lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL Ă”igusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL Ă”igusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi Ă”igus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi Ă”igus EUR-Lexist, ettevĂ”tete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-07-51153/32

PankrotiĂ”igus â€ș Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJÔustunudTallinna Ringkonnakohus · 14.10.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-07-51153/32
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
PankrotiĂ”igus â€ș Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.10.2009
Staatus
JÔustunud
SÔnade arv
2123
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sÀtted

Riigi Teataja
PankrS § 113 lg 1PankrS § 109 lg 1PankrS § 45PankS § 113TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses

Sama asja menetluskÀik

Riigi Teataja
2-07-51153/7Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja30.04.2008

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-07-20110/14Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja15.10.20103-2-1-63-09Riigikohus29.05.2009

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-07-51153

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.10.2009, Tallinn

Kohtukoosseis

Iko NÔmm, Imbi Sidok ja Gaida Kivinurm

Tsiviilasi

Merkanter OÜ (pankrotis) hagi Tanel Ć malko vastu 405 986, 17 krooni tagasivĂ”itmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend

405 986,17 krooni

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tanel Ć malko apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

24.09.2009, avalik kohtuistung

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Merkanter OÜ (pankrotis, registrikood 11085608, asukoht Narva mnt 7D, 10117, Tallinn), esindaja pankrotihaldur Kalle Pedak; Kostja Tanel Ơmalko (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xxx-x xxxxxxxxxx xxxxx), esindaja advokaat Kalev Aavik.

Harju Maakohtu 30.04.2008 otsus

RESOLUTSIOON

1.JĂ€tta Harju Maakohtu 30.04.2008 otsus Merkanter OÜ (pankrotis) hagis Tanel Ć malko vastu 405 986, 17 krooni tagasivĂ”itmiseks lĂ”ppjĂ€relduses muutmata, arvestades lisaks maakohtu otsuse pĂ”hjendustele ka ringkonnakohtu poolt kĂ€esolevas kohtuotsuses toodud pĂ”hjendusi.
2.JĂ€tta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus JĂ€tta apellatsioonimenetluse kulud Tanel Ć malko kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale vĂ”ib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 pĂ€eva jooksul otsuse kassaatorile kĂ€ttetoimetamisest, kuid mitte pĂ€rast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus vĂ”ib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ĂŒksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline vĂ”ib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti vastuvĂ€ited ja seisukohad teise menetlusosalise kaebuse vĂ”i muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustĂ€htaja kulgemist. Seaduses sĂ€testatud tĂ€htaja jĂ€rgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tĂ€htaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkĂ”ige esitama kaebuse. Kaebuse pĂ”hjendamiseks vĂ”i riigilĂ”ivu tasumiseks vĂ”i kaebuses esineva sellise puuduse kĂ”rvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mĂ”istliku tĂ€htaja pĂ€rast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud pĂ”hjendamatult vĂ”i tĂ€htaja pikendamise eesmĂ€rgil. See ei vĂ€lista menetlustĂ€htaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nĂ”ue

