastamist. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole nende arvete alusel kaupa saanud ning et tal ei olnud nende arvete tasumise kohustust.
15.Õige ei ole kostja seisukoht, et hageja on kohustuse täitmise vastu võtnud ja sellega VÕS § 76 lg 4 alusel tuleb eeldada, et täitmine on täielik ja kohustus täideti kohaselt. Nimetatud sättest ei tulene võlausaldajale keeldu võtta täitmist vastu osadena. Kostja nägi ette ühepoolses maksegraafikus võlasumma 189 341.19 krooni tasumise 12 kuu jooksul 15 778.45 krooni suuruste kuumaksetena. Viimane graafikujärgne makse pidi tehtama 15.12.2007. Tegelikult kostja tegi viimase makse, mille arvelt hageja kustutas käesoleva nõude aluseks olevast arvest nr 602422 tulenevast võlgnevusest 07.02.2008 21 556.69 krooni. Vahetult pärast viimase makse saamist 08.02.2008 teatas hagejat esindanud Kreedix OÜ kostjale võla jäägi. Seega teatas hageja oma esindaja kaudu kostjale pärast maksete lõppemist koheselt, et kostjal on jätkuvalt hageja ees võlgnevus ning et eeldus, et hageja on maksegraafiku alusel tasutu kohase täitmisena vastu võtnud, ei kehti.
16.12.08.2008 esitas hageja kostjale saldoteatise. Kostjal oli võimalik hagejale teatada, kui saldo ei ühti tema andmetega, kostja seda ei teinud. Saldoteatises olid nimetatud konkreetsed arved ja tasumata summad. Kostja kinnitas, et on saanud need arved kätte, mistõttu ei ole õige kostja 14.04.2008 kirjas Kreedix OÜ-le märgitu, et võlg 45 904.01 krooni on dokumentaalselt tõendamata ja paljasõnaline. Eeltoodu alusel on kostja väited hageja pahausksest käitumisest kostja suhtes põhjendamatud.
17.VÕS § 108 lg 1 ja § 208 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt ostetud kauba eest tasumata summa tasumist ning hagi põhivõla osas tuleb rahuldada. VÕS § 113 lg 1 annab hagejale õiguse nõuda summade tasumisega viivitamise aja eest viivist. Kostja on vaidlustanud viivisesumma suuruse, vaidlustamata seejuures viivisemäära. Hageja poolt kostjale väljastatud arvetel on viivisemääraks märgitud 0,20% viivitatud summalt päevas. Poolte vahel olid alates 2005 ostu-müügitehingulised võlasuhted ning kostja on suurema osa arvetest tasunud ega ole arveid vaidlustanud. Seega oli poolte vahel arvetel märgitud viivisemäär kokku lepitud. Õige ei ole kostja väide, et ei ole arusaadav, millise perioodi eest viivist arvestatakse. Viivisearvestus on tabelina lisatud hagiavaldusele, hageja on viiviseid arvestanud kuni 05.08.2008.
18.VÕS § 108 lg 8 järgi viivisesumma vähendamiseks VÕS § 162 lg-s 1 sätestatud alust ei ole. Hageja taotletav viivisesumma on mõistlik, hageja on heas usus tegutsedes viiviseid vähendanud põhivõla suuruseni. Hageja nõuab viiviseid perioodi eest alates arvete maksetähtpäevadest kuni 05.08.2008, kuigi VÕS § 113 lg 1 võimaldab viiviseid nõuda kuni võlgnevuse tasumiseni. Lisaks on hageja arvestanud viiviseid alates arvete maksetähtpäevade saabumisele järgnevast päevast käesoleval ajal oleva võlajäägi summast, mitte arve summast. Maksetähtpäeva saabumisel olid tegelikult tasumata arved nr 602422 ja nr 603092 täies ulatuses, arvete osaline tasumine toimus hiljem. Nii oli arve nr 602422 summaks 66 672.71 krooni, arvest tasuti 07.02.2008 21 556.69 krooni, kuid hageja on arvestanud viiviseid alates 24.05.2008 arvejäägilt 45 116.02 krooni. Arve nr 603092 summa oli 48 818.96 krooni, selle tasumiseks arvestas hageja
makseid 23.10.07, 06.12.2007 ja 28.12.2008, kuid viiviseid on arvestanud summalt 788.89 krooni alates 04.07.2008. 05.08.2008 seisuga moodustas hageja arvestuste kohaselt viivisesumma 73 750.41 krooni, hageja nõuab viiviseid summas 45 904.91 krooni. Hageja on ise viiviseid heas usus tegutsedes vähendanud ning hageja nõue tuleb täies ulatuses rahuldada. Apellatsioonkaebus
19.Ellas Ehitus OÜ palub tühistada Harju Maakohtu otsuse ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda.
