Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ASJAOLUD

POOLTE SEISUKOHAD

MENETLUS KOHTUS

PK, UE, RL, AR, MMV, KK, AL, RT, OJ, AK ja VK esitasid kohtusse hagi KVOÜ vastu kostja kohustamiseks jätkata hagejate veega varustamist. 18.12.2007 esitatud hagiavalduse kohaselt XXX pereelamute grupi detailplaneeringu alal pakub piirkonna elanikele ühisveevärgi abil veega varustamise teenust KVOÜ, kellele kuulub nimetatud piirkonnas aadressil XXX tootmismaa, mille oluliseks osaks on puurkaev-pumpla. Puurkaevu kasutamiseks on olemas vee erikasutusluba, mis näeb muuhulgas ette veevarustuse K pereelamute grupi alal. K pereelamugrupi alal ühisveevärgi abil veega varustamise teenuse pakkumise aluseks on kinnistuomanikega sõlmitud teenuslepingud. Osade kinnistuomanikega ei ole kirjalikke lepinguid sõlmitud, kuid nendele esitatakse ning nende poolt tasutakse regulaarselt arveid vee kasutamise eest. 21.08.2007 võttis Rae Vallavolikogu vastu otsuse nr 296 „Veeettevõtja määramine ja tema tegevuspiirkonna kehtestamine”, millega määras kostja veeettevõtjaks K pereelamute grupi detailplaneeringuga määratud alal. Vastavalt otsuse punktile 3 pidi otsus jõustuma Kostja ja AS E vahel reovee ärajuhtimise teenuse osutamise lepingu sõlmimise päevast. Kostja tegevusetuse tõttu ei ole lepingut seni sõlmitud. 11.12.2007 teavitas kostja juhatuse liige RP vähemalt ühte piirkonna elanikku sellest, et katkestab veevarustuse alates 20.12.2007, põhjendusel, et Rae Vallavalitsus väidetavalt „ei ole suutnud seadustada” Kostja tegevust vee-ettevõtjana. Samal päeval ilmus samasisuline info ka ajalehes „Postimees”, mille veergudel Kostja esitas samuti õigusvastaseid põhjendusi veevarustuse katkestamisele. Postimehes ilmunud artiklis viitas Rae vallavanem RU võimalusele taastada veevarustuse katkestamise korral veevarustus alternatiivse ühenduse kaudu. Nimetatuga seoses saatis kostja juhatuse liige RP valda elektronkirja teel teatise, milles selgitas, et pumpla seiskamise korral jäävad pumbamaja siibrid avatuks ja mujalt torudesse sattuv vesi hakkaks jooksma pumplasse, mistõttu alternatiivse ühenduse loomine ei ole tehniliselt võimalik. Sama kinnitas kostja juhatuse liige RP ka ajalehes „Postimees” 17.12.2007 ilmunud artiklis. Ka nimetatud artiklis ei esitanud

2-07-52602 kostja esindajad mitte ühtegi argumenti, mis kasvõi ligilähedaselt meenutaks seaduslikku põhjendust veevarustuse sulgemisele. Hagi on õiguslikult põhistatud järgmiselt: Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse (edaspidi: ÜVVKS) § 1 lg 1 kohaselt reguleerib nimetatud seadus muuhulgas kinnistute veega varustamist ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni kaudu ning sätestab sellega seonduvad riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused. ÜVVKS § 2 lg 1 järgi on ühisveevärk ja –kanalisatsioon ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. ÜVVKS § 7 lg 1 kohaselt on vee-ettevõtja eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reovee ärajuhtimist. ÜVVKS § 8 lg 2 kohaselt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kaetud alal on kliendil õigus saada ühisveevärgist vett ning juhtida ühiskanalisatsiooni reovett. ÜVVKS § 8 lg 3 kohaselt on ühisveevärgist vee võtmise aluseks leping, mis vastavalt ÜVVKS § 8 lg 4 tuleb sõlmida kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirja alusel. Nimetatud eeskiri peab ÜVVKS § 8 lg 4 p 6 kohaselt sisaldama vee andmise katkestamise ning taastamise korda. Seejuures vastavalt ÜVVKS § 8 lg 41 ei saa vee andmise katkestamise põhjuseks lugeda juhust, kui vee-ettevõtja ja kliendi vahel puudub kirjalik leping, kuid veeettevõte esitab regulaarselt tarbitud vee eest kliendile arveid ning klient on arved õigeaegselt tasunud. Rae Vallavolikogu 21.03.2006 määrusega nr 18 kinnitatud „Rae valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni kasutamise eeskirja” § 12 sätestab vee andmise piiramise, katkestamise ja taastamise korra. Kostja poolt teenindatavas piirkonnas elab üle 50 elaniku ning kostja vastab ka ÜVVKS § 7 lg 1 sätestatud vee-ettevõtja tunnustule. Seega on Kostjale kuuluva kinnistu oluliseks osaks oleva puurkaev-pumpla näol tegemist osaga ühisveevärgist. Rae Vallavolikogu 21.08.2007 otsusega on määratud ka kostja kui vee-ettevõtja teeninduspiirkond. Kuna nimetatud otsuse punkti 3 kohaselt pidi otsus jõustuma kostja ja AS E vahel reovee ärajuhtimise teenuse osutamise lepingu sõlmimise päevast, ning kostja tegevusetuse tõttu ei ole nimetatud lepingut seni sõlmitud, siis on kostja asunud seisukohale, et tema tegevus vee-ettevõtjana „ei ole seadustatud”. Mida kostja nimetatud avalikkusele paisatud väljendiga täpselt silmas peab, on ebaselge. Võttes arvesse kostja ähvardusi veevarustus sulgeda, oletavad hagejad, et kostja arvates ei pea ta täitma vee-ettevõtja kohustusi. Esiteks on sellise väite esitamine hagejate suhtes äärmiselt pahauskne olukorras, kus kostja on piirkonna elanikele ühisveevärgi abil veega varustamise teenuse lepingu sõlmimise ettepanekut tehes ning lepinguid sõlminud esinenud veeettevõtjana. Kui kostja leiab, et tegelikult puuduvad tal vee-ettevõtja kohustused, mille täitmine tagab stabiilse veega varustamise, siis on ta piirkonna elanikke sisuliselt petnud, veendes neid valeinformatsiooni esitamise teel endaga lepinguid sõlmima, seejuures pidamata endale siduvaks vee-ettevõtja kohustusi. Teiseks aga tuleb märkida, et ka siis, kui kostjal puuduksid ÜVVKS-s sätestatud vee-ettevõtja kohustused, puudub tal mistahes alus veevarustuse katkestamiseks. ÜVVKS § 7 lg 4 kohaselt kuni vee-ettevõtja ja tema tegevuspiirkonna määramiseni on seni ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni abil veevarustuse ärajuhtimise teenuseid osutanud ettevõtja kohustatud jätkama oma tegevust lepinguga määratud ajani. Hagejate näol on tegemist kinnistuomanikega K pereelamute grupi detailplaneeringuga määratud alal. Kuna kostja ei ole mitte ühtegi hagejat vahetult teavitanud veeühenduse katkestamise plaanist, siis sai enamik hagejaid sellest teada alles paar päeva enne hagi esitamist 18.12.2007. Leping Advokaadibürooga Laus & Partnerid sõlmiti hagejate poolt 17.12.2007. Kuna õiguste kaitseks hagi ja hagi tagamise avalduse esitamisega ei saanud viivitada, siis ei ole enamik hagejaid jõudnud advokaadibüroole esitada kõiki asjassepuutuvaid lepinguid, arveid ja arvete tasumist tõendavaid dokumente. On endastmõistetav, et käesoleva, mitme isiku huvides esitatud hagi ettevalmistamine ja kõigi vajalike tõendite kogumine võtab aega rohkem kui 1-2 päeva. Siiski soovisid hagejad anda kõige selgemalt märku soovist ja valmisolekust oma õigusi kaitsta ning esitada mitte üksnes hagi tagamise avalduse enne hagi esitamist, vaid ka esialgse hagiavalduse, mida hagejad hiljem täiendada soovivad. Käesoleval hetkel saab kohtule esitada kolme erineva hageja (PK, UE ja AK) ja kostja vahel sõlmitud teenuslepingud ning nelja hageja (MMV, RT,