Sarnased lahendid

PankrotiÔigus
  • 07.07.20262-26-9967/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.07.20262-26-10128/3PĂ€rnu Maakohus PĂ€rnu kohtumaja Kuninga tĂ€naval
  • 06.07.20262-26-5974/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.07.20262-18-6464/64PĂ€rnu Maakohus PĂ€rnu kohtumaja Kuninga tĂ€naval
  • 03.07.20262-22-13706/25Tartu Maakohus VĂ”ru kohtumaja VĂ”rus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
1.Hageja esitas 10.12.2007 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus tunnistada kehtetuks hageja poolt rahaliste kohustuste tÀitmised kostjale ja mÔista kostjalt hageja kasuks vÀlja saadud 405 986,17 krooni.
2.Hageja suhtes algatati pankrotimenetlus 30.08.2007. Hageja pankrot kuulutati vĂ€lja 08.10.2007. Hageja aktiivne majandustegevus lĂ”ppes 16.11.2006. Kostja on hageja osanik, kellele kuulub 1⁄3 Ă€riĂŒhingu osadega mÀÀratud hÀÀltest. Vahetult enne hageja majandustegevuse lĂ”ppemist ajavahemikul 28.09.2006 kuni 14.11.2006 kanti hageja arvelduskontodelt kostjale ĂŒle kokku 405 986,17 krooni. Tegemist on rahalise kohustuse tĂ€itmisega vĂ”lgniku lĂ€hikondsele kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, mis tuleb tunnistada kehtetuks pankrotiseaduse (PankrS) § 113 lg 1 p 3 alusel. Hageja oli rahaliste kohustuste tĂ€itmise ajal maksejĂ”uetu. Nimetatud raha ĂŒlekannetega kostjale kahjustati ilmselt teiste vĂ”lausaldajate huve. Hageja oleks pidanud tasuma kĂ”igepealt maksuvĂ”lad ja tĂ€itma kohustused teistele vĂ”lausaldajatele ning alles siis rahuldama lĂ€hikondsete nĂ”uded. Kostja eelistamine teistele vĂ”lausaldajatele on vastuolus pankrotimenetluse olemusega ja rikub vĂ”lausaldajate vĂ”rdse kohtlemise pĂ”himĂ”tet. Kostja vastus
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jÀtta.
4.PankrS § 109 lg 1 kohaselt on tehingu kehtetuks tunnistamise eelduseks vĂ”lausaldajate huvide kahjustamine. Hageja ei ole tĂ”endanud, et kostjale maksete tegemisega on kahjustatud teiste vĂ”lausaldajate huve. Tegemist on laenude tagasimaksmisega, mida tuleb vaadata koos kostjalt hagejale laenude andmisega. Nii laenude andmine kui ka tagasimaksmine toimusid lĂŒhikese aja jooksul ja perioodil, mil hagejal olid majandusraskused. Laenude eesmĂ€rgiks oli vĂ”imaldada hagejal majandustegevust jĂ€tkata. Kostja laenas hagejale 21.09.2006 kuni 10.11.2006 kokku 679 000 krooni ja tagasi sai ainult 382 496 krooni. Hageja kontolt kostjale 19.10.2006 ĂŒle kantud 23 490 krooniga hĂŒvitati kostja isikliku pangakaardiga hageja autole talverehvide ostmise ja paigaldamise kulu. Seega oli tegemist hageja majandustegevuses vajaliku kulutusega.

