Eesti Vabariigi nimel Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-51153
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.04.2008.a., Tallinn
Kohtunik
Maie Seppo
Kohtuasi
MOÜ (pankrotis) hagi TŠ vastu 405 986,17 krooni tagasivõitmiseks 05.03.2008.a.
Kohtuistungi toimumise kuupäev Asja arutamise juures viibinud ja kohtuistungil osalenud isikud
istungisekretär K Lember hageja esindaja advokaat K Pedak kostja esindaja vandeadvokaat K Aavik
Hagi rahuldada. Tunnistada kehtetuks MOÜ (pankrotis, reg.kood XXX, registrijärgne aadress XXX)) poolt TŠle (i.k. XXX, elukoht: XXX) teostatud rahaliste kohustuste täitmised 29.09.2006.a. summas 180 000 krooni, 12.10.2006.a. 2 496,17 krooni, 09.11.2006.a. summas 23 490 krooni ja 14.11.2006 summas 200 000 krooni, kokku 405 985,17 krooni. Välja mõista TŠ kehtetute tehingute alusel saadud 405 986,17 krooni MOÜ (pankrotis) kasuks.
Kohtukulud jätta kostja kanda. Eesti Vabariigi kasuks mõista riigilõiv TŠ välja pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest.
Harju Maakohtu 30.08.2007.a. määrusega algatati MOÜ pankrotiavaldus ja 08.10.2007.a. otsusega kuulutati välja MOÜ pankrot. Pankrotihalduriks määrati KPedak. Kostja on MOÜ osanik, kellele kuulub MOÜ osa nimiväärtusega 40 000 krooni. Kostja omandas nimetatud osa 02.08.2006.a. MOÜ osakapitali suuruseks nimetatud ajal oli 120 000 krooni, seega kuulub kostjale 33,33% äriühingu osadega määratud häältest. Ajavahemikus 28.0914.11.2006, s.t. vahetult enne äriühingu majandustegevuse lõppemist , tehti kostjale kui hageja lähikondsele ülekandeid summas 405 986,17 krooni .
Pankrotivara nimekirja alusel on hageja pankrotimenetluses 51 võlausaldajat, kelle nõuete kogusumma on vähemalt 9 651 114,33 krooni. Hageja palub juhindudes Pankr § 109 lg1, § 110 lg1 p4, § 110 lg3, § 113 lg1p3, § 117 lg2 p2, § 118, § 119 tunnistada kehtetuks hageja poolt kostjale teostatud rahaliste kohustuste täitmised ja mõista kostjalt kehtetute tehingute alusel saadud 405 986,17 krooni MOÜ (pankrotis) kasuks.
Kostja vaidleb hagile vastu. Hagi ega sellele lisatud dokumentidega ei ole tõendatud, et hageja on kostjale hagis viidatud tagasimaksete tegemisega kahjustanud teiste võlausaldajate huve. Kostja andis hagejale laenu kolme laenulepingu järgi 679 000 krooni, tagasi sai aga üksnes 382 496 krooni. Tegemist oli igapäevases majandustegevuses vajalike tehingute täitmisega. Laenude eesmärk oli majandustegevuse jätkamine, laenu kasutati peamiselt võlgniku töötajatele töötasu ja komandeeringutasu maksmiseks. Pankrotiseaduse eesmärk ei ole soodustada pankrotiohus isikuga tehingute tegemisest hoidumist. 09.11.2006 tehtud makse summas 23 490 krooni selgitusega „kuluaruanne nov/002“ sisuks on kostjale kulude, mis kaasnesid kostjal isikliku pangakaardiga võlgniku juhatuse liikme Tarmo Müürisoo kasutuses olnud auto talverehvide eest tasumisega, hüvitamine. Tehing oli kostja majandustegevuses harilik tehing, mille tegemist ei saa käsitleda võlausaldajate huvide kahjustamisena PankS tähenduses. Ülejäänud 450 krooni oli EPOÜ poolt hagejale esitatud arvega rehvijooksu vahetuse eest, mille kostja tasus oma isiklikult arvelt.
