Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

03.03.2009 Harju Maakohtule esitatud hagis taotleb Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu tunnistada kehtetuks OÜ TG ja A OÜ vahel sõlmitud kinnistute müügilepingud ja asjaõiguslepingud; tuvastada A OÜ nõusoleku andmise kohustus xxx registriossa nr xxx ja xxxasuva kinnistu registriossa nr xxx OÜ TGsissekandmiseks omanikuna; asendada A OÜ nõusolek kinnistusraamatu registriosade nr xxx ja nr xxx kande muutmiseks kohtuotsusega ja muuta kinnistusraamatu registriosade nr xxx ja nr xxx kandeid selliselt, et kustutada kanne A OÜ kinnistute omandiõiguse kohta ning teha uued kanded, millega kanda OÜ TGkinnistusraamatu registriosadesse nr xxx ja nr xxx kinnistute omanikuna. Hageja põhjendab nõuet järgmiste asjaoludega. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (edaspidi hageja/maksuhaldur) kaudu tegi OÜ-le TG(kostja I) 20.11.2008 maksuotsuse nr 12-5/981, millega kohustati OÜ-d TGtasuma täiendavalt käibemaksu, tulumaksu sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakseid ning kinnipeetud kogumispensionimakseid kokku 1 548 975 krooni. 30 kalendripäeva jooksul maksuotsuse saamise päevale järgnevast päevast arvates. OÜ-le TGon maksuotsus kätte toimetatud 26.11.2008 ja maksuotsust ei ole kehtetuks tunnistatud. Maksuotsuse näol on tegemist vaidlustamatu haldusaktiga, mis on omandanud õigusjõu ja kuulub vastuvaidlematule täitmisele. Seisuga 19.02.2009 on maksuotsusega OÜ-le TGpandud kohustused täitmata. Maksuhaldur koostas 13.11.2007 korralduse nr 12-2.1./25871 revisjoni alustamise kohta. Revisjoni alustamisel omas OÜ TGkinnisvara, sh maa ja hooned kokku summas 579 000 krooni, sh 24.10.2005 soetatud kinnistu nr xxx pindalaga 11 861 m2 aadressil Raplamaa, Märjamaa vald, Valgu küla, Uue-Tammiku (soetusmaksumus 270 000 krooni) ja 26.09.2006 soetatud kinnisasi nr xxx pindalaga 2861 m2 aadressil Järvamaa, Järva-Jaani alev, Jaani tn 5 (soetusmaksumus 309 000 krooni). OÜ TGvõõrandas äriühingule kuuluva kogu kinnisvara äriregistris registreeritud OÜ-le A (kostja II). Revisjoni käigus tuvastati, et kinnistute müügihinnaks oli kokku 521 537 krooni. Kuna kostja I ei ole tasunud maksuhalduri poolt maksuotsuses täiendavalt tasumiseks määratud maksusummasid, alustas maksuhaldur maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 alusel võla sundkorras sissenõudmist. Maksuhaldur 13.01.2009 korralduse nr 13-2.2/249 alusel arestiti AS – s SEB Pank kostja I pangakonto, mille jääk arestimise hetkel oli 414,10 krooni. Teistes