Maakohtu otsuse pÔhjendused

5.Harju Maakohus rahuldas 30.04.2008 otsusega hagi.
6.Otsuse pÔhjenduste kohaselt pidi kostja hageja osaniku ja finantsjuhina teadma, et hagejal olid maksete tegemise ajal maksejÔuetuse tunnused. VÔlgnik oleks pidanud tasuma kÔigepealt maksuvÔlad ja kohustused teiste vÔlausaldajate ees ning alles siis rahuldama lÀhikondse nÔuded.
7.VĂ”lausaldajate huvid on kahjustatud vĂ”lgniku lĂ€hikondsele ĂŒlekantud summade suuruses. Kuna laenud on tagastatud kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist vĂ”lgniku lĂ€hikondsele ja lĂ€hikondne ega vĂ”lgnik ei ole tĂ”endanud, et vĂ”lgnik oli sel ajal maksejĂ”uline, tuleb hageja poolt kostjale laenude tagastamised tunnistada kehtetuks ja tehingute tĂ€itmise alusel saadu kostjalt hageja kasuks vĂ€lja mĂ”ista. Apellatsioonkaebus
8.Kostja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tĂŒhistada ja teha uue otsuse, millega hagi jĂ€tta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Kaebuse pĂ”hjenduste kohaselt on maakohus oluliselt rikkunud menetlusĂ”iguse norme, kohaldanud vÀÀralt materiaalĂ”iguse norme ning tuvastanud ebaĂ”igesti ja ebapiisavalt faktilisi asjaolusid. Kohtuotsuse pĂ”hjendav osa koosneb viidetest asjaoludele, mille ĂŒle puudub vaidlus. Tegelikult vaidluse all olnud asjaolusid on kohus puudutanud vaid möödaminnes vĂ”i jĂ€tnud ĂŒldse mainimata. Keskseks vaidluskĂŒsimuseks oli see, kas hageja ja kostja vahel sĂ”lmitud laenulepinguid tuleks kĂ€sitleda tervikuna, pöörates tĂ€helepanu ka laenu andmise asjaoludele, vĂ”i tohib laenude tagastamist vaadata isoleerituna laenu andmisest. Kostja esitas oma 09.01.2008 vastuses pĂ”hjaliku kĂ€sitluse sellest, miks tuleks laenulepinguid vaadelda tervikuna, toetades oma vĂ€iteid neid kinnitavate Riigikohtu seisukohtadega. Kohtuotsuses pĂ”hjendavast osast ei nĂ€htu isegi seda, et selline vaidluskĂŒsimus ĂŒldse oleks eksisteerinud, rÀÀkimata selle kĂ€sitlemisest.
10.Kostja arvates oleks maakohus pidanud andma hinnangu poolte vĂ€idetele hageja 30.06.2006 vĂ€idetava bilansi kohta, pĂ”hjendama, miks ta ĂŒhe poole vĂ€idetega ei nĂ”ustu, ning selgitama, millised jĂ€reldused ta 30.06.2006 bilansiga seonduvalt teeb.
11.Ka ei selgu kohtuotsusest, kuidas kahjustas vÔlausaldajate huve kostja poolt hagejale kuulunud autole talverehvide ostmine ja rehvijooksu vahetuse eest tasumine. Asjaolu, et tehing kahjustas hageja vÔlausaldajate huve, peab vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 tÔendama hageja kui vaidluses sellele vÀitele tuginev isik. Kohus oleks kÔigi vaidlusaluste tehingute puhul pidanud tuvastama, milliste tÔenditega on hageja tÔendanud vÔlausaldajate huvide kahjustamise.
12.Maakohus on kohaldanud vÀÀralt PankrS § 109 lg 1 ja § 113. Hageja ei ole tĂ”endanud vĂ”lausaldajate huvide kahjustamist. Ühe vĂ”lausaldaja eelistamist teisele ei saa automaatselt lugeda teiste vĂ”lausaldajate huvide kahjustamiseks. Hindamaks, kas konkreetse rahalise kohustuse tĂ€itmine on tagasivĂ”idetav PankrS § 113 alusel, on oluline vaadata, milline eesmĂ€rk ja sisu oli tehingul, millest tulenevate kohustust tĂ€ideti (Riigikohtu otsus 3-2-1-58-03). Praegusel juhul tĂ€hendab see kostjalt kui lĂ€hikondlaselt enne pankroti vĂ€ljakuulutamist vĂ”etud laenude kui tervikliku Ă”igussuhte (s.o nii laenu andmine kui ka tagastamine) ning kostja poolt hageja huvides tehtud kulutuste hindamist.
13.Puudub vaidlus selle ĂŒle, et hagejal olid makseraskused mitte ĂŒksnes laenude tagasimaksete tegemise (rahalise kohustuse tĂ€itmise) ajal, vaid juba laenulepingute sĂ”lmimise ja laenude vĂ€ljamaksmise ajal. Nimelt laenulepingu nr 51 alusel maksti laen 180 000 krooni vĂ€lja 21.09.2006 ning tagastati 29.09.2006. Laenulepingu nr 52 alusel maksti laen 99 000 krooni