2-07-52602 AK, VK) osas kostja poolt vee tarbimise eest esitatud arved ja/või arvete tasumist tõendavad dokumendid. Nimetatud tõenditest nähtub üheselt asjaolu, et kostja osutab kõnealuses piirkonnas ühisveevärgi abil veega varustamise teenust, sõlmides kinnistuomanikega lepinguid, esitades arveid ning saades teenuste eest tasu. Nagu nähtub kõigi kolme kohtule esitatud lepingu punktidest 6.2, on lepingud hagejatega tähtajatud. Tähtajatuteks tuleb lugeda lepingud ka nende hagejatega, kellega ei ole kirjalikku lepingut sõlmitud, kuid kellele on seni regulaarselt ühisveevärgi abil veega varustamise teenust osutatud. Juhul kui kostjat käsitelda vee-ettevõtjana, siis vastavalt ÜVVKS § 8 lg 4 p 6 ei saa ta ühisveevärgi abil veega varustamise teenuse pakkumist katkestada muudel alustel, kui sellistel, mis on sätestatud Rae valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni kasutamise eeskirja §-s 12. Kostja ei ole osundanud mitte ühelegi nimetatud sättes ettenähtud alusele ning hagejatele teadaolevalt mitte ühtegi sellist alust ka ei eksisteeri. Seejuures juhivad hagejad tähelepanud selle, et vastavalt Rae valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni kasutamise eeskirja §-le 12 saab vee andmise katkestamine reeglina toimuda vaid kliendi eelneva kirjaliku etteteatamisega, vaid väga piiratud ja erandlikel juhtudel (nt loodusõnnetus) saab vee andmise katkestamine toimuda ette teatamata. Seega juhul, kui kostjat käsitleda veeettevõtjana, on tema ajakirjanduse vahendusel tehtud ähvardus vee andmise katkestamiseks ilmselgelt ebaseaduslik. Juhul, kui kostjat ei saa käsitleda vee-ettevõtjana, reguleerib tema õigusi ja kohustusi ÜVVKS § 7 lg 4, VÕS-s käsunduslepingu kohta sätestatud ning tsiviilõiguse üldisi põhimõtted. Kuna hagejatega sõlmitud lepingud on tähtajatud, siis kuulub kohaldamisele VÕS § 630. Nimetatud paragrahvi 1. lõike kohaselt võib kumbki lepingupool tähtajatu käsundusleping kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda, ent lg 2 kohaselt võib käsundisaaja tähtajatu käsunduslepingu siiski üles öelda üksnes tingimusel, et käsundiandja võib käsundi esemeks oleva teenuse saada muul viisil, kusjuures nimetatud keelu rikkumise korral tuleb käsundiandjale hüvitada kogu sellest tekkinud kahju. Nagu hagiavalduse punktist 1.4 ning Lisades 7 ja 8 nähtub, on kostja käesoleval juhul ise nii Rae Vallavalitsusele kui avalikkusele teatanud, et tema poolt pumpla seiskamise korral ei oleks hagejatele ühisveevärgist alternatiivse veeühenduse loomine võimalik. Arvestada tuleb ka VÕS § 195 lõiget 1, mille kohaselt lepingu ülesütlemine saab toimuda üksnes ülesütlemisavaldusega. Kostja ei ole mitte ühelegi hagejale ülesütlemisavaldust esitanud. Seega on kostjal kohustus hagejatele vee andmist jätkata sõltumata sellest, kas tal teoreetiliselt eksisteerib mingi alus lepingu ülesütlemiseks. Seega ei saa tekkida tõsiseltvõetavat vaidlust selle üle, et kostja poolt hagejatega lepingute katkestamine oleks vastuolus VÕS § 630 lõikes 2 sätestatud selge keeluga ning järelikult oleks hagejatele vee andmise katkestamine õigusvastane sõltumata sellest, kas kostja on vee-ettevõtja või mitte. Oluline on tähelepanu juhtida ka VÕS § 6 lg 1 ja TsÜS § 138 lg 1, mille järgi võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõtte kohaselt, ning TsÜS § 138 lg 2, mille järgi õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Käesoleval juhul on kostja tegutsemise motiivid erakordselt pahausksed. Nagu eelpool märgitud, ei ole kostja mitte üheski avalikkusele, Rae Vallavalitsusele või piirkonna elanikele esitatud avalduses suutnud välja tuua isegi vaieldavat alust vee andmise katkestamisele. Hagejate hinnangul ei saa see olla juhuslik, vaid kostja on teadlik oma plaanitava tegevuse õigusvastasusest. Kuna kostjal puudub tegelik alus hagejatele vee andmise katkestamiseks, siis ta ei püüagi vastavaid põhjendusi otsida, vaid juhib selle asemel avalikkuse tähelepanu kõrvale täiesti asjassepuutumatute väidetega kostja ja Rae valla vahel eksisteeriva õigusvaidluse kohta. Võimalikud õigusvaidlused Kostja ja Rae valla vahel ei mõjuta hagejate õigust nõuda kostjalt ühisveevärgi abil veega varustamise teenuse osutamise jätkamist. Kostja ilmselgeks eemärgiks on olnud luua avalikkusele mulje sellest, et tema kuritahtlik plaan jätta terve arenduspiirkonna elanikud vahetult enne jõule veeta on kuidagi „põhjustatud” Rae valla tegevusest. Seega sisuliselt kasutab kostja hagejad „pantvangidena” selleks, et kasutada väljapressimistaktikat Rae vallaga peetavates õigusvaidlustes. Kahetsusväärselt on ajakirjandus kostja „konksu” juba alla neelanud: selle asemel, et vastavalt tegelikele asjaoludele kirjeldada seda, kuidas kostja plaanib õigusvastaselt katkestada vee andmist, on ajalehe „Postimees” ajakirjanik J Purga oma