20.Kaebuse põhjenduste kohaselt annab VÕS § 88 lg 1 võlgnikule õiguse määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Kostjal olid erinevad rahalised kohustused hageja ees, mis tulenesid tähtaegselt tasumata arvetest. Kostja on 06.10.2006 esitanud hagejale maksegraafiku võlgnevuse 189 341.19 krooni tasumise kohta osade kaupa. Võlgnevuse maksmisel on kostja määranud, millised kohustused ta täidab. Nimelt on võlgnik raha ülekandmisega määranud, et vastav summa makstakse 06.10.2006 maksegraafiku kohaselt. Maksegraafiku täitmise ajal hageja kostjale pretensioone ei esitanud.
21.Maakohtu põhjenduste kohaselt oli hagejal võlausaldajana õigus VÕS § 88 lg 4 alusel määrata, milliste kohustuste täitmisena ta 06.10.2006 maksegraafikuga tasutut arvestab. VÕS § 88 lg 4 annab võlausaldajale õiguse ühepoolselt määrata kohustuste täitmise järjekorra, kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud ning juhul, kui võlausaldaja teatab määramisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist, kohustuse täitmine ei ole õigusvastane, kohustus on muutunud sissenõutavaks ja kohustust ei ole vaidlustatud. Käesoleval juhul ei saanud hageja määrata kohustuste täitmise järjekorda, sest kostja on vaidlustanud nõude 45 904.91 krooni maksmise osas ning pärast kohustuse täitmist, so 189 341.19 krooni tasumist, on kostja 14.02.2008 teatanud, millised kohustused ta on täitnud 06.10.2006 maksegraafiku järgi.
22.Kostja tunnistas võlgnevust summas 189 341.19 krooni ning palus esitada puuduvad arved, mis tõendavad hageja poolt märgitud võlgnevuse summa olemasolu. Seega on kostja vaidlustanud nõude summas 45 904.91 krooni ning maksis hagejale maksegraafiku järgi 189 341.19 krooni.
23.VÕS § 88 lg 5 kohaselt, kui võlausaldaja on käesoleva sätte lg-s 4 nimetatud asjaoludel määranud, millise kohustuse on võlgnik täitnud, kuid võlgnik on sellele viivitamata vastu vaielnud, võib võlgnik ise määrata, millise kohustuse ta on täitnud. Sel juhul loetakse, et võlgnik on täitnud tema poolt määratud kohustuse. Kostja on viivitamata, so 14.02.2008, vaielnud hageja poolt 08.02.2008 saadetud arvestusele vastu ning esitanud tabeli, milles on määranud, millised kohustused ta on täitnud maksegraafiku alusel. Seega vastavalt VÕS § 88 lg 5 viimasele lausele loetakse, et võlgnik on täitnud tema poolt määratud kohustusi, so maksnud täies ulatuses ka arvetes nr 602422 ja nr 603092 toodud summasid. Seega ei saanud hageja ühepoolselt määrata, millised kohustused ja mis ulatuses ta loeb täidetuks.
24.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on 4 arve alusel kaupa saanud ning kostjal on tekkinud maksmise kohustust. Maakohus järeldas, et kostja vastuväited 4 arve osas on otsitud ning kostjal ei olnud tegelikku soovi temal väidetavalt puuduvaid arveid kontrollida. Kostja kinnitas kohtuistungil, et ta ei ole nimetatud arveid ega arvetes märgitud kaupa kätte saanud. Samuti on kostja korduvalt rõhutanud ning juhtinud kohtu tähelepanu asjaolule, et 14.02.2008 tabelis
märgitud arved nr 601974, 602310, 602325, 602882 tal puuduvad. Seega on kohtu järeldused ebaselged ning rajatud mittetuvastatud asjaoludele.
25.Alates 15.08.2006 on kostja hagejale teatanud, et on saanud kaupa summas 189 341.19 krooni ja palunud korduvalt esitada arved, mis kinnitavad lisaks kauba summas 45 904.91 krooni tellimist ja kättesaamist. Hageja on kahetsusväärselt esitanud neli arvet summas 45 904.91 krooni alles 16.02.2009, so juba käesoleva menetluse käigus. Kostja ei ole kunagi eitanud, et ta tellis kaupa hagi esemeks olevates arvetes nr 602422 ja nr 603092 märgitud mahus ja maksumuses. Hageja ei ole esitanud dokumente, mis kinnitavad neljas arves märgitud kauba tellimist ja kättesaamist, kuid kohus jättis antud asjaolu arvestamata. Käesolevas asjas ei ole tähtsust, kas kostjal oli tegevus ühel arvel märgitud objektil või mitte, sest hageja oli teadlik, millisel objektil kostja töid teostab. Samuti ei tõenda 16.02.2009 esitatud saldoteatis, et kostja on kaupa tellinud ja kätte saanud ning et kostjal on tekkinud maksekohustust nelja arve osas.