vĂ€lja 27.09.2006 ning sellest 2496,17 krooni tagastati 12.10.2006, s.o 15 pĂ€eva hiljem. Laenulepingu nr 59 alusel maksti laen 400 000 krooni vĂ€lja 10.11.2006 ning sellest 200 000 tagastati 14.11.2006, s.o 4 pĂ€eva hiljem. Nagu nĂ€htub laenulepingute tingimustest, oli kĂ”ikide laenude andmise eesmĂ€rgiks hageja Ă€ritegevuse finantseerimine (majandustegevuse jĂ€tkamine). Hansapanga ja Sampo Panga pangakonto vĂ€ljavĂ”tetest nĂ€htub, et laenatud raha kasutati peamiselt vĂ”lgniku töötajatele töötasu ja komandeeringutasu maksmiseks (kuni Maksuameti poolt kontode arestimiseni 14.11.2006). Samuti nĂ€htub pangavĂ€ljavĂ”tetest, et kĂ”nealuse perioodi jooksul oli hageja majandustegevus aktiivne. Hageja majandustegevuse seiskumine tulenes ainuĂŒksi tema peamise Ă€ripartneri Trailteam OY tegevusest. Trailteam OY esindaja teatas 16.11.2006 ootamatult elektronkirja teel, et hageja töötajaid ei lubata enam laevatehasesse, milles hageja töötajad Trailteam OY-le töid tegid, ning jĂ€ttis tasumata ka kĂ”ik hageja poolt esitatud arved kogusummas 2 953 103, 35 krooni, mille maksetĂ€htaeg saabus pĂ€rast 16.11.2006. Sellises olukorras puudus hagejal vĂ”imalus oma majandustegevust jĂ€tkata.

14.Juhul kui kostja kui hageja makseraskusest teadev isik oleks PankrS § 113 sĂ€testatu tĂ”ttu pidanud hoiduma laenu tagasisaamisest, siis poleks kostja hagejaga laenulepinguid sĂ”lminud ning laenu andnud, kuna selline laen oleks olemuslikult kujutanud endast kinget. Kostja tegevus laenude andmisel ja nende tagasisaamisel oli pankrotiseaduse mĂ”tte ja eesmĂ€rgiga kooskĂ”las. Seejuures oli kolme laenulepingu alusel kostja poolt hagejale ĂŒle antud laenude kogusummaks 679 000 krooni, tagasi sai kostja nimetatud laenulepingute jĂ€rgi ĂŒksnes 382 496 krooni. Laenulepingute tĂ€itmist tervikuna vaadeldes ei olnud need hagejale, ning jĂ€relikult ka hageja vĂ”lausaldajatele, kahjulikud, vaid kasulikud.
15.Kohtuotsusest nĂ€htub, et kohus on asjas olevate tĂ”endite pĂ”hjal lugenud tĂ”endatuks kostja poolt hageja autole talverehvide ostmise ja rehvijooksu vahetuse. Kohus on kĂŒll viidanud kostja seisukohale, mille jĂ€rgi oli tegemist hageja majandustegevuses hariliku ning tegevuse jĂ€tkamiseks vajaliku tehinguga, kuid ei ole andnud hinnangut selle vĂ€ite Ă”igsusele vĂ”i ebaĂ”igsusele. SeetĂ”ttu on vĂ”imatu öelda, kas nimetatud vĂ€ljamakse tagasivĂ”itmise pĂ”hjendatuks lugemine kohtu poolt pĂ”hineb kohtu vÀÀral hinnangul faktilistele asjaoludele (kohus leidis, et hageja autole ei olnud talverehve vaja) vĂ”i PankS § 113 vÀÀral kohaldamisel (kohus ei pidanud vajalikuks tuvastada, kas tehing tervikuna – hageja juhatuse liikmel hageja auto kasutamise vĂ”imaldamine ja sellega seonduvalt kulutuste tegemine – kahjustas vĂ”lausaldajate huve vĂ”i mitte). Vastus apellatsioonkaebusele
16.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jÀtta selle rahuldamata. Edasine menetluse kÀik
17.Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse, tĂŒhistas maakohtu 30.04.2008 otsuse ja jĂ€ttis 30.12.2008 otsusega hagi rahuldamata.
18.Riigikohus tĂŒhistas 29.05.2009 otsusega ringkonnakohtu 30.12.2008 otsuse ja saatis tsiviilasja ringkonnakohtule uueks lĂ€bivaatamiseks. Ringkonnakohtu otsus
19.Ringkonnakohus, pidades silmas vaidluses Riigikohtu poolt avaldatud seisukohti, leiab, et hagi on pÔhjendatud ja tuleb rahuldada. Maakohtu otsus tuleb jÀtta lÔppjÀrelduses muutmata, kuid otsuse pÔhjendusi tuleb alljÀrgnevaga tÀiendada.
20.Poolte vahel ei ole menetluse praeguses staadiumis erimeelsust vaidlusaluste tehingute aluseks olevate faktiliste asjaolude ĂŒle. Vaidlus puudub selles, et hageja tĂ€itis kostjale rahalise