2-07-52602 11.12.2007 artiklis leidnud, et „Rae valla ja kinnisvaraarendaja vaidlus ähvardab mitukümmend Rae valla Rae küla peret jõuludeks ilma veeta jätta”. Eriti küüniline ja vastutustundetu on kostja väljapressimisplaani ajastus: ehkki jõulude ajal on ajalooliselt olnud tavaks isegi sõjategevuses rahu teha, on kostja vee katkestamise ajastanud just pühadeaegseks perioodiks, ilmselt sooviga hagejatele maksimaalselt kahju tekitada. VÕS § 101 sätestab õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral. Kuna nimetatud paragrahv asub VÕS üldosas, siis vastavalt VÕS § 1 lg 1 kohaldub see nii lepinguliste kui lepinguväliste kohustuste puhul (ehkki mitte kõik selle üksikud punktid). VÕS-s puudub üldnorm, mis sätestaks võlausaldaja õiguskaitsevahendid juhuks, kui võlgnik ähvardab kohustuse rikkumisega. Samuti puudub käsunduslepingute regulatsioonis erinorm, mis vastavat olukorda reguleeriks. Seetõttu tuleb TsÜS § 4 kohaselt analoogia alusel lähtuda sättest, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet. Antud juhul on selliseks sätteks VÕS §-st 1055, mis reguleerib lepinguvälise kahju tekitava tegevuse keelamist. Nimelt VÕS § 1055 lg 1 kohaselt juhul, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Hagejad on seisukohal, et analoogia alusel olukorras, kus käsundisaaja on vastuolus VÕS § 630 lg 2 ähvardanud katkestada käsunduslepingust tuleneva kohustuse täitmise, ning see võib tekitada suure kahju käsundiandjatele, kel puudub võimalus saada teenust muul viisil, on käsundiandjatel õigus esitada käsundisaaja vastu nõue hoiduda käsunduslepingu rikkumisest ning jätkata käsunduslepingust tulenevate kohustuse täitmist. Hagiavalduses esitasid hagejad ka taotluse hagi tagamiseks. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes TsMS § 134 lg 2, § 207 lg 1 p 2, § 377 lg 2, § 378 lg 1 p 3 ja 10; TsÜS § 4, § 138 lg 1 ja 2; VÕS § 6 lg 1, § 630 lg 2, (analoogia alusel) VÕS § 1055 lg 1, Palusid hagejad:

2-07-52602 esitamise ajal kõiki K ja K elanikke joogiveega. Kostja palus TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel jätta hagi läbi vaatamata. Kostja kinnitas, et nõustub hagis toodud väitega, et ta osutab K maaüksusel ühisveevärgi teenust. Samas soovis kostja juhtida hagejate ja kohtu tähelepanu asjaolule, et kostja ei ole antud piirkonnas vee-ettevõtja, seda tingituna asjaolust, et Rae valla vallavolikogu ei ole teda vastava piirkonna vee-ettevõtjaks määranud. Rae Vallavolikogu 08.07.2003 otsusega nr 108 kehtestati Rae küla K pereelamute grupi detailplaneering, mille punkt 4.1 sätestab, et planeeritavale alale on kavas rajada puurkaev, mille tootlikkuseks arvestatakse 150 m3/d. Kuna ala veevajadus on ligikaudu 30 m3/d siis puurkaev rajatakse sellise arvestusega, et tulevikus saavad selle vett tarbida ka kõrvalkinnistute elanikud. Vee erikasutusloa nr HR0876 punktis 1.10 on täpsustatud vett tarbivad isikud. Vastava sätte kohaselt on tegevuse iseloomustuseks veevarustus K pereelamute grupp; U ; K ; K , M; V ; R ; T ; P ; O ; U 1 ja 2; K ; L ; J 1 ja 2; V – J ; K maaüksused. Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni seaduse § 4 lg 1 sätestab, et ühisveevärk ja kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Kui kohalikul omavalitsusel puudub ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava, võib ühisveevärki ja -kanalisatsiooni rajada detailplaneeringu alusel kuni selle arendamise kava valmimiseni tingimusel, et detailplaneering sisaldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõudeid. Rae Vallavolikogu 21.08.2007 otsus nr 296 „Veeettevõtja määramine ja tema tegevuspiirkonna kehtestamine" ei ole tänase seisuga jõustunud, kuna kostja on selle Tallinna halduskohtus vaidlustanud ning asi on menetluses (3-07-1994). Vaidlustatud otsuse punkt 1: Määrata KVOÜ (registrikood XXX) vee-ettevõtjaks ja kehtestada tema tegevuspiirkonnaks Rae külas asuva K pereelamute grupi detailplaneeringuga määratud ala, vastavalt lisatud piirikirjeldusele -vastav punkt ei ole arvestanud täies ulatuses kaebaja 30. mail 2007 esitatud taotlust ja on vastuolus Rae Vallavolikogu 08.07.2003 otsusega nr 108. Vaidlustatud otsuse punkt 3: Käesolev otsus jõustub KVOÜ ja AS E vahel reovee ärajuhtimise teenuse osutamise lepingu sõlmimise päevast-vastav punkt on vastuolus HmS § 55 lg 1 ning täielikult sisuliselt ja juriidiliselt motiveerimata, seega vastuolus HmS § 56 lg 1 ja 2. Tegemist on otsuse punktiga, mille täitmine ei ole võimalik, kuna kostja ei tekita reovett. Lisaks eeltoodule soovis kaebaja kohtu tähelepanu juhtida asjaolule, et ülalnimetatud punkti rakendumine reaalsuses ei ole võimalik, kuna AS E ja piirkonna elanike vahel on sõlmitud reovee vastuvõtulepingud. Kostja kinnitas, et ta ei nõustu hagiavalduse p 1.2 toodud väitega, et kõigi kinnistuomanikega on sõlmitud teenuslepingud. Kostja on tarninud hagejatele vett, saades sellega pidevalt majanduslikku kahju. Mitmed hagejad on keeldunud kostjaga teenuslepingute sõlmimisest, viidates Rae vallavalitsuse poolt antud selgitusele, et kostjal puudub õigus vastavas piirkonnas vett müüa. Eeltoodut kinnitas kostja hagejate KK, VS ja AR avaldustega. Hagejad kinnitavad, et kostjat ei ole antud piirkonnas vee-ettevõtjaks määratud. Kostja on vastava korralduse tänase seisuga vaidlustanud. Hagejate viited kostja tegevusetusele on pahatahtlikud ega vasta tõele. Kostja on korduvalt pöördunud Rae vallavalitsuse ja AS E poole sooviga lahendada tekkinud olukord. Kahjuks on olukorra lahendamine jäänud toppama just vallavalitsuse ja AS E tegevuse tõttu. Kostja esindajad on korduvalt kohtunud vallavalitsuse ja AS E esindajatega, kuid lahendit tänaseni leitud ei ole. Kostja nõustub hagejate väitega, kuid soovib juhtida hagejate tähelepanu asjaolule, et veega varustamise lõpetamine on põhistatav lepingu ülesütlemisena lepinguliste kohustuste eiramise tõttu hagejate poolt. Osad hagejad on keeldunud kostjaga lepingute sõlmimisest, kuid tarbivad käesoleva ajani hageja poolt osutatavat teenust. Kostja nõustub, et ta on täitnud vastavas piirkonnas vee-ettevõtja kohustusi. Samas juhib kostja hagejate tähelepanu asjaolule, et teda ei olnud kuni 21.08.2007 vastavas piirkonnas veeettevõtjaks määratud ning vastav vallavolikogu otsus ei ole tänaseni jõustunud. Samuti ei ole Rae Vallavalitsuse ja kostja vahel sõlmitud mittemingisugust lepingut, mis kohustaks kostjat elanikke veega varustama. Lisaks eeltoodule on osad hagejad jätnud tarbitud vee eest tasumata. Seega on kostjal alus lepingute erakorraliseks ülesütlemiseks VÕS § 196 alusel. Kostja nõustub, et vajalik on teenuslepingute liitumise sõlmimine hagejatega, mis eeldab kostja määramist antud piirkonna vee-ettevõtjaks. Seega kutsub kostja hagejaid üles asja lahendama kompromissiga. Hetkel kahjuks vald kostjat vee-ettevõtjana ei tunnista. Hagejate väited veega varustamise võimalikust lõpetamisest lühiajalisest etteteatamisest ei ole kohased, kuna kostja teavitas neid esmakordselt 30.11.2007 läbi Rae vallavalitsuse võimalikust veevarustuse lõpetamisest. Vastavas punktis väidetu ei ole hetkel asjakohane, kuna kostja jätkas vabatahtlikult veega varustamist. Kostja on

