Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

vedajalt ehk kostjalt. Tellimuse täitmiseks andis hageja veoki registrimärgiga Veokiga veose vedamise kohta vormistas dokumendid OÜ N .

xxx/ xxx.

22.10.2007.a saabus veok mahalaadimiskohale ja kostja esindaja andis hagejale üle vajalikud dokumendid veose vedamiseks. Rahvusvahelises saatekirjas oli vedajaks märgitud OÜ N , kuid tegelik vedaja oli hageja. 25.10.2007.a saabumisel tollipunkti selgus, et kostja kaubasaatjana ei ole lisanud kõiki dokumente, mis on vajalikud kauba sissevedamiseks Vene Föderatsiooni, puudub luba kalatoodete sissevedamiseks, kvaliteedi- ja veterinaarsertifikaat. Kostja süül ei saanud veok Venemaale ühe kuu jooksul sisse sõita. Hageja informeeris kostjat vajalikest dokumentidest ja seisupäevade kinnimaksmise vajadusest, kuid kostja jättis palved tähelepanuta. 16.11.2007.a vormistas hageja loa veoki tagastamiseks Eestisse ja jäi haagisega seisma piiril. 20.11.2007.a saadeti kostjale pretensioon, kõik vajalikud dokumendid vormistas kostja alles novembri lõpuks. 27.11.2007.a kostja ning OÜ AT allkirjastasid kokkuleppe, mille kohaselt vedu jäeti ära ja veos tuli laadida maha Pihkvas, veotasu vähendati 43’000.- kroonilt 25’000.- kroonini. Saaja sai veose 27.11.2007.a. 34 päeva, so 25.10.-27.11.2007.a seisis hageja tehnika piiril kostja süül. Veotellimuses, millega hageja võttis endale kohustuse toimetada veos sihtkohta, on ühe seisupäeva hinnaks 150 eurot. 150 x 34 =5’100 eurot ehk 79’797.- kr. Lisaks jäid hagejal täitmata veotellimused. Kui poleks olnud sellist suurt seisakut, oleks hageja jõudnud teha veel kolm vedu. Ühe veo hind moodustab keskmiselt 48’000.- kr, seega on minimaalne saamata jäänud tulu hagejal 144’000.- kr. Hageja palub kostjalt välja mõista 223’797.- kr. 24.10.2008.a kohtusse saabunud täpsustustes jääb hageja varasemalt esitatu juurde. Veo teostas hageja, veok oli hageja oma. Kostja teadis, kes oli tegelik vedaja, kuna lepingud kostja ja OÜ T ja OÜ T ja hageja vahel on sõlmitud samal päeval ja sisaldavad ühesuguseid andmeid. Kontaktisikuks lepingus hageja ja OÜ T vahel oli määratud D , tel xxx. DK on kostja juhatuse liige, mis tõendab, et kostja teadis, kes on vedaja. Pretensiooni saamisel ei püstitanud kostja küsimust valest pretensiooni esitajast. Hageja ei eita lepingu sõlmimist OÜ T , vaid leiab, et võib kahju nõude esitada otse saatja vastu. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja hagi ei tunnista. Hagiavalduse asjaolud on ebaselged. Hageja nimetab ennast ja kostjat kauba vedajaks. Saatelehe järgi oli vedajaks hoopis OÜ N . Hageja ei olnud kostjaga lepingulistes suhetes. Kostja sõlmis 19.10.2007.a OÜ AT kauba autoveolepingu. Veo teostamiseks sõlmis hageja omakorda OÜ AT analoogse lepingu, mille järgi tellis OÜ AT kaubaveo hagejalt, nimetatud lepingus esines hageja vedajana ja OÜ AT tellijana. CMR veoahelas võib esineda erinevaid „saatjaid” ja „vedajaid” sama palju kui on sõlmitud lepinguid. Veotellimuse andja on alati vedaja rollis. Seega on hageja suhtes kauba saatja OÜ A T , koos sellest tulenevate veodokumentide vormistamise ja teavitamise kohustusega. Veolepingupooli tuleb alati vaadata kui „saatjat” ja „vedajat”, kes on sõlminud lepingu kauba transportimiseks „saajale”. Veotellimuse andja on alati saatja rollis ja tema suhtes veotellimuse vastuvõtja on alati vedaja rollis. Seega hageja suhtes kauba saatja on OÜ A T , koos sellest tulenevate veodokumentide vormistamise ja teavitamise kohustusega. Selleks sõlmisidki hageja ja OÜ AT vastava 19.10.2007.a veolepingu, et vastavad kohustused ja õigused paika panna. Kohtuotsuse põhjendused.

Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kauba saatja ja vastutab hagejal tekkinud kahjude eest. Tulenevalt VÕS § 774 lg-st 1 kohustub kaubaveolepinguga üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale) ning saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Pooled ei vaidle selle üle, et asjas kohalduvad eelkõige rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (edaspidi CMR konventsioon) sätted, sest kauba vastuvõtmise ja üleandmise kohad asuvad eri riikides. CMR konventsiooni art 9 kohaselt on saatekiri veolepingu sõlmimise, lepingutingimuste ja vedaja poolt kauba vastuvõtmise tõend prima facie. Samas ei ole saatedokument ainukeseks tõendiks veolepingu sõlmimise kohta (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-56-06 ja 3-2-1-143-08). 19.10.2007.a esitas kostja veotellimuse OÜ-le AT külmauto tellimiseks kalatoodete tarnimiseks Eestist Venemaale, veotellimusel on näha tellija esindaja DK nimi (tl 5). 19.10.2007.a on ATOÜ tellijana ja hageja vedajana sõlminud lepingu vaidluslause veose vedamiseks Eestist Venemaale, lepingul on näha nimi „D ” ja telefoni number (tl 4). Kostja ei eitanud, et tegemist on kostja seadusliku esindaja telefoninumbriga. OÜ N kinnitusest (tl 8-9) nähtub, et veoauto xxx poolhaagisega xxx tegi ATOÜ ja A OÜ vahelise lepingu alusel 22.10.2007.a kuni 27.11.2007.a marssruudil Tallinn-Moskva reisi firma T OÜ. ARK sõiduki registreerimise tunnistusest (tl 6-7) nähtub, et eelnimetatud sõiduki ja haagise vastutavaks kasutajaks on hageja ja kasutajaks OÜ N , haagise vastutavaks kasutajaks on hageja ja kasutajaks OÜ RP. CMR-st (tl 10-12) nähtub, et selles on märgitud saatjaks kostja ja vedajaks OÜ N . Nimetatud tõenditega nende kogumis loeb kohus tõendatuks, kuigi CMR saatelehel on märgitud kauba saatjana kostja ja vedajana OÜ N , pöördus kostja veo tellimiseks OÜ AT poole, kes veoks sõlmis eraldi lepingu hagejaga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Tõenditest saab teha järelduse, et veoleping konkreetseks veoks sõlmiti hageja ja OÜ AT vahel. Kostja ja AT vahelist lepingulist suhet tõendab veotellimus, mis on hinnatav pakkumuse esitamisena ja 27.11.2007.a kokkulepe kostja ja ATOÜ vahel, millega muudeti 19.10.2007.a veoseveolepingu tingimusi muuhulgas kauba kohaletoimetamise lõpp-punkti ja veose hinna osas (tl 22-23). Tegelikult ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et veo teostas hageja. Kostja leidis, et sõlmis veolepingu kolmanda isikuga ja ei vastuta seetõttu hageja ees kauba saatjana. Kohtu hinnangul on hageja seisukoht ekslik, et hageja vedajana võib esitada otsenõude kostjale kui veolepingu pooleks mitteolevale isikule. Kostja ei ole CMR konventsiooni tähenduses kauba saatjaks hageja suhtes, vaid hagejal on lepinguline suhe ATOÜ-ga. Konventsiooni kohaldatakse lepingulistele suhetele, lepingulises suhtes oli hageja ATOÜ-ga. Asjaolu, et kostja juhatuse liikme nimi esineb hageja ja ATOÜ vahelises lepingus kontaktisikuna, ei muuda kostjat lepingupooleks hageja suhtes. 20.11.2007.a kostjale saadetud pretensioonis (tl 20-21) käsitleb pretensiooni koostaja end nii kolmanda isiku ATOÜ kui hageja esindajana ja tõend ei lükka ümber kostja väiteid, et veolepingu sõlmis kostja ATOÜ-ga. Vastuses pretensioonile on kostja esindaja juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et kostja ei ole hageja ja ATOÜ vahel sõlmitud veolepingu pooleks, samuti kinnitab kostja esindaja veolepingu sõlmimist kostja ja ATOÜ vahel. Kostja ettepanek vaidluse lahendamiseks tasaarvestuse teel on käsitletav pakkumusena kompromissilepinguks ja ei tõenda veolepingu sõlmimist käesoleva vaidluse poolte vahel. Konventsioonil ei põhine hageja järeldus, et ta saab kostja suhtes esitada nõude olenemata sellest, et hageja oli lepingulistes suhetes kolmanda isikuga. Kuivõrd hageja on esitanud oma nõude ebaõige kostja vastu, ei analüüsi kohus kahju tekkimise

asjaoludega ja suurusega seonduvaid tõendeid: ettekirjutust ja akti (tl 13- 19a), tellimused (tl 2430). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega jääb hagi rahuldamata, seega on otsus tehtud hageja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.