kohustuse kahe aasta jooksul enne pankroti vĂ€ljakuulutamist, hagejal oli vĂ€ljamaksete tegemisel tĂ€itmata kohustusi ka teistele vĂ”lausaldajatele, kelle nĂ”uded on jÀÀnud hageja makseraskuste tĂ”ttu rahuldamata ning et kostja oli hageja lĂ€hikondne. Vaidlus piirneb ĂŒksnes kĂŒsimusega, kas kostjale rahaliste kohustute tĂ€itmisega kahjustas hageja teiste vĂ”lausaldajate huve vĂ”i mitte.

21.Riigikohus on andnud vaidluse lahendamiseks juhised, mille kohaselt tuleb silmas pidada, et mitte igasugune ĂŒhe vĂ”lausaldaja eelistamine teisele ei ole iseenesest teiste vĂ”lausaldajate huvide kahjustamine. Kolleegium osutas 03.06.2003 tsiviilasjas nr 3-2-1-58-03 tehtud otsuse p-des 8 ja 9 vĂ€ljendatud seisukohtadele varem kehtinud PankrS § 45 (praegu kehtiva PankrS § 109 lg 1 ja § 113) kohaldamise kohta. Kolleegium rĂ”hutas, et pankrotiseaduse eesmĂ€rk ei ole soodustada pankrotiohus isikuga tehingute tegemisest hoidumist ning kui PankrS § 45 (kehtiva PankrS § 109 lg 1 ja § 113) alusel saaks tagasi vĂ”ita kĂ”ik vĂ”lad, mis on tasutud selles mĂ€rgitud ajavahemikel, siis oleks pankrotiohus isiku majandustegevus halvatud. TagasivĂ”itmisel tuleb arvestada ka seda, kas tehing, millest tekkinud vĂ”lga tasuti, oli vajalik vĂ”lgniku majandustegevuse jĂ€tkamiseks. Ka siis, kui kostjat on talle vĂ”la tasumisega eelistatud teistele vĂ”lausaldajatele, kelle nĂ”uded on varasemates jĂ€rkudes vĂ”i samas jĂ€rgus, milles saaks olla kostja vĂ”lanĂ”ue, ei saa seda iseenesest pidada teiste vĂ”lausaldajate kahjustamiseks. Samas mĂ€rkis Riigikohus, et kui hageja tugineb sellele, et rahalise kohustuse tĂ€itmisel eelistati ĂŒht vĂ”lausaldajat teistele, kellega sĂ”lmitud tehingud on vĂ”lgniku majandustegevuse jĂ€tkamise seisukohalt sama olulised vĂ”i olulisemad, kui tehingud, millest tekkinud kohustused tĂ€ideti, tuleb kohtul hinnata selle vĂ€ite tĂ”endatust ja vĂ”rrelda erinevate kohustuste tĂ€itmise olulisust vĂ”lgniku majandustegevuse jĂ€tkamise seisukohalt.
22.Hageja on maa- ja ringkonnakohtus mh vÀitnud, et hageja majandustegevuse jÀtkamise seisukohalt oli kostjale vÔla tasumisega vÔrreldes olulisem tasuda maksuvÔlad summas 821 630 krooni ja tasu tööjÔurendi eest Golden Service Oy-le summas 1 557 536,27 krooni. Ringkonnakohtu menetluses on hageja tÀpsustanud, et kuivÔrd hageja tegevusalaks oli laevaremondi tööd, olid hageja majandustegevuse jÀtkamise seisukohalt hageja jaoks kostjale kohustuste tÀitmisega vÔrreldes sama oluline tasuda lisaks maksuvÔlale ja tööjÔurendile ka 139 492,91 krooni suurune vÔlg Mercantile Group AS-ile, kellelt hageja ostis majandustegevuseks vajalikke tööriistu ning ja 183 152 krooni suurune vÔlg Estravel AS-ile, kellelt hageja ostis laevapileteid ja muid reisiteenuseid töötajate viimiseks Soomes asuvasse laevatehasesse.