2-07-52602 seisukohal, et tema poolt vee andmise lõpetamine on tulevikus õiguspärane juhul, kui ta ütleb lepingud üles klientidega, kes saadud teenuste eest ei tasu. Hetkel kostja annab vabatahtlikult kõigile tarbijatele vett, mistõttu puudub alus vee tarnimise osas vaidlusi jätkata. Kostja nõustub asjaoluga, et pooled peavad vastastikku käituma heas usus. Lähtuvalt eeltoodust on kostja vabatahtlikult jätkanud ka vee andmist tarbijatele. Ühtlasi palub kostja hagejaid käituda heas usus ja sõlmida kirjalikud lepingud ning likvideerida varasematest perioodidest tekkinud võlgnevused täies ulatuses. Kostja on seisukohal, et hetkel puudub vaidlus hagiavalduse vaadeldava punkti osas, kuna kostja jätkab vabatahtlikult tarbijate veega varustamist. Kostja leidis, et vaidlust on võimalik lahendada kompromissiga ja kutsub hagejaid üles konstruktiivsele arutelule pooltevaheliste suhete reguleerimiseks. Juhul, kui pooled kompromissile ei jõua, lubas kostja kaaluda vastuhagi esitamise võimalust. Kostja esitas lisadena:

2-07-52602 määrus. Faktiks jääb asjaolu, et hagi tagamise määrus tehti ja oli sisuliselt kõigile asjaosalistele teada vähemalt 2 tundi enne RP poolt elektronkirja saatmist selle kohta, et ta vee andmist ei katkesta. Seega on ülimalt tõenäoline, et nimetatud kiri saadeti hr Paju poolt pelgalt mulje loomiseks selle kohta, et juba tehtud hagi tagamise määrus ei mõjutanud teda vee andmise katkestamisest loobuma, vaid tegemist oli vabatahtliku otsusega. Igal juhul ei oma aga nimetatud küsimus õiguslikku tähendust, sest hagi kuulub rahuldamisele TsMS § 440 lg 1 alusel sõltumata sellest, kas oma õigusvastaste ähvardustega hagi esitamise põhjustanud kostja esindaja teadis hagi esitamisest sel hetkel, mil ta nõustus vee andmist jätkama. Endastmõistetavalt ei sea hagejad kahtluse alla kostja õigust katkestada vee andmine olukorras, kus selleks eksisteerib seadusest või lepingust tulenev alus. Sellest tulenevalt pakkusid hagejad kostjale 06.02.2008 järgmise sisuga kompromissi:

2-07-52602 jätta hagi läbi vaatamata. Kostja ei ole hagejate veega varustamist katkestanud ja teavitas sellest hagejaid enne kohtu poolt hagi tagamise määruse tegemist. Kostja palus jätta kohtu- ja õigusabikulud täies ulatuses hagejate kanda. Kostja esindaja juhtis kohtu ja hagejate tähelepanu sellele, et kostja jätkas vee andmist elanikele täiesti vabatahtlikult ja kohtuvaidlusega ei ole sellel tegevusel mitte mingit otsest ega kaudset seost. Kostja on olnud kogu aeg seda meelt, et elanikud peavad vett saama vaatamata sellele, et Rae Vallavalitsus ei ole kostjale selleks seaduslikku alust loonud. Hagejate esindaja väitis, et kostja pidi olema teadlik hagi tagava kohtumääruse olemasolust. Kostja esindaja kinnitas veelkord, et kostja saatis teated elanikele ja Rae Vallavalitsusele veevarustuse jätkamisest enne kui sai teada kohtumääruse olemasolust.Teated saadeti elektronkirja teel kella 15.24. ja 15.47. vahelisel ajal. Rae Vallavalitsust teavitati 19. 12. 2007. kell 15. 38. Kostja esindaja ei olnud teadlik hagi tagavast kohtumäärusest. Selle kohta, et elanikud on kohtu poole pöördunud, puudus kostjal igasugune teave. Hagejate väide, et kostja esindaja ei nõustunud kompromisslepet sõlmima, ei pea paika. Kostja ei saa nõustuda hagejate väitega, et vee kvaliteet saaks olla põhjuseks lepingute mittesõlmimisel või tarbitud vee eest tasumata jätmisel. Kostjale on väljastatud Tallinna Tervisekaitsetalitusest müügiluba , millega võivad kõik soovijad Tervisekaitsetalituse kodulehel ka tutvuda. Seega ei ole hagejate esitatud väide tõene, nagu ei vastaks vesi kvaliteedinõuetele. Vee müüki jälgitakse pidevalt Tervisekaitsetalituse poolt. Vee müügiga tegelevatel ettevõtetel on veekontrolli kava, mille tingimustest tuleb lähtuda kvaliteedi tagamisel. See, et sügavalt maapõuest tulev vesi on tugevalt gaseeritud, ei ole kostja süü. Selleks et liigne gaas eraldada, tuleb paigaldada gaasieraldaja, mis aga on väga suur investeering. Kuni Rae Vallavalitsus ei ole kostjat tunnistanud vee-ettevõttena ega sõlminud kostjaga seadusest tulenevaid lepinguid, samuti kinnitanud ametlikult kaevule varustuspiirkonda, ei ole kostjal võimalik seda investeeringut teha. Samas kinnitas kostja esindaja, et kõrge gaseeritus ei ole tarbijatele ohtlik. Kostja esindaja nentis, et hea meel on tõdeda, et hagejad on kohtuvaidluse käigus mõistnud, et kostja pole kunagi kahtluse alla seadnud, et K ja K elanikel on õigus vett saada. Hagejad, suutmata oma seisukohta nagu kostja oleks tahtnud neid pahatahtlikult ilma veeta jätta, faktidega kaitsta, tunnistavad ka ise, et neid ei tahetud ilma veeta jätta. Täiesti mõttetu ja alusetu on hagejate süüdistus ähvardusest. Oma teates, mille kostja elanikele saatis, teavitati elanikke tekkinud olukorrast. Mitte üheski lauses ei ole ähvardust, et inimesed jäetakse ilma veeta. Teadaanne, et kostja lõpetab vee andmise, ei tähenda automaatselt seda, et elanikud jäävad ilma veeta. Keegi teine, antud juhul Rae Vallavalitsuse poolt selles piirkonnas vee-ettevõttena tunnustatud E , oleks pidanud seda tegevust jätkama. Kuna aga vallavalitsus neid selleks ei kohustanud, otsustas kostja vee andmist jätkata. Siinkohal rõhutas kostja esindaja veelkord, et kostjat ei ole Rae Vallavalitsuse poolt vee-ettevõttena tunnustatud. Kostja esindaja juhtis hagejate tähelepanu sellele, et kõik elanikud, kes kostja poole pärast teate saamist pöördusid, said teada, et vee andmist ei katkestata. Kostja esindaja kinnitas, et K ja K elamurajooni elanikke ei ole tahetud ega ei taheta ka tulevikus ilma veeta jätta. Kostja ei ole isegi temale maksmisest keeldunud hagejate veega varustamist katkestanud, kuigi kostjal on selleks olnud mitu aastat aega ja piisavalt juriidilist alust. 09.06.2008 istungil hagejate esindaja kinnitas, et probleeme vee andmisega on, aga vee kvaliteet ja vee eest tasumine ei puutu käesolevasse vaidlusesse. Varsti pärast hagi esitamist sai selgeks, et tegelikult vaidlust ei olegi. Kui kostjal on õigus katkestada vee andmine, siis seda tuleks vaadelda eraldi iga konkreetse elanikuga, kuid see on omaette vaidlus. Haginõudeks on kohustada kostjat hoiduma hagejatele vee andmise katkestamisest või sellega ähvardamisest ilma, et sellel oleks seadusest või lepingust tulenev alus. Taoliselt on hagejad formuleerinud oma nõude 28.02.2008. See on ka hagejate lõplik nõue. On olemas kehtiv haldusakt (Rae vallavolikogu otsus 21.08.2007, mis määras kostja veeettevõtjaks ning sellest lähtuvalt kostja on kohustatud vett andma. Halduskohtus ei ole kostja kaebust menetlussegi võetud. Hagejate esindaja avaldas, et formaalselt see akt on olemas, tänaseks hetkel kostja ei ole veeettevõtja,