krediidiasutustes kostjal I pangakontosid ei ole. 21.01.2009 hageja esitas täitmisavalduse summas 1 548 975 krooni kohtutäiturile P. Lantinile. Täituri poolt sisse nõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud hageja nõude rahuldamist ning hageja pöördus kohtu poole sissenõudja huve kahjustavate tehingute kehtetuks tunnistamiseks (tagasivõitmine). Hagejal on kostja I vastu kehtiv täitedokument. Hageja nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega kostja I varale ei ole kaasnenud hageja nõuete täielikku rahuldamist, kuna vaidlustatud tehingute tagajärjel muutus kostja I sisuliselt varatuks. Kostja I võõrandas kogu äriühingule kuuluva kinnisvara OÜ-le A . Kostja I pangakontod on arestitud ja nendel puudub raha, avalike registrite (Ehitisregister, Laeva kinnistusraamat, Väärtpaberite Keskregister, Riiklik Autoregister, Äriregister) andmetel puudub kostjal I vara, mille arvel võiks maksunõudeid rahuldada. Seega OÜ TG olemasolevatest varadest ei jätku võlanõude ja kohtutäituri täitekulude nõuete rahuldamiseks. Seega on täidetud täitemenetluse seadustiku (TMS) § -s 187 sätestatud eeldused vara tagasivõitmiseks hagi esitamiseks. Samuti on täidetud tehingu kehtetuks tunnistamise eeldused TMS § 188 järgi: tehing kahjustab sissenõudja huve, tehing oli tehtud teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks ning teine pool teadis või pidi teadma sissenõudja huvide kahjustamisest. Tehing kahjustab sissenõudja huve, kuna tehinguga läks kostja I omandist välja kogu bilansis olnud kinnisvara. Kuna kostjal I teist vara ei ole, siis tehingute tagajärjel kostja I muutus sisuliselt varatuks ning sissenõudja huvide rahuldamine muutus võimatuks. Makseraskustes äriühingu vara müük enampakkumisega ja kogu bilansis oleva kinnisvara võõrandamine kahjustasid sissenõudja huvisid, kuna selle tagajärjel ei ole sissenõudja poolt agatatud sundtäitmist võimalik lõpule viia. Hageja on seisukohal, et ilma vaidlusaluste tehingute tegemiseta oleks tal võimalik läbi vara müügi täitemenetluses maksuvõlga kustutada. Lähtudes OÜ TG varalisest seisust revisjoni alustamisel, arvestades kostja I seadusliku esindaja A. Kivinuki selgitusi, mille kohaselt kinnisvara oli soetatud arendamise, mitte edasimüümise, eesmärgil ning kostja I on kinnisvarasse järjepidevalt investeerinud kuni müügimomendini, on hageja seisukohal, et vaidlustatavatel tehingutel puudus majanduslik sisu. OÜ TG eesmärk ei olnud realiseerida põhivara käibevahendite saamise eesmärgil, vaid põhivara müügitehingud teostati ennekõike eesmärgiga vabaneda äriühingule kuuluvast põhivarast ning pääseda riigieelarvesse tasumisele kuuluvate maksude tasumisest. AK teatas 14.08.2008 haldurile, et nõustub kogu maksukohustusest tasuma kuni 250 000 krooni. Alates asus AK kui OÜ TG juhatuse liige teadlikult realiseerima OÜ-le TG kuuluvat põhivara, mille tulemusena muutis äriühingu varatuks. Ostjaks olnud äriühing registreeriti esmakordselt äriregistris , so vahetult enne müügitehingut. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ TGpoolt OÜ-ga A väidetavalt teostatud äritehing erineb olulisel määral tavapäraselt teostatavast kasumi tootmisele suunatud majandustegevusest. AK kui OÜ TGjuhatuse liige oli teadlik, et äriühingul on jäänud deklareerimata maksud ning oli teadlik sellest, et revisjoni tulemusena määratakse äriühingule juurde täiendavalt tasumisele kuluvad maksud. Samuti oli AK teadlik, et kostjal I olid juba revisjoni ajal maksuvõlad. Hageja on seisukohal, et AK võttis teadlikult vastu otsuse müüa OÜ TGpõhivara, läbi mille muutus kostja I varatuks. Kinnistute võõrandamise tehingud tehti 5 kuud enne täitemenetluse algatamist. Seega tulenevalt TMS § 188 lg-st 2 kehtib eeldus, et kostja II teadis (vähemalt pidi teadma), et müügilepingu sõlmimine kahjustab võlausaldaja huvisid. Hageja taotleb hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostjate kanda.

KOSTJATE VASTUSED

Kostja I 02.04.2009 kohtule esitatud vastuses hagi ei tunnista. notariaalselt vormistatud kinnistute müügi- ja asjaõiguslepingutega kostja I müüs kostjale II XXX hinnaga 149 890 krooni ja Järvamaal asuva kinnistu hinnaga 371 647 krooni. Sissenõudja huve ei saa kahjustada

