Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.10.2009, Tallinn
Tsiviilasi
Andrei Voronini hagi Mehis Käo vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
10 396 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Andrei Voronini apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Andrei Voronin (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x-xx xxxxx xxxxxx), esindaja Jevgeni Tverdohlebov Kostja Mehis Kägu (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxx-xx xxxxxxx xxxxx)
Harju Maakohtu 19.12.2008 otsus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 19.12.2008 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta Andrei Voronini kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.29.09.2005 sõlmisid pooled üürilepingu, millega hageja andis kostja kasutusse eluruumi asukohaga Xxxxxx, xxxxx x-xx, tähtajaga 1 aasta.
2.29.05.2006 teavitas hageja kostjat üürilepingu lõpetamisest ja palus kostjal vabastada korter hiljemalt 01.08.2006. Kostja vabastas korteri ja andis võtmed üle 15.07.2006. Korteri üleandmisel selgus, et korter vajab remonti. Korteris olid kahjustatud toa ja esiku tapeet, seinad ja ukseava küljed olid kaetud joonistustega, köögikapil oli kast ja neli ust katki, toas oli kapi uks katki ja kapp oli kriimustatud, vannitoas oli dušisegisti katki, toas oli ühes kohas parkett maha lõhutud, tolmuimeja katki, kaks akna ribikardinat oli murtud ja toas oli maha lõhutud pistikupesa ning köögis puudus katteraami pesa. Rikutud mööblit ja tehnikat ei ole võimalik parandada ning need vajavad täielikku asendamist. Samuti puuduvad osad asjad kostja kasutusse jäetud voodipesust ja nõudest. Hageja oli sunnitud liituma ka uue telefoninumbriga, kuna kostja võlgnevuse tõttu oli Tele2 ja Elioni telefoninumbrid suletud.
3.Esmakor AS ja Velldoris AS kalkulatsioonide alusel on remondikulu 13 096 krooni, millele lisandub tolmuimeja maksumus 300 krooni.
4.Hageja palus kostjalt välja mõista kahju 13 396 krooni ja menetluskulud. Kostja vastuväited
5.Kostja ei tunnistanud hagi. Korter oli kahjustatud juba kostja sissekolimise ajal. Kostja tunnistas, et üksikud kriipsud pliiatsiga magamistoa seinal on tehtud kostja lapse poolt, millest kostja teavitas ka hagejat. Kostja maksis täies ulatuses kinni trepikojas toimunud remondi, samuti andis hagejale paar segistit, mille eest hageja kostjale ei maksnud.
6.Võtmete üleandmisel nägi hageja, millises olukorras korter oli. Hageja ei esitanud talle mingeid pretensioone ega nõudmisi kahju hüvitamiseks. Samuti andis hageja kostja kasutusse vana tolmuimeja, mis ei töötanud ja mille kostja viis hageja teadmisel garaaži. Kostja nõustus kahju hüvitamisega 3000 krooni. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
7.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis Mehis Käolt 3000 krooni Andrei Voronini kasuks. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.
8.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 29.05.2006 teavitas hageja kostjat üürilepingu lõpetamisest ja palus kostjal vabastada korter hiljemalt 01.08.2006. Kostja vabastas korteri ja andis võtmed üle 15.07.2006. Poolte vaidlevad selle üle, kas kostja tekitas hagejale kahju rikkudes kostja korterit.
9.Kohtule ei ole esitatud korteri üleandmise-vastuvõtmise akti, kus oleks fikseeritud korteri puudused peale üürilepingu lõppemist. Kohtule esitatud fotodest nähtuvalt ei ole tegemist puudustega, mida tavalise ülevaatusega ei saaks avastada. Hageja kohustus oli kontrollida korteri seisundit korteri üleandmisel ning teavitada kostjat viivitamata korteri puudustest. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks kostjat viivitamata teavitanud korteri puudustest. Seega hageja ei täitnud üürileandja VÕS § 336 lg-st 1 tulenevat kohustust. Lähtudes eeltoodust on hageja kaotanud õiguse nõuda kostjalt kahju hüvitamist.
2(4)
10.Kahju tekitamisest tuleneva kohustise tekkimiseks peab kannatanul olema tekkinud kahju, tekkinud kahju ja kahjutekitanu teo vahel peab olema põhjuslik seos, kahjutekitanu tegu peab olema õigusvastane ja kahjutekitanud peab olema kahju tekitamises süüdi. Eeltoodu tõendamiskoormis on hagejal. Hageja on kohtule esitanud fotod (tl 10-12 ja 19-23), millest nähtuvalt on kostja korter rikutud, kuid nimetatud fotodest ei nähtu, et korter on rikutud kostja poolt, samuti ei ole kohtule esitatud fotosid sellest, milline nägi korter välja enne korteri üürile andmist kostjale. Samuti ei ole korteri seisukorra kohta midagi märgitud üürilepingus. Hageja on kohtule esitanud Esmakor OÜ hinnapakkumise ja OÜ Velldoris hinnapakkumise, millede kohaselt läheks korteri remontimine maksma 13 005,51 krooni. Samas ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks nimetatud ulatuses kahju kandnud.