2-07-52602 kuna see otsus ei ole jõustunud. Kostja on sellest keeldunud, kuid samas see ei puutu vaidlusesse. Sõltumata sellest, kas kostja on vee-ettevõtja, ei ole tal õigust katkestada inimestele vee andmist ja tal ei ole võimalik lepingut lõpetada. Hagejate esindaja kinnitas, et temale jääb arusaamatuks, mis puutub vaidlusse see, kes on saadud vee eest makstud või mitte. Siis kostja ju saab selle lepingu üle vaadata mitte nii, et kõigi suhtes lihtsalt vee andmine katkestada. Siiamaani ei ole see otsus jõustunud. Kui kostja oleks nõus allkirja andma, siis puuduks ka vaidlus. Rääkides kompromissist selgus, et kostja on nõus sõlmima kompromissi vaid nendega, kes on vee eest temale maksnud. Hagejate esindaja kinnitas, et arvas, et pärast seda kui hagi oli tagatud ja ilmnes, et paralleelselt sellega tuli teade, et kostja ei katkesta vee andmist, siis ta eeldas, et vaidlus lahendatakse kiirelt kompromissiga. Lahendus olevat lihtne, et see konkreetne asi lahendada. Vallas arutati ka alternatiive, millest oleks seotud veeseadmete väljaostmisega. Teiseks alternatiiviks oleks olnud, et vald ei osta veeseadmeid välja, kuid garanteerib, et kostja saab neid ressursse kasutada. 09.06.2008 istungil olid isiklikult kohal ka hagejad UE, PK, MMV. Hageja UE ütles kohtus, et Raivo Pajuga on väljaspool kohut raske suhelda, kuna kostja esindaja ei ole oma vastustes järjepidev. Hageja MMV kinnitas, et talle on jäänud mulje, et RP ei soovi veesüsteemide arendust lõpule viia ja mingit kokkulepet temaga ei olegi võimalik sõlmida. Vee analüüs näitab, et vesi ei vasta kvaliteedile. Üks võimalus on mitte maksta vee eest. Tuleks paika panna, et vett antakse edasi ja siis ilmselt on võimalik liikuda kohtus edasi järgmiste küsimustega. Milliseid küsimusi hageja silmas pidas, ta ei avanud. Hageja esitas Terviskaitseinspektsioonist saadud joogivee keemilise analüüsi tulemuse (kd 1, lk 208), millest nähtub, et ammooniumi osas 05.11.2007 võetud vee proov ei vastanud sotsiaalministri 31.07.2001 määrusega nr 82 kinnitatud „Joogivee kvaliteedija kontrollnõuded ning analüüsimeetodid” nõuetele. Kostja esindaja kinnitas, et kostja ei ole ähvardanud elanikke ilma veeta jätta. Isegi need elanikud, kes ei ole vee eest maksnud, on vett edasi saanud. Vett ei võeta ära, kuna vald ei ole võimeline tagama elanikele vett. Kvaliteedi küsimus on omaette küsimus. Kostja ei ole Terviskaitsetalitusest saanud ühtki dokumenti ega ettekirjutust. Kostja jaoks on ükskõik, millise vastuse kohus annab. Kostja on elanikele vett andnud ja kas kohus kohustab või mitte, see ei muuda midagi. 01.08.2008 saatis kostja esindaja K ja K elamurajoonide elanikele, hagejate esindajale, Rae Vallavalitsusele ja kohtule kirja (kd 2, lk 22), kus teatas KVOÜ majandustegevuse lõpetamisest. Kirjas teatati, et ettevõtte rahalised vahendid on ebapiisavad K ja K elamurajoonide veega varustamise jätkamiseks. KVOÜ peatab majandustegevuse 25.08.2008. Alustatakse ettevõtte likvideerimist. Seoses sellega katkeb veevarustus antud elamurajoonides. Ühtlasi anti teada, et veeseadmed ja torustikud kuuluvad antud piirkonnas eravaldusse, ning informeeriti, et on peetud Rae Vallavalitsusega läbirääkimisi veeseadmete valla omandusse üleminekuks, kuid kahjuks tulutult. Avaldusele lisati toimunud läbirääkimiste tulemusel sündinud Rae Vallavalitsuse vastuse koopia (kd 2, lk 23). Kirjast selgub, et Rae Vallavalitsusel puudub huvi nii pumpla krundi kui seadmete vastu. Selleks et vald oleks valmis kaaluma transpordimaal paiknevate veetorustike ostmist, paluti kostja esindajal esitada veetorustiku rajamise kuludokumendid (nii arved kui nende tasumist kinnitavad dokumendid). 10.11.2008 esitas hagejate esindaja kohtule taotluse (kd 2, lk 35-38) 12.11.2008-ks kavandatud istungi edasilükkamiseks. Hagejate esindaja taotles kõnealuse kohtuistungi edasilükkamist järgmistel põhjustel. 29.08.2008 kinnitas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-08-55633 määrusega kokkuleppe AKi ja kostja vahel, millega Rae vald menetlusvälise isikuna võttis endale kohustuse pidada läbirääkimisi K elurajoonis asuvate veetorustike omandamiseks ning RP kohustus lubama

2-07-52602 läbirääkimiste ajaks, s.o. kuni 01.03.2009 kõnealust veetorustikku kasutada. Ehkki läbirääkimised on käesoleval hetkel mõnevõrra takerdunud põhjusel, et RP viivitab torustikku puudutava dokumentatsiooni vallale esitamisega, ei ole läbirääkimised siiski lõppenud ning vald loodab need eduka lõpuni viia. Kuna läbirääkimised puudutavad sama torustikku, mille kaudu veega varustamine on ka käesoleva kohtumenetluse objektiks, siis tähendaks torustiku omandamise osas kokkuleppele jõudmine ühtlasi ka seda, et langeksid ära käesoleva hagi aluseks olnud faktilised asjaolud ning käesoleva tsiviilasja saaks lõpetada kompromissi või hagist loobumisega. Seega on otstarbekas 12.11.2008 kohtuistungi edasi lükata ning mitte määrata uue kohtuistungi ajaks kuupäeva, mis oleks varasem kui tsiviilasjas nr 2-08-55633 märgitud läbirääkimiste lõpptähtaega 01.03.2009. 11.11.2008 saatis RP kohtule seisukoha seoses hagejate esindaja poolt esitatud taotlusega 12.11.2008 planeeritud istungi edasilükkamise kohta (kd 2, lk 40-41). Ta ei olnud, et istung edasi lükatakse ja tuletas meelde, et eelmisel istungil oli ka hagejate esindaja sunnitud tunnistama, et kostja vastu esitatud „süüdistus” on alusetu. Puudub mõte kohtumenetlust venitada. 12.11.2008 istungil kinnitas hagejate esindaja, et jääb esitatud kohtuistungi edasilükkamise taotluse juurde (kd 2, lk 43-44) ja kinnitas, et istung on edasi vaja lükata seepärast, et teha võimalikuks kompromissi sõlmimine hagejate ja kostja esindaja vahel. Hagejate esindaja kinnitas, et alates 01.03.2009 ei ole kostjal kohustust kedagi veega varustada. Luuakse uus veeühendus uutest allikatest. Rae vallale antakse kasutamisõigus ja pooltevahelised erimeelsused peaksid lahenema hiljemalt 01.03.2009. Pärast märtsikuud on suure tõenäosusega torustikud Rae valla omandis ja pärast seda esitavad hagejad hagist loobumise. Kostja esindaja kinnitas, et Rae vald ei olegi huvitatud veetorustiku ostmisest. Kostja peab saama K V OÜ tegevuse lõpetada. 26.02.2009 esitas hagejate esindaja taas kohtule taotluse 13.03.2009-le kavandatud kohtuistungi edasilükkamiseks (kd 2, lk 79-82), põhjuseks advokaatidele korraldatav loeng tööõigusest, kus hagejate esindaja soovib osaleda. Hagejate esindaja viitas Advokatuuriseaduse § 341 lg 1 sätestatud advokaadi kohustusele osaleda perioodilises täiendõppes. Kohus rahuldas hagejate esindaja taotluse, määrates uueks istungi ajaks 22.04.2009. 15.04.2009 esitas hagejate PK, MMV, RT, OJ, AK, VK esindaja kohtule taotluse 22.04.2009 planeeritud istungi edasilükkamiseks (kd 2, lk 90-93), põhjenduseks esindaja vahetumine. Muutunud on osade hagejate õiguslik positsioon antud asjas ja sisuliselt on nad kaotanud huvi asjas tehtava võimaliku lahendi vastu. See tuleneb sellest, et Rae vallas Kivinuki teel paiknev veetorustik on üle antud arendaja poolt Rae vallale ja ühendatud teadaolevalt AS E poolt hallatava ühisveevärgiga. Eelnevast tulenevalt ei ole esialgsetel hagejatel UEl, Annika Sukal (Sukk), KKl, RLil ja ALil tõenäoliselt huvi käesoleva tsiviilasja edasise menetlemise vastu, kuid kuna nad ei ole samas volitanud hagejate lepingulist esindajat asjaajamiseks kohtus, siis ei ole võimalik uuel esindajal ka nende nimel teha avaldusi ega esitada taotlusi. Ülejäänud hagejate esindaja pidas vajalikuks mainitud hagejatele selgitada nende õigusi seoses hagist loobumisega ning kohtuistungile mitteilmumise tagajärgi. Teise põhjusena tõi hagejate PK, MMV, RT, OJ, AK, VK esindaja välja, et peab viibima samal ajal teisel istungil, milline aeg oli määratud varasemalt. Kohus rahuldas taotluse ja määras uueks istungi ajaks 23.04.2009, kus kostja esindaja esitas kohtule (kd 2, lk 109) koopia kostja ja viie hageja poolt 29.08.2008 sõlmitud veetarnimise lõpetamise lepingust, milles muuhulgas antakse teada, et edaspidi varustab antud piirkonna elanikke veega AS E. Peale selle esitas kostja esindaja koopia Rae Vallavolikogu 14.10.2008