23.JĂ€ttes kĂ”rvale hageja poolt esiletĂ”stetud maksuvĂ”lgade prioriteetsuse, mille tasumise olulisuse osas on Riigikohus leidnud, et nende maksmise eelistamine majandustegevuse jĂ€tkamiseks vajalikest tehingutest tekkinud kohustuse tĂ€itmisele ei ole ĂŒldjuhul pĂ”hjendatud, puudub alus vĂ€iteks, et muud hageja poolt esile toodud kohustused olid kostjale vĂ”la tasumisega vĂ”rreldes vĂ€hem tĂ€htsad. Kostja ei ole vaielnud vastu hageja vĂ€itele, et kĂ”ik eespool loetletud kohustused olid neid tervikuna kĂ€sitledes s.t nii tekkimise alust kui tĂ€itmise olulisust silmas pidades hageja majandustegevuse jĂ€tkamiseks hĂ€davajalikud. Kostja on möönnud, et kĂ”nealuste tehingute majandustegevusega ĂŒhtviisi ja otsese seotuse tĂ”ttu ei ole nende prioriteetsuse jĂ€rjekorra kindlaksmÀÀramine kĂ”nealusel juhul vĂ”imalik. Kostja ei ole toonud esile ĂŒhtegi asjaolu, mis annaks aluse vĂ€ita, et kostjale laenude tagastamine vĂ”i tema kasutuses olnud auto rehvide vahetuse ja nende hoiustamise eest hĂŒvitise maksmine summas 23 490 krooni ja vĂ€idetava 10 000 krooni suuruse intressi tasumine oli neid kohustusi ka tervikuna kĂ€sitledes hageja majandustegevuse jĂ€tkamise seisukohast olulisem kui pĂ”hitegevuse lĂ€biviimiseks tööjĂ”u ja tööriistade hankimine vĂ”i töötajate Soomes asuvasse laevatehasesse transportimiseks vajalike kulutuste tegemine.
24.PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel tagasivĂ”itmise hagi rahuldamise ĂŒheks eelduseks on PankrS 109 lg-s 1 silmas peetud vĂ”lausaldajate kahjustamine. Teiste vĂ”lausaldajate kahjustamine vĂ”ib toimuda ka korrapĂ€rase majandustegevuse raames, ning olukorras, kus kĂ”ik vĂ”lgniku kohustused on vĂ”rdselt olulised ning tagasivĂ”itmise nĂ”ude esemeks olev kohustuse tĂ€itmine oma olulisuse poolest teistest ei eristu, tuleb selle tĂ€itmine kolleegiumi arvates lugeda muude kriteeriumite puudumisel vĂ”lausaldajaid kahjustavaks ĂŒksnes seetĂ”ttu, et ĂŒhe kohustuse pĂ”hjendamatu tĂ€itmisega teiste samavÀÀrsete hulgast, eelistatakse ĂŒhte vĂ”lausaldajat alusetult teistele.
25.Kuna ringkonnakohtul puudub alus lugeda kostjale vÀljamaksete tegemist muude hageja poolt esiltoodud kohustustega vÔrreldes majandustegevuse jÀtkamise seisukohast hageja jaoks olulisemaks, on hageja kostjale rahalise kohustuse tÀitmisel eelistanud kostjat teistele vÔlausaldajatele, kellega sÔlmitud tehingud olid hageja majandustegevuse jÀtkamiseks vÀhemalt sama olulised. Seega tuleb lugeda hageja poolt kostjale rahalise kohustuse tÀitmist teisi vÔlausaldajaid kahjustavaks ning kostjal tuleb saadud rahasummad hagejale tagastada.
26.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jÀtmise tÔttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jÀtta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Iko NÔmm

Imbi Sidok

Gaida Kivinurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium