Anne Laev ́a hagi Peeter Malve vastu rahalises nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.06.2009a. otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
50 400 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Anne Laev ́a apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Anne Laev (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx, aadress xxxxx xx, xxxxx xxxxxxx) tehinguline esindaja Andres Kurg; Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja) Peeter Malve (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx, postiaadress xxxxxxxx xxx xx-xxx xxxxx xxxxxxx).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Muuta Harju Maakohtu 22.06.2009.a otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu hageja, Anne Laev ́a kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte 1(5)
Tsiviilasi nr: 2-07-40342 pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas 01.10.2007.a Harju Maakohtusse hagi, milles palus kostjalt välja mõista 50 400 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmis Kodusai OÜ kostjaga kokkuleppe, mis oli pealkirjastatud kui „Võlakiri“ ja millega kohustus OÜ Kodusai tasuma kostjale võlakirjas näidatud tähtpäevadel 150 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti OÜ Kodusai ja kostja vahel veel teinegi tehing – „Võlakohustuse täitmise aruanne“, milles OÜ Kodusai ja kostja kinnitasid, et seisuga 10.08.2005.a on OÜ Kodusai tasunud võlakirja alusel kostjale 30 000 krooni ja võlgneb veel 120 000 krooni. Hageja leiab, et võlatunnistuses näidatud kohustust tegelikult ei olnud, sest OÜ Kodusai tühistas võlakirja, tehes sellekohase tühistamisavalduse. Võlakiri on tühine ka seetõttu, et see on saadud heade kommete vastaselt ning sellele järeldusele tuleb jõuda kõiki võlakirjaga seotud asjaolusid arvesse võttes (kostja ähvardas hagejat, kasutas ära hageja abitust jne). Raha maksmise kohustust ei saa olla ka seetõttu, et kostja ei ole OÜ-le Kodusai raha maksnud. Hageja väidete kohaselt tasus tema OÜ Kodusai eest võlakirjajärgseid makseid 50 400 krooni ulatuses. Hageja toonitab, et kuigi võlakiri oli sõlmitud OÜ Kodusai ja kostja vahel, võis võlakirjast tulenevaid kohustusi täita ka kolmas isik ning hageja ongi OÜ Kodusai võlakirjast tulenevaid kohustusi kostja ees täitnud. Hageja leiab, et kuivõrd võlakiri ei kehti, siis saab hageja, ehk see isik, kes reaalselt võlakirja alusel makseid tegi, tasutud summad kostjalt tagasi nõuda. Kostja tugines hagi esitades alusetu rikastumise soorituskondiktsiooni sätetele.
Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja väitis, et tema on võlakirja alusel saanud vaid 30 000 krooni. Kostja leiab, et võlakiri on kehtiv. Kostja väidete kohaselt olid hageja ja kostja elukaaslased ja sellel perioodil panustas kostja olulisel määral nii varaliselt kui ka tööpanusega olulisel määral hageja ainuosalusega OÜ Kodusai arengusse. Alguses lubas hageja kostja väidete kohaselt kostjale 50%-list osalust OÜ-s Kodusai, kuid hiljem keeldus sellest ning selle asemel andis OÜ Kodusai välja vaidlusaluse võlakirja, mis pidi kompenseerima kostja panust OÜ-sse Kodusai. Võlakirja tühisuse ega tühistamise või muid mittekehtivuse asjaolusid kostja hinnangul ei esine.
Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus jättis oma 22.06.2009.a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus lähtus otsust tehes sellest, et võlakiri, mille alusel makseid tehti, ei olnud tühine ega muutunud kehtetuks.
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-07-40342
Apellatsioonkaebus
4.Hageja maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas selle peale apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega hagi rahuldamist. Apellatsioonkaebuses tugines hageja sellele, et kostja väited nagu oleks kostja olulisel määral OÜ-sse Kodusai panustanud, lähevad vastuollu kostja enda väidete ja käitumisega. Apellant heidab maakohtule ette seda, et viimane tegi otsuse tuginedes oluliselt erinevatele asjaoludele, kui need, mida hageja kohtule esitas. Nii tugines hageja hagi esitades eelkõige sellele, et võlakiri, mille alusel maksed teostati, oli vastuolus heade kommetega ning et sellisele järeldusele tuleb asuda kõiki asjaolusid kogumis hinnates. Apellatsioonkaebuses teatas hageja, et ta ei väida, et sooritas maksed OÜ Kodusai eest. Hageja väidab, et tegi maksed ise ning et 30 000 krooni tasumine OÜ Kodusai poolt on OÜ-le Kodusai viivitamatult kompenseeritud.
Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on lõppjäreldustes õige ning maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid muuta tuleb vaidlustatud maakohtu otsuse motiive. Hageja esitas hagi, tuginedes alusetu rikastumise asjaoludele, väites, et OÜ Kodusai tasus kostjale OÜ Kodusai ja kostja vahel sõlmitud võlakirja alusel raha. Seega võiks hagi kuuluda rahuldamisele VÕS § 1028 lg 1 alusel ning hagi rahuldamine eeldab seda, et kostja oleks hagejalt saanud midagi ning et saadu üleandmine oleks toimunud ilma õigusliku aluseta. Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus seda, kas kostja sai hagejalt midagi VÕS § 1028 lg 1 tähenduses.
7.Hagiavalduses märgib hageja, et võlakirja tühisusest hoolimata on OÜ Kodusai maksnud selle formaalsel alusel kostjale kokku 30 000 krooni. Hageja märgib veel, et kuivõrd võlakirja sõlmimine OÜ Kodusai nimel oli igal juhul põhjendamatu, on hageja OÜ-le Kodusai 30 000 krooni, mille hageja maksis kostjale, tagastanud. Hageja märkis hagiavalduses, et ülejäänud maksed summas 20 400 krooni tasus kostjale hageja. Seejuures märkis hageja hagiavalduses, et võlakiri ei välistanud, et raha võis maksta OÜ Kodusai asemel kolmas isik (vt t lk 3). Nendest maakohtu menetluses esitatud hageja väidetest tuleb järeldada, et hageja tasus OÜ Kodusai ja kostja vahel sõlmitud võlakirjast (t lk 6) tulenevad maksed sooviga täita võlakirjast tulenevaid OÜ Kodusai kohustusi. Alles apellatsioonkaebuses väidab apellant, et ta ei väida, et sooritas maksed OÜ Kodusai eest. Hageja sooritas maksed ise, sest sooritused OÜ Kodusai poolt oleks OÜ-le Kodusai kaasa toonud põhjendamatult ülisuure maksukohustuse (vt apellatsioonkaebuse lk 5, p 4.9.). Ka apellatsioonkaebusest tuleb välja, et hageja teostas enda väidete kohaselt maksed seetõttu, et OÜ Kodusai ja kostja vahel oli sõlmitud võlakiri, mis pani OÜ-le Kodusai kohustuse tasuda kostjale raha. Kuigi alles apellatsioonkaebuses väljendatud väitest võiks järeldada, et hageja ei soovinud makseid tehes täita mitte OÜ Kodusai võlakirjast tulenevat kohustust, tuleb ka apellatsioonkaebusest selgesti välja see, et hageja väidab, et tasus raha seetõttu, et ta oli OÜ-le Kodusai võtnud rahalise kohustuse ja soovis võlakirjast tulenevat OÜ Kodusai kohustust täita ning et nõuab raha tagastamist seetõttu, et leiab, et OÜ Kodusai ja kostja vahel sõlmitud võlakiri ei kehti. Hageja ei tugine mitte ühegi muu raha maksmise causa puudumisele. Seega tuleb ka apellatsioonkaebuses esitatud väiteid hinnates järeldada, et hageja poolt kostjale võimalikku
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-07-40342 raha maksmist tuleb käsitleda, kui hageja poolt OÜ Kodusai kohustuse täitmist kostjale. Juhul, kui hageja soovis esitada apellatsioonkaebuses väidet, et ta tasus kostjale vaidlusalused maksed muul põhjusel, kui OÜ Kodusai võlakirjast tuleneva rahalise kohustuse täitmise eesmärgil, siis on tegemist uue väitega, mis esitati alles ringkonnakohtu menetluses ja mis erineb oluliselt maakohtu menetluses esitatud seisukohtadest ning ringkonnakohus ei saaks sellist väidet TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud aluse puudumise tõttu arvesse võtta. Juhul, kui hageja sooviks väita, et maksis kostjale raha muul põhjusel, kui seetõttu, et OÜ Kodusai võttis endale võlakirjaga kostja ees rahalisi kohustusi ja hageja soovis neid kohustusi täita, siis ei saaks hagi kuuluda rahuldamisele võlakirja mittekehtivuse tõttu, vaid hagi saaks rahuldada juhul, kui hageja esitaks asjaolud, mille alusel saaks kindlaks teha, millisel muul õiguslikul alusel hageja kostjale raha maksis ja et vastav alus on ära langenud. Eespool toodust tulenevalt lähtub ringkonnakohus käesoleva tsiviilasja lahendamisel sellest, et hageja väidab, et tasus kostjale raha seetõttu, et täita OÜ Kodusaia võlakirjast tulenevat raha maksmise kohustust kostja ees.
8.Järgnevalt hindab kohus, kas hageja poolt teise isiku kohustuse täitmise eesmärgil kostjale raha maksmine saaks olla käsitletav saaja poolt millegi saamisena VÕS § 1028 lg 1 tähenduses. Sellele küsimusele tuleb ringkonnakohtu hinnangul vastata eitavalt. Õiguseõpetuses on korduvalt väljendatud seisukohta, et §-i 1028 kohaldamine tuleb kõne alla üksnes juhul, kui üleandja soovis saadu üleandmisega täita oma kohustust saaja ees, st kui üleantu kujutas endast sooritust olemasoleva või tulevase kohustuse täitmise eesmärgil. Paragrahv 1028 ei ole seega kohaldatav, kui üleandja teab, et ta ei täida üleandmisega oma kohustust saaja ega kolmanda isiku ees (vt Võlaõigusseadus III. 8. ja 10. osa (§-d 619- 916 ja 1005- 1067). Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: Paul Varul. Irene Kull. Villu Kõve. Martin Käerdi. Tallinn 2009. lk 586). Olukorras, kus hageja soovis täita mitte enda kohustust kostja ees, vaid kolmanda isiku kohustust kostja ees, ei esine § 1028 eeldust, sest § 1028 järgi on alusetu rikastumise nõude võlausaldajaks soorituse tegija ning võlgnikuks soorituse saaja. Soorituse all tuleb mõista võõra vara teadlikku ja eesmärgipärast suurendamist. Üleandja (hageja) ja saaja (kostja) vahel peab seega eksisteerima sooritussuhe. Nõude esitamiseks ei ole seega õigustatud mitte see isik, kes on reaalselt vara kostjale üle andnud. Hageja, tasudes kostjale raha, nagu ta seda ise väidab, soovis rikastada OÜ-d Kodusai, sest OÜ Kodusai eest kohustuse täitmisega lõppes väidetavalt osaliselt OÜ Kodusai kohustus kostja ees. Seega, hageja poolt väidetava raha üleandmisega kostjale tegi hageja OÜ Kodusai suhtes soorituse (suurendas teadlikult ja eesmärgipäraselt OÜ Kodusai vara, sest vara suurenemisena tuleb käsitleda ka seda, kui soorituse saajal kohustused vähenevad) (vt Eraõigus I. I osa. Abimaterjal kohtunike ja prokuröride twinning koolituse eraõiguse õppegrupile. Tallinn 2001. lk 263 jj). Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et käesolev hagi ei saa hageja poolt esitatud väidete õigsust eeldades rahuldamisele kuuluda, sest hageja on hagi esitades tuginenud rikastumisõiguse soorituskondiktsioonile, kuid hageja ei ole kostja suhtes sooritust teinud. Seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Maakohus analüüsis kaevatavas kohtuotsuses OÜ Kodusai ja kostja vahelise võlakirja võimalikke mittekehtivuse aluseid. Kuivõrd selle võlakirja kehtivusest või mittekehtivusest käesoleva hagi rahuldamine ei sõltu, tuleb vastav osa kohtuotsuse motiividest välja jätta.
Menetluskulude jaotus
9.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab ringkonnakohus nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid.
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-07-40342
Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ulvi Loonurm
Kaupo Paal
Malle Seppik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.