11.Kuna kostja tunnistas hagi 3000 krooni ulatuses ning oli nõus tasuma hagejale 2000 krooni tapeedi, värvide ja rullide eest, 100 krooni pistikupesa eest, 900 krooni dušisegisti ja selle vahetuse eest, siis kuulus hagi rahuldamisele 3000 krooni osas. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
12.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis välja mõistmata 10 396 krooni ja teha uus otsus, millega hagi täielikult rahuldada.
13.Kohtu järeldused teavituse mitteõigeaegsuse kohta on vastuolus tsiviilasja materjaliga. Pooled ei vaidle selle üle, et arutasid korteri kahjustusi nii lepingu kehtivuse ajal kui ka üürisuhte lõppemisel. Õigeaegsest teavitamisest väitis nii hageja, kui ka kostja. Seega puudustest õigeaegne teavitamine on tuvastatav TsMS § 231 lg 2 ja 4 korras ja ei vaja tõendamist. Kahjunõude võib esitada aegumistähtaja jooksul. Kostja väitis, et sai kahju hüvitamise nõude septembris. Seega esitas hageja kostjale nõude kohe, kui see võimalikuks sai.
14.Kahju suuruse kohta esitas hageja tõendid. Kostja on võtnud faktilised asjaolud omaks, kuid ei ole nõude kogusummaga nõus. Kohtuotsuses ei ole ühtegi põhjendust, miks kohus ei võtnud arvesse hageja esitatud tõendeid ja lähtus ainult kostja paljasõnaliselt nimetaud numbritest.
15.Kohtu arvamus, et kahju ei ole tekkinud, kui pole tõendeid kulutuste kandmisest, on vastuolus VÕS § 127 lg-ga 3, mille kohaselt kahjuks loetakse ka tulevikus tekkivad kulud, mis on seotud vara halvenemisega. Kahjustatud isik ei pea kandma kulutusi kohe, vaid võib seda teha peale hüvitise saamist.
16.Kostja väidab, et teab hageja nõudest sügisest 2006. Kostja ei vaidlusta oma kohustust 3000 krooni ulatuses, kuid ei ole seni kahju hüvitanud ka vaidlustamata osas, mis põhjustab hagejale ebamugavusi ja kahju. Sel põhjusel kostja vabastamine hageja menetluskulude kandmisest ei ole õiglane. Vastustaja seisukoht
17.Mehis Kägu ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
19.Kohus rahuldas hagi ulatuses, milles kostja nõuet tunnistas, ja jättis ülejäänud osas VÕS § 336 lg 1 alusel rahuldamata. Nimetatud sätte kohaselt üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused,
3(4)
mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada.
20.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks teavitanud üürnikku korteri vastuvõtmisel sellel esinevatest puudustest, mille eest ta praegu kahju hüvitamist nõuab, kusjuures tegemist on puudustega, mida oli võimalik avastada korteri tavalise ülevaatuse käigus. Ebaõige on apellandi seisukoht, et kostja on selle asjaolu TsMs § 231 lg-te 2 ja 4 alusel omaks võtnud, mistõttu ei vajanud see asjaolu tõendamist. TsMS § 231 lg 2 kohaselt on omaksvõtt faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Sellist nõustumist kostja oma kirjalikus vastuses hagile ei ole väljendanud. Kohtuistungil andis kostja järgmisi ütlusi: „ Andsin hagejale korteri üle, ta oli sellega rahul. Enne üleandmist läks ta veel pangast läbi, vaatas, et kõik on korras. Andsin talle veel segisti, oli väga õnnelik. Lahkusime sõbralikult“(tl 46). Seega ei ole kostja omaks võtnud ja tema ütlustest ei tulene, et korteri üleandmisel oleks fikseeritud puudused, mille eest kostja vastutab. Vastupidi, kostja ütlustest nähtub, et üleandmisel oli hageja korteri seisukorraga rahul.
21.Eeltoodu alusel on hageja kaotanud õiguse nõuda hüvitist korteri seisukorra halvenemise ja mööblile tekitatud vigastuste eest, mida oli võimalik koheselt näha, kuid mida ei fikseeritud korteri üleandmisel. Seetõttu ei oma antud asjas enam tähtsust kahju suuruse kindlakstegemine ja selleks esitatud tõendite hindamine.
22.TsMS § 163 lg 1 kohaselt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seega oli menetluskulud poolte endi kanda jätmine seaduslik. Pealegi jäi hagi enamikus osas rahuldamata ning võrdelisel jaotamisel oleks enamik kõigist menetluskuludest jäänud just hageja kanda.
23.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel Andrei Voronini kanda.
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Ulvi Loonurm
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.