Harju Maakohtu 08.10.2007.a. otsusega kuulutati välja MOÜ pankrot. PankrS § 109 lg1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel PankrS §-des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti välja kuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 113 lg1 p 3 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. PankS § 117 lg2 p 2 sätestab, et lähikondseks on juriidilise isiku osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 osadega määratud häältest. Kostjale kuulub 33,33% hageja osakapitalist, s.t. üks osa nimiväärtusega 40 000 krooni osakapitalist suurusega 120 000 krooni. Seega kohus leiab, et kostjat tuleb käsitleda PankS § 117 lg2 tähenduses juriidilisest isiku võlgniku lähikondsena. PankS § 113 lg2 alusel võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetusest teadis. Võlgniku poolt on tehtud TŠ kui hageja lähikondsele järgmisi ülekandeid AS Sampo pangakontolt: 29.09.2006 kanti üle 180 000 krooni, selgitus „laenulepingu tagasimakse“; 12.10.2006 kanti üle 2 469,17 krooni, ülekande selgitus „Laenulepingu tagasimakse“; 09.11.2006 kanti üle 23 490 krooni, ülekande selgitus „Kuluaruanne nov/002“; 14.11.2006 kanti üle 200 000 krooni, ülekande selgitus „Laenulepingu osaline tagasimaksmine“. Kõik ülaltoodud maksed on tehtud vahetult enne äriühingu majandustegevuse lõppemist. Pankrotiotsusega on tõendatud, et võlgnikul oli pankroti väljakuulutamise ajal kohustusi vähemalt summas 4 753 122,45 krooni ning võlgnik oli otsuse tegemise ajal püsivalt
maksejõuetu. Edasi leiab kohtuotsusega kinnitust, et pankrotivõlgniku majandustegevus lõppes juba novembris 2006.a. (toimiku lk.5-11) Maksu- ja tolliameti Põhja maksukeskuse 12.10.2007.a. korraldusest ilmneb, et seisuga 11.10.2006 oli hagejal pidev jooksev maksuvõlgnevus Eesti Vabariigi ees summas 821 630 krooni. (toimiku lk.99-100) Hagejal oli ka muid kohustusi, näiteks võlg E AS-le summas 173 247 krooni (toimiku lk.101104; M G AS-le summas 139 492,91 krooni (toimiku lk.105-112), G S Oy-le summas 1 438 288,67 krooni (toimiku lk.113-115). Kostja on mitte ainult hageja osanik, vaid ka finantsjuht ( toimiku lk.125,128). Pankrotivõlgnik ei ole koostanud 2006.a. majandusaasta aruannet. Hageja äritegevus lõppes faktiliselt 2006.a. 16.novembril. Kohtule on esitatud hageja kasumiaruanne ja bilanss seisuga 30.06.2006.a. (toimiku lk.117-124), mis näitab, et äriühingu kahjum seisuga 30.06.2006.a. oli kokku 2 145 914,66krooni. Kostja kui hageja osanik ja finantsjuht pidi teadma, et hagejal olid maksete teostamise ajal maksejõuetuse tunnused. Võlgnik oleks pidanud tasuma kõigepealt maksuvõlad ja kohustused teiste võlausaldajate ees ning alles siis rahuldama lähikondsete nõuded. Võlausaldajate huvid on kahjustatud võlgniku lähikondsele ülekantud summade suuruses. Kohus leiab, kuna laenud on tagastatud kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist võlgniku lähikondsele ja lähikondne ega võlgnik ei ole tõendanud, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline, tuleb hageja poolt kostjale teostatud laenude tagastamised tunnistada kehtetuks ja tehingute alusel saadud summad välja mõista kostjalt hageja kasuks. Lisaks laenude tagastamisele kanti kostjale 09.11.2006.a. üle 23 490 krooni põhjendusega „kuluaruanne nov/002“. Kostja on väitnud, et kostjale tasutud summas 23 040 krooni oli kostja majandustegevuses harilik tehing. Tegemist olevat võlgniku juhatuse liikme TM kasutuses olnud auto talverehvide eest tasumisega kostja poolt. 450,- krooni on EPOÜ poolt hagejale esitatud arvega rehvijooksu vahetuse eest , mille kostja tasus oma isiklikult arvelt. Kohus asub seisukohale, et võlgnik on eelistanud lähikondset teistele võlausaldajatele. Tegemist on väljamaksega, mis tehti kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist võlgniku lähikondsele, lähikondne ega võlgnik ei ole tõendanud, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline, mistõttu tuleb nimetatud rahalise kohustuse täitmine summas 23 040 krooni tunnistada kehtetuks. Kehtetute tehingute alusel saadud 405 986,17 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 173 lg1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehtu. Sellest tulenevalt tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Harju Maakohtu 13.12.2007.a. määrusega on kohus hageja täielikult vabastanud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Riigilõiv summalt 405 986,17 on 19 750,- krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista pärast asjas tehtud lahendi jõustumist riigi kasuks.
Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.