2-07-52602 otsusest nr 460 (kd 2, lk 110) „Rae Vallavolikogu 21.08.2007 otsuse nr 296 „Vee-ettevõtja määramine ja tema tegevuspiirkonna kehtestamine” kehtetuks tunnistamine”. Nimetatud otsusega tunnistati kehtetuks Rae Vallavolikogu 21.08.2007 otsus nr 296 „Vee-ettevõtja määramine ja tema tegevuspiirkonna kehtestamine”. Otsuse p 3 kohaselt jõustub otsus KVOÜ-le teatavakstegemisega. Otsust võis vaidlustada Tallinna Halduskohtus 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest. Hagejate PK, MMV, RT, OJ, AK, VK esindaja selgitas kohtule, et kostja esindaja poolt esitatud dokumente pole varem kohtule ja vastaspoolele esitatud ning ta ei mõista, miks kostja esindaja varem neid esitanud polnud. Kohus väljastas hagejate PK, MMV, RT, OJ, AK, VK esindajale koopiad kostja esindaja poolt kohtus esitatud dokumentidest, pärast mida lükkas asja läbivaatamise hagejate PK, MMV, RT, OJ, AK, VK esindaja taotlusel edasi 11.05.2009. Hagejate esindaja teatas, et ei esinda enam järgmisi kliente: UE, AS, RL, KK, AL. 23.04.2009 istungil kinnitas hagejate PK, MMV, RT, OJ, AK, VK esindaja, et need hagejad leiavad, et kostja peaks edasi pakkuma vee-ettevõtte teenust. Hagejate soov on, et neil jookseks kodus torudes vesi. Kostja esindaja teatas, et KVOÜ eksisteerib vaid juriidiliselt ning kostja esindaja on selle juhatuse liige, kes leiab, et hagejate PK, MMV, RT, OJ, AK, VK esindaja nõue on ebareaalne. Kostja esindajale jäi arusaamatuks, millistele dokumentidele hagejate PK, MMV, RT, OJ, AK, VK esindaja toetub, kui väidab, et KVOÜ kannab kohustust varustada hagejaid veega jätkuvalt. 30.04.2009 esitas hagejate PK, MMV, RT, OJ, AK, VK esindaja kohtule (kd 2, lk 114-117) seisukohad, osundades, et 23.04.2009. a. toimunud kohtuistungil esitas kostja üllatuslikult tõendi, millest nähtub, et 29.08.2008 avaldusega on hagejad MMV, PK, OJ, AK ja VK lugenud KVOÜ ja nende vahel sõlmitud veeandmise lepingu lõppenuks. Hagejate esindaja vaidles nimetatud tõendi esitamisele vastu, kuna kostja tegi seda ilmselt TsMS § 329 lg 1 sätestatud printsiipe rikkudes. Arvestades sellega, et tegemist on ülimalt olulise tõendiga käesoleva menetluse seisukohast, ei saa sellist kostja protsessiõiguse kasutamist lugeda heauskseks, seda enam, et tõendist nähtuvalt on see olnud kostja valduses alates 29. augustist 2008. Mingit põhjendust selle kohta, miks kostja esitas selle alles 23.04.2009 toimunud istungil nii hagejatele kui ka kohtule üllatuslikult, kostja esitanud ei ole. Seega on tegemist ilmse vastuoluga TsMS § 330 lg 3 sätestatud tähtaegadega ning TsMS § 331 lg 1 juhindudes tuleks selline taotlus tõendi võtmiseks asja juurde jätta rahuldamata. Hagejate esindaja ei nõustunud seega tõendi võtmisega asja juurde ning esitas selles osas TsMS § 333 kohaselt vastuväite. Samuti märkis hagejate PK, MMV, RT, OJ, AK, VK esindaja, et 29.08.2008 dateeritud tahteavaldus on selle allkirjastanud hagejate tahte kohaselt olnud otseselt seotud AS E poolt veevarustuse kohustuse võtmisega enda peale. Elanike antud selgituste kohaselt veendi neid selles, et kõnealuse avalduse allkirjastamine on vajalik selleks, et AS E võiks üle võtta KVOÜ kohustused elanike veega varustamisel. Seega on vastava tahteavalduse tähenduse hindamisel TsÜS § 75 sätestatud aluste järgi selge, et selle allkirjastanud hagejate tahe oli lõpetada veevarustusleping KVOÜ-ga eeldusel, et vastavat teenust asub pakkuma AS E. Eeltoodust johtuvalt ei saa lugeda tõsikindlaks tõendiks lepingulise suhte lõppemise kohta 29.08.2008 dateeritud avaldust, vaid hagejate tahe kuulub selles osas tõlgendamisele TsÜS § 75 printsiipide kohaselt ning sellest sõltub ka vastava tahteavalduse kehtivus tervikuna. Peale selle osundas hagejate PK, MMV, RT, OJ, AK, VK esindaja, et RT, kelle lepinguliste suhete tõendamiseks kostjaga on asja materjalide hulgas KVOÜ poolt esitatud arved, ei ole allkirjastanud kostja poolt esitatud avaldust, mistõttu ei saa sellest tuleneda temale õiguslikke tagajärgi ka juhul, kui ülejäänud hagejate osas oleks see siduv. RT on seega õigus nõuda hagis

2-07-52602 ning selle täiendustes (29.02.2008) toodud alustel KVOÜ-lt hoidumist temale vee andmise katkestamisest või sellega ähvardamisest. Lisaks eeltoodule vajab rõhutamist, et K tee elanikud on kostja seaduslikult esindajalt Raivo Pajult otse või temaga seotud ettevõtetelt ostnud kinnistud, millele on ehitanud elamud. Samas on sisaldanud kinnistute hind ka liitumist ühisveevärgiga, millist lepingutingimust loeb mõistlik isik piisavaks selleks, et eeldada heas usus ka seda, et peale liitumist ühisveevärgiga on tagatud reaalne veevarustus. Pelgalt torude ühendamist ilma tegeliku teenuse saamiseta lugeda ühisveevärgiga liitumiseks on igasuguse terve mõistuse vastane ning KVOÜ poolt teenuse osutamise lõpetamine on ilmselt hea usu põhimõttega vastuolus. Vaidlused kostja seadusliku esindaja RPja Rae valla vahel ei tohiks mõjutada hagejate poolt teenuse saamist ja arvestada tuleb sellega, et sisuliselt katkestab kostja kui olulise infrastruktuuri valdaja (mille omanik on kostja seaduslik esindaja) esmatarbeteenuse so veega varustamise osutamise K tee elanikele. Hagejate PK, MMV, RT, OJ, AK, VK esindaja poolt kohtule 30.04.2009 edastatud seisukohale esitas 03.05.2009 vastuväited kostja esindaja (kd 2, lk 119-121), kes ei nõustunud hagejate esindajaga selles, et esitatud dokumendid on üllatavad, kuna teenuslepingu lõpetamise kokkuleppele olid hagejad ise alla kirjutanud, va RT. Kui need hagejad sellest ise oma esindajat ei informeerinud, on hoopis nemad varjanud olulist dokumenti ja pikendanud kohtumenetluse kulgu. Ent ka RT pidi olema teadlik sellest dokumendist, kuna ta osales 25.09.2008 toimunud koosolekul „Rae Küla K tee veevarustusest”, kus hagejate esindaja teavitas, et hagejatel tuleb sõlmida uue veevarustajaga AS E teenuslepingud. Sellele ettepanekule RT vastuväidet ei esitanud, tarbides vett, mida piirkonnas käesoleval ajal müüb edasi AS E. Vastupidi, KVOÜ on andnud endast kõik selleks, et K elanikud ei jääks ilma veeta. KVOÜ on lõpetanud hagejate varustamise veega seoses majandustegevuse lõpetamisega. 11.05.2009 istungil kinnitas sellel osalenud hageja VK, et jääb enda nõude juurde ja soovin, et KVOÜ jätkaks veega varustamist. Ta ei ole allkirjastanud lepingut, mis kinnitaks tema ja KVOÜ vahelise lepingu lõppemist. Hagejate esindaja kinnitas, et kuna VK ja RT ei ole allkirjastanud 23.04.09. a toimunud kohtuistungil kostja poolt kohtule esitatud tahteavalduse lepingut, siis on hagejatel VKl ja RT kehtiv leping KVOÜ-ga. Hagejate esindaja leidis, et dokumentide järgi on käesolevas vaidluses hagejatele veeandjaks KVOÜ. Seni kui pole lahendatud haldusõiguslikud küsimused on kostja kohustatud edasi vett andma hagejatele. Kostja poolt kohtule esitatud tahteavalduse lepingule tuleks nelja hageja (PK, MMV, OJ, AK) osas anda tõlgendus. Hagejate esindaja kinnitas, et kuue hageja nimel võib ta väita, et tahteavalduse leping ei ole kehtiv, kuna hagejate arusaam lepingust oli moonutatud, mistõttu võib lepingu seada kahtluse alla. Kuuest allakirjutanust neljal oli jäänud lepingu allkirjastamisel väärarusaamad. Kohus andis pooltele aega läbirääkimisteks. 18.06.2009 esitasid K tee elamurajooni elanikud RP ettepaneku müüa veevarustusrajatis (kd 2, lk 152-153), millele vastas RP18.06.2009 (kd 2, lk 155-156), kes teatas, et tal puudub õigus veeseadmeid müüa. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 6 ütleb, et kohalik omavalitsus peab korraldama oma haldusterritooriumil veevarustusega seonduva. Sellepärast sai ka Rae Vallavalitsusega sõlmitud Harju Maakohtu tsiviilasja nr. 2-08-55633 raames veeseadmete ostu-müügi kokkulepe, millest peaksid osapooled kinni pidama. Mingit uut kompromissi ei saa sõlmida. Rae Vallavalitsus ei ole tänaseks kokkuleppest taganenud, vaid väidab, et vajab täiendavat aega elanikega läbirääkimisteks.

