Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks-
14. oktoober 2009.a, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja kohtukantselei
Tsiviilasja number
2-06-2515
Tsiviilasi
Osaühingu Fhagi Osaühingu W vastu 75 580,75 krooni saamiseks
Hagi hind
43 189 krooni
Menetlusosalised ja nende
hageja Osaühing F(registrikood XXX asukoht XXX)
esindajad
hageja lepinguline esindaja advokaat Hannes O kostja Osaühing W (registrikood XXX, asukoht XXX) kostja seaduslik esindaja Jüri H 25.09.2009.a, avalik kohtuistung
Istungi toimumise aeg
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Osaühing F esitas 06.02.2006.a hagi Osaühingu W vastu. Hagiavalduse kohaselt pöördus 2003.a kostja hageja poole sooviga osta aknaid. 19.12.2003.a arvega andis hageja kostjale üle kauba maksumusega 259 189 krooni. Kostja on tasunud hagejale 216 000 krooni. Seega võlgneb kostja hagejale 43 189 krooni. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule on müüjal arve tasumisega viivitamisel õigus nõuda ostjalt viivist 0,1 % päevas. Kostja võlgneb hagejale viiviseid 32 391,75 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 43 189 krooni ja viivised 32 391,75 krooni, kokku 75 580,75 krooni. Kostja vastuväited Pooled sõlmisid akende müügilepingu 30.06.2003.a. Hageja pidi tellimuse täitma 2003.a 31.32 nädalal. Hageja oma kohustusi ei täitnud. Pooled sõlmisid 08.10.2003.a uue müügilepingu, mille kohaselt pidi hageja tellimuse täitma 42. nädalal. Tegelikult täitis hageja oma tarnekohustuse 51. nädalal. Kostja poolt ehitatava objekti valmimise tähtaeg oli 46. nädal ja leppetrahv kohustuste rikkumise eest 2000 krooni päevas. Kostja pidi akende mittetähtaegsest tarnimisest tekkinud viivitusest tulenevalt tasuma leppetrahvi 220 000 krooni. Lisaks sellele suurenesid tarne hilinemise tõttu objekti üldkulud 72 500 krooni. Samuti pidi kostja tasuma küttekulusid 34 300 krooni, kuna pidi akendeta ehitist kütma puhuriga. Kuna hageja on tekitanud kostjale kahju, siis ei nõustu kostja hagejale nõutud summat tasuma. Menetluse vahepealne käik Harju Maakohtu 16.05.2007.a määrusega jättis kohus hagi läbi vaatamata. Hageja esitas avalduse menetluse taastamiseks ning kohus taastas menetluse. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 08.10.2003.a müügilepingu, millega hageja müüs kostjale aknaid. Tellimuse täitmise tähtajaks oli 2003.a 42. nädal. Kostja kohustus hagejale maksma 259 189 krooni. Vaidlust ei ole selles, et kostja on tasunud 216 000 krooni. Seega on tasumata 43 189 krooni. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja täitis tellimuse 19.12.2003.a. Seega täitis hageja tellimuse hilinemisega. Siiski ei anna hageja poolt kohustuse täitmisega hilinemine kostjale õigust oma kohustuse täitmisest keelduda. Muid õiguskaitsevahendeid ei ole aga kostja kasutanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 43 189 krooni. Lepingu punkt 8.1 sätestab, et ostja maksab müüjale tähtajaks tasumata jäänud võlgnevusele lisaks viivist 0,1 % maksmata jäänud toote maksumusest iga viivitatud päeva eest. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise 32 391,75 krooni. Kostja on palunud viivist vähendada.
Vastavalt VÕS § 113 lg 8 võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kuna viivis on põhivõlast väiksem, ei saa viivist pidada ebamõistlikult suureks. Sellest tulenevalt ei ole viivise alandamine põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 32 391,75 krooni. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks kokku välja mõista 75 580,75 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.