turuhinnaga tehtud tehing. Samuti on alusetud hageja väited, et kostja I muutus varatuks seeläbi, et sai õiglase vastusoorituse müügiobjektiks olevate kinnistute eest. Kostja I sissenõudja huvide kahjustamise tahet ja teadlikkust, et nimetatud müügitehingute kaudu sissenõudja huvid saavad kahjustatud, on hageja püüdnud põhistada asjaoluga, et kostja I on sõlminud müügitehingud objektidega, mille soetamise eesmärk oli kasumi tootmisele suunatud majandustegevus. Kostja sellega ei nõustu. Kostja I sai kinnistute eest vastusoorituse, mis vastas objektide turuhinnale. Tähtsust ei oma hageja väited, et omanik oli müügitehingule eelnevalt investeerinud ostetud kinnisvarasse ning omas soovi kasutada kinnistul asuvaid hooneid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Majandusliku kasu saamise eesmärgil tuleb tihti ettevõtet ümberorienteerida, teha muudatusi struktuuris või põhivaras. 2008.a. lõpupoole kujunenud majandussituatsioonis ei saanud alati järgida kasu teenimise eesmärki, vaid tuli silmas pidada ka kahjude minimeerimise võimalusi. Kinnistute eest on kostja I saanud õiglase ja kohase vastusoorituse. Hageja väited ei tõenda, et tehingud on kantud tahtest sissenõudja huve kahjustada. Kuna sissenõudja huvide kahjustamine on tõendamata ning reaalsuses seda ei toimunudki, siis ei saanud ka tehingu teine pool sellest teadlik olla. Kuuekuulise tähtaja täitmine ei tähenda automaatselt seda, et on tuvastatud teise poole teadmine või teadmapidamine. Täitemenetlus algatati 21.01.2009, mis on ainult veidi enam kui 2 nädalat enne 6-kuulise tähtaja lõppemist. Kostja I taotleb jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 01.04.2009 vastuses hagile kostja II hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu täies ulatuses. Müügitehingud viidi läbi turuväärtusega, kostja I sai kohase vastusoorituse, mistõttu tehingud ei saanud kahjustada sissenõudja huve. Hageja väide, et kostja I muutus tehingute tagajärjel varatuks, on paljasõnalised ja asjasse mittepuutuvad. Kostja II ei olnud tehingute sõlmimise hetkel teadlik, et sissenõudja huvid võiksid müügitehingu sõlmimise kaudu saada kahjustatud. TMS § 188 lg-s 2 on sätestatud huvide kahjustamise eeldus, kui tehing tehakse 6 kuud enne täitemenetluse alustamist, kuid see eeldus ei tekita tõsikindlat fakti. Kostja II ei saa tõendada negatiivset asjaolu, et ta ei olnud teadlik sissenõudja huvidest. Hageja kohustus on ära näidata tõendid, millele tuginedes saab väita, et kostja II oli teadlik, et vaidluse aluseks olevate müügitehingute sõlmimisel saavad sissenõudja huvid kahjustatud. Kuna tehingutega ei ole kahjustatud sissenõudja huve, sest kostja I sai õiglase vastusoorituse oma kinnistute eest, kostja II ei olnud teadlik hageja huvide kahjustamisest, ei ole alust eelnimetatud tehinguid kehtetuks tunnistada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Liiklusregistri andmetel seisuga 08.09.2008 kostjale I sõidukeid ei kuulunud. Kinnistusraamatu andmetel kostjale I muud kinnisvara, peale kostjale II võõrandatud kinnistute, ei kuulu. Kostja I juhatuse liige AK andis revisjoni läbiviimisel korduvalt maksuhaldurile selgitusi. Kohtule esitatud 11.12.2007 suuliste selgituste protokollis on AK kinnitanud, et tegemist on „ühemehefirmaga“, tema on ainuosanik ja juhatuse liige, kogu osaühingu tegevus oli tema kontrolli all. Protokollis kajastatud vastustest järeldub kohtu hinnangul, et AK pidi aru saama revisjoni ulatusest. AK tegeleb ettevõtlusega 2001.aastast, tal on ettevõtte juhtimiseks piisavad kogemused ja vajalikud teadmised äriühingu maksukohustustest ja nende täitmise korrast. AK OÜ TGjuhatuse ainuliikmena oli teadlik, et äriühingul on deklareerimata maksud ning et revisjoni tulemusena määratakse äriühingule täiendavalt tasumisele kuuluvad maksud. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et OÜ-l TGolid maksuvõlad juba revisjoni läbiviimise ajal. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et sissenõudja huvide kahjustamise eesmärki tehingute tegemisel ei välista see, et maksuotsus tehti 20.11.2008 ning enne seda kostja I väidetavalt ei teadnud juurdemaksmisele kuuluvat täpset summat. Kohus nõustub hagejaga, et kostja I eesmärki muuta vara müügi abil võimatuks maksuvõlgade riigituludesse sissenõudmine tõendab kaudselt ka asjaolu, et AK kostja I ainuosaniku ja juhatuse ainsa liikmena võõrandas revisjoni läbiviimise ajal 14.07.2008 – 19.08.2008 ka tema enda kui füüsilise isiku omandis olnud kinnistu 1/3 kaasomandiosa ning 4 sõidukit, mis välistab maksuhalduril võimaluse maksukorralduse seaduses sätestatud vastutusmenetluse läbiviimisel (MKS § 96) sissenõude pööramise juhatuse liikme isiklikule varale.

521 537 krooni (kinnistute müügihinnad olid vastavalt 149 890 krooni ja 371 647 krooni, 16.09.2008 on tasaarvestatud 237 100 krooni ja 16.10.2009 284 437 krooni).

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.