2-07-52602 Vastavalt Harju Maakohtu menetluses olnud tsiviilasja nr 2-08-55633 kokkuleppele võttis Rae Vallavalitsus endale kohustuse osta kõnesolevad veeseadmed ja anda need AS E käsutusse, kes pidi hakkama elanikke edaspidi veega varustama. Rae Vallavalitsus delegeeris antud kohustuse oma Korraldusega nr.1086-ga AS E-le. Sellesama korralduse punkt 3.2 ütleb: “Juhul, kui AS E omandab OÜ- lt KV hiljemalt 01.03.2009 kinnistud, mille oluliseks osaks on veetrassid, kohustuvad selliste kinnistute omandamiseks tehtud kulutused tasuma proportsionaalselt AS-ga E lepingud sõlmivad/sõlminud piirkonna tarbijad”. Antud korraldusest nähtub, et Rae Vallavalitsus on torustike ostu rahastamise jätnud tarbijate kanda. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükk KVOÜ kohta kinnitab, et 03.12.2008 määruse alusel on tegevusalad (st veekogumine, -töötlus ja –varustus) registrikaardilt (B) kustutatud ja see muutmiskanne on jõustunud 15.12.2008. 03.09.2009 istungil hagejate esindaja kinnitas, et juriidiliselt ei eksisteeri K V, tehniliselt aga eksisteerib. Tegemist on olukorraga kus K V on tegutsev firma. Senine veeettevõte peab tagama veevarustuse ja seadmete kasutamise. K V ei ole tehniliselt võimeline pakkuma seda teenust. Veevärgi osa peab ta võimaldama kasutama. Elanikud on nõus sellega, et KVOÜ lõpetaks vee andmise ja vee andmist jätkaks AS E, kes nüüd varustabki veega kõiki hagejaid.

KOHTU SEISUKOHT

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Ära kuulanud kohtumenetluse pooled ja uurinud kõiki asjas esitatud ning toimikusse võetud tõendeid, milliseid on eelpool kirjeldatud, leiab kohus, et esitatud hagi tuleb jätta läbi vaatamata 423 lg 2 p 1 kohaselt. Hagi tagamine tuleb tühistada TsMS § 386 lg 4 kohaselt ning kooskõlas TsMS § 168 lg 2 jätta asja läbivaatamise kulud hagejate kanda. TsMS § 423 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kohus peab vajalikuks osundada, et hagi esitamise ajal ei olnud selle menetlusse võtmist takistavaid asjaolusid. Kohus rakendas samuti hagi tagamise abinõu. Asja kohtus läbivaatamisel kogutud tõendid kinnitavad kohtule, et KVOÜ ei saa kuidagi rikkuda enam hagejate õigusi, mistõttu menetluses olevas haginõudes ei saa KVOÜ ka enam olla kostjaks, kuivõrd kostja majandustegevus on lõppenud ja registrikaardilt tema tegevusalad kustutatud, mida kinnitab Äriregistri teabesüsteemi väljatrükk. Vastav kanne on jõustunud 15.12.2008. Ka hagejate esindaja on viimasel kohtuistungil teadvustanud, et kostja küll juriidiliselt eksisteerib (st ei ole kustutatud), faktilist majandustegevust ei toimu. Peale selle on kostja esindaja 01.08.2008 KVOÜ majandustegevuse lõpetamisest alates 25.08.2008 teavitanud nii K kui K elamurajoonide elanikke kui ka Rae Vallavalitsust ja hagejate esindajat. Seepärast jääb arusaamatuks, kuidas saaks kohus nüüd kohustada KVOÜ-d hoiduma hagejatele vee andmise katkestamisest või sellega ähvardamisest ilma, et sellel oleks seadusest või lepingust tulenev alus. Kostja tegevusalad (veekogumine, veetöötlus ja veevarustus), mis hagi esitamise ja ka teatud ulatuses menetluse aja kestel veel olid olemas, on nüüdseks kustutatud tema registrikaardilt. Seega ei saa kostja ka praegu mingilgi määral hagejate eeldavaid õigusi rikkuda. Tegelikult on hageja esindaja ka ise juba 28.02.2008 kohtule esitatud menetlusdokumendis osundanud, et „hagejate ainsa nõude osas puudub poolte vahel tegelikult tänasel hetkel vaidlus”.

2-07-52602 Kohtutoimikusse on muu hulgas võetud koopia kostja ja viie hageja poolt 29.08.2008 sõlmitud veetarnimise lõpetamise lepingust, milles muuhulgas antakse teada, et edaspidi varustab antud piirkonna elanikke veega AS E. Peale selle on asjas esitatud koopia Rae Vallavolikogu 14.10.2008 otsusest nr 460 (kd 2, lk 110) „Rae Vallavolikogu 21.08.2007 otsuse nr 296 „Veeettevõtja määramine ja tema tegevuspiirkonna kehtestamine” kehtetuks tunnistamine”. Nimetatud otsusega tunnistati kehtetuks Rae Vallavolikogu 21.08.2007 otsus nr 296 „Veeettevõtja määramine ja tema tegevuspiirkonna kehtestamine”. Otsuse p 3 kohaselt jõustub otsus KVOÜ-le teatavakstegemisega. Otsust võis vaidlustada Tallinna Halduskohtus 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest. On üheselt arusaadav, et kostja ei saa kuidagi enam käesoleval ajal rikkuda ühegi hagi esitanud hageja õigusi, mistõttu saab kohus ainsa lahendina jätta hagi läbivaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata määrusega.

Raivo Einula Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.