26.Maakohus ei ole andnud õiguslikku hinnangut 06.10.2006 maksegraafikule. Riigikohtus on toonitanud, et deklaratiivse võlatunnistuse olemasolu hindamisel tuleb kindlaks teha, kas võlg on olemas või mitte. Maakohus jättis põhimõtteliselt selgitamata, millised rahalised kohustused on kostja täitnud maksegraafikuga. Kostja on 14.02.2008 tabelis määranud, millised kohustused ning mis ulatuses ta on täitnud. Kohus ei ole tuvastanud, et kostjal oleks tekkinud rahaline kohustus hageja ees muul alusel, kui 14.02.2008 tabelis kostja poolt tunnistatud arvete osas. Juhul, kui kohus tuvastab, et kostja on graafiku järgi täitnud arvest nr 602422 tulenevaid rahalisi kohustusi summas 45 116.02 krooni ja arvest nr 603092 tulenevaid rahalisi kohustusi summas 788.89 krooni, siis tekib kostjal alus nõuda hagejalt maksegraafiku alusel alusetult saadud raha summas 45 904.91 krooni tagastamist. Vastustaja seisukoht
27.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
28.Kolleegium, kuulanud istungil ära poolte esindajate seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normide ja menetlusõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. Samas leiab kolleegium, et asjas on võimalik teha uus otsus tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.
29.Hageja on esitanud nõude konkreetselt piiritletud faktiliste asjaolude alusel ja nõuab kostjalt arve-saatelehtede nr 602422 02.05.2006 ja nr 603092 12.06.2006 alusel saadud ehituskauba eest osaliselt tasumata ostuhinna maksmist. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja arve-saatelehtedel märgitud kauba tellis ja sai kätte. Küll aga on kostja seisukohal, et on mõlemal arvel näidatud summad täies ulatuses tasunud 06.10.2006 maksegraafiku alusel (vastavaid makseid tasus ta 2007.aasta jooksul ja 07.02.2008) rahasummade arvel. Hageja on seisukohal, et maksegraafiku alusel tasudes ei olnud kostja võlgnikuna määranud, milliste kohustuste katteks ta makseid tegi ja hagejal oli õigus ise vastavad arvestused teha. Hageja arvestuste kohaselt on mõlemad arved osaliselt tasumata. Seega tuleb esmalt tuvastada, kummal oli õigus määrata, milliste kohustuste katteks on rahasummad üle antud ja lähtuda tuleb seejuures VÕS §-s 88 määratud reeglitest.
30.Poolte kirjavahetusega (t lk 32-36) on tõendatud, et augustis-oktoobris 2006 teatas hageja kostjale võlgnevusest kogusuuruses 258 770.70 krooni, millest kostja tunnistas 189 341.19 krooni ja kohustus selle tasuma enda poolt väljapakutud maksegraafiku alusel. Kirjavahetusest nähtub, et kumbki pool ei konkretiseerinud kirjalikult nõude aluseks olevaid arveid ega tunnistatud võlgnevuse aluseks olevaid arveid või siis
vaidlustatud arveid. Küll aga nähtub kostja kirjast 15.08.2006, et suuliselt oli poolte vahel arutlusel lõppsaldode erinevus ja et hageja lubas saata arved, mis kostjal väidetavalt puudusid ja mille alusel võlgnevust kostja ei tunnistanud. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja võttis enam kui aasta jooksul maksegraafiku alusel makstud rahasummad vastu ning 08.02.2008 esitatud maksenõudes teatas, milliste arvete tasumisena oli ta saadud summad arvestanud (täpsemalt, et ta ei olnud neid arvestanud osaliselt käesoleva hagi aluseks olevate arvete eest tasumisena).
31.VÕS § 88 lg 1 sätestab reegli, et kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha ja üleantud rahast ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle antud. Sama sätte lg 4 kohaselt, kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata võlausaldaja juhul, kui on täidetud kõik neli eeldust: 1) ta teatab määramisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist ja 2) kohustuse täitmine ei ole õigusvastane ja 3) kohustus on muutunud sissenõutavaks ja 4) kohustust ei ole vaidlustatud.
32.Kolleegium on seisukohal, et käesolevas asjas on tõendamist leidnud neljast eeldusest kolme olemasolu: 1) teatamine toimus mõistliku aja jooksul --- pooled loevad teatamiseks hageja maksenõuet 08.02.2008 ja saldoteatist 12.02.2008 (t lk 11), kusjuures graafiku alusel viimase rahasumma tasumine oli toimunud 07.02.2008 (t lk 38); 2) kohtule ei ole teada asjaolusid, milliste alusel oleks tõendatud kohustuste täitmise õigusvastasus ja 3) kõikidest arvetest tulenevad kohustused olid muutunud sissenõutavateks. Küll aga ei olnud täidetud neljas eeldus --- nimelt oli kostja juba enne maksegraafiku esitamist vaidlustanud osad arved (millised konkreetselt, selgus 14.02.2008 hagejale väljastatud tasumiste kokkuvõttest) ja seega nende täitmiseks ei saanud hageja laekunud rahasummasid lugeda.
33.Lisaks sätestab VÕS § 88 lg 5, et kui võlausaldaja on sama sätte lg-s 4 nimetatud asjaoludel määranud, millise kohustuse on võlgnik täitnud, kuid võlgnik on sellele viivitamata vastu vaielnud, võib võlgnik ise määrata, millise kohustuse ta täitnud on; sel juhul loetakse, et võlgnik on täitnud tema poolt määratud kohustuse. Puudub vaidlus, et saanud 08.02.2008 ja 12.02.2008 hagejalt maksenõude ja saldoteate, milledest nähtus võlausaldaja poolt täidetud kohustuste määramine, edastas kostja 14.02.2008 vastuseks tabeli (t lk 39), millega vaidles määramisele vastu. Hageja ei ole vaidlustanud tabeli saamist (esindaja seletused kohtuistungitel t lk 57, 85). Hageja lepinguline esindaja selgitas ringkonnakohtu istungil, et hageja ei saanud esitatud tabelist aru. Kolleegium on seisukohal, et hageja juhatuse liikme subjektiivne arusaam esitatud tabelist ei muuda kostja tahet --- kostja on selgitanud, et see oli esitatud eesmärgiga vaielda vastu hageja seisukohale, et maksenõudes ja saldoteates nimetatud kaks arvet (samad, mille alusel on hagi esitatud) on osaliselt tasumata. Esitatud tabelist on arusaadav, milliste arvete alusel tekkinud võlgnevuse katteks võlgnik maksegraafiku alusel makstud 189 341.19 krooni tasus (veerg pealkirjaga “Makstud“). Kui hageja juhatuse liikmele oli tabel arusaamatu, oli tal heas usu tegutsemise korral võimalus pöörduda selgituste saamiseks kostja juhatuse liikme poole. Tsiviilasja materjalidega ei ole kooskõlas apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kostja oli juba võlgnevuse maksmisel määranud, millised kohustused ta täidab. Maksetest nähtub küll, et märgitud oli tasumine maksegraafiku alusel, kuid maksetest ega maksegraafikust ei nähtu, milliste tunnistatud arvete tasumiseks need maksed tehtud olid.
34.Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et võlgnik vaidles viivitamatult vastu võlausaldaja poolt määratule ja määras ise kohustused, millised oli tasunud. Seega tuleb lugeda, et võlgnik on täitnud tema poolt määratud kohustused, sealhulgas siis ka käesoleva hagi aluseks olevad arved nr 603092 ja nr 602422. Põhivõla puudumise tõttu hagi
rahuldamata jäämisel ei kuulu rahuldamisele ka viivise nõue. Hageja on rajanud viivisnõude arvestuse (t lk 8) maksegraafiku alusel tasutud summadest katmata jäänud põhivõla osale (arvestades seda põhivõlana võlgnevuse tekkimisest alates).
35.Kolleegium nõustub kostjaga osaliselt, et maksegraafiku alusel tasutud rahasummade vastuvõtmise tõttu tuleb VÕS § 76 lg 4 alusel eeldada, et kostja poolt kohustuse täitmine oli täielik. Seda saab eeldada vaid osas, milles maksegraafiku alusel makstud summad katsid kostja kohustusi hageja ees (ehk kostja poolt täitmisena pakutu osas vastavalt kostja poolt määratule). Ülejäänud (vaidlustatud) osas säilis hagejal õigus nõuda kohustuste täitmist, mida aga menetletavas hagis tehtud ei ole. Ühepoolset maksegraafikut saab kolleegiumi arvates tõepoolest lugeda deklaratiivseks võlatunnistuseks VÕS § 30 mõttes, millega kostja kinnitas olemasolevaid kohustusi, kuid ka see asjaolu ei võta hagejalt õigust, juhul, kui kostja kohustused hageja ees tegelikkuses ületavad kinnitatu ulatust, nõuda ka ülejäänud osas kohustuste täitmist.
36.Menetletava hagi piiridest väljuvad poolte väited seoses kostja 14.02.2008 tabelis näidatud tasumata arvetega (nendes nimetatud kauba saamise või mittesaamisega). Nende alusel ei ole hageja nõuet esitanud. Kostja poolt vaidlustatud tasumata arvete osas esinev võimalik vaidlus tuleb poolte vahel vajadusel lahendada eraldi tsiviilasjas. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg-le 3, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.
37.Hagi rahuldamata jäämisel jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
Tiit Kollom
Ande